TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3313 Otsuse kuupäev 29.04.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Vladimir Manukjani (Manukjan) kaebus Viru Vangla 28.05.2010 käskkirja nr 6.-3/1085-D tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.04.2011, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vladimir Manukjan Resolutsioon Jätta Vladimir Manukjani kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 29.aprillist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 30.mail 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kinnipeetav Vladimir Manukjan määrati Viru Vangla 12.04.2010 käskkirjaga nr 6.-2/226-T tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks (sektori S 8 koristaja) alates 12.04.2010 kuni 10.07.2010 tunnitasuga 9,90 krooni (tl 39). Käskkirja tutvustamisel märkis V.Manukjan, et ta loobub tööst, sest käib kursustel, õpib ja suudab ennast ise ülal pidada. 28.04.2010 anti V.Manukjanile seaduslik korraldus asuda koristama, kuid ta keeldus. Viru Vangla 28.05.2010 käskkirjaga nr 6.-3/1085-D karistati V.Manukjani vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda tööle mitteallumise eest noomitusega. 15.06.2010 esitas V.Manukjan vaide, milles ta taotleb 28.05.2010 käskkirja nr 6.-3/1085-D kehtetuks tunnistamist põhjusel, et teda on õigusvastaselt tööle määratud ning on rikutud distsiplinaarmenetluse läbiviimise norme. Viru Vangla jättis oma 12.11.2010 vaideotsusega nr 6.12/454-1 V.Manukjani poolt 15.06.2010 esitatud vaide täies ulatuses rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS V.Manukjan esitas kohtule kaebuse, milles palub Viru Vangla 28.05.2010 käskkiri nr 6.-3/1085D tühistada. Kaebaja on oma kaebuses välja toonud mitmeid põhjusi, miks ta ei peaks töötama ja väidab, et karistus on määratud tähtaega ületades, samuti ei ole arst kindlaks teinud tema töövõimetust, esitades mitmesuguseid tõendeid selle kohta, et ta ei ole meditsiinilistel põhjustel võimeline töötama. Kaebaja leiab, et ta ei peagi töötama, kuna õpib Sotsiaal-Humanitaarinstituudis. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei olnud kinni peetaval isikul õigustust töötamisest keelduda ning vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitte alluda. Kaebaja poolt kaebuses esitatud põhjendused on pelgalt otsitud sooviga pääseda töötamisest keeldumisega kaasnevast vastutusest. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud kaebaja seletuse, on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Kaebaja väide, et tema karistamine on õigusvastane, sest talle antud korraldus oli tühine ja ta ei pidanudki seda täitma, ei ole õige. Asja materjalidest nähtuvalt määrati kinnipeetav V.Manukjan Viru Vangla 12.04.2010 käskkirjaga nr 6.-2/226-T tööle finants- ja majandusosakonda abitööliseks alates 12.04.2010 kuni 10.07.
- 13.04.2010 tutvus V.Manukjan majandustööle määramise käskkirjaga, kinnitades seda oma allkirjaga (tl 39). Tööle määramise käskkirja V.Manukjan vaidlustanud ei ole, käskkiri oli kehtiv ning täitmiseks kohustuslik. Käskkirjaga antud korraldus asuda tööle ei kohustanud toime panema õigusrikkumist ning korraldusega antud kohustused ei olnud vastukäivad, mistõttu oli kinnipeetaval võimalik seda täita, kuid ta jättis selle täitmata. VangS § 37 lg 3 järgi teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.09.04.2010 käskkirjale tehtud märke kohaselt (tl 39 pöördel) on kaebaja töölemääramise käskkirja kooskõlastanud vangla meditsiiniosakonna vanemõde K.Kevato osakonna juhataja ülesannetes, kellel Viru Vangla koduleheküljel toodud andmete kohaselt on meditsiiniline kõrgharidus. Lisaks sellele on toimiku materjalide juures Viru Vangla arsti V.Pronevitši tõend (tl 52), millest nähtuvalt võib V.Manukjan töötada koristajana kaitsekinnastega. Mis puutub kaebaja poolt saadetud tervisekaardi väljavõttest (tl 57-71), siis ei ole need asjakohased, kuna puudutavad aastaid 2008-
- Tervisekaardi väljavõttest (tl 72-74) nähtub, et kaebajal on esinenud seljavalu, kuid 25.01.2010 tehtud spondülogramm nimmeosast on aktuaalse leiuta. Seega ei ole tõendatud, et 28.04.2010 seisuga oleksid kaebajal esinenud meditsiinilised vastunäidustused töötamaks vangla majandustöödel. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole 2 kaebajale määratud osalist ega täielikku töövõimekaotust ega puuet, siis peab ta toime tulema igapäevaeluks vajalike olmetoimingutega. Kohus nõustub vastustajaga, et osakonna koristaja ei pea igapäevaselt töötama 8 tundi päevas, vaid pigem vajadusel paarkümmend minutit päevas, seega ei ole tegemist suurt pingutust nõudva tegevusega, vaid kergemat liiki igapäevase tegevusega. Asjas puuduvad ka andmed, et mõningane koristustöö oleks isikule ilmselgelt ülejõu käiv. Õige ei ole kaebaja väide, et karistus on määratud tähtaega ületades, sest ettekanne koostati 23.04.
- Kohus, tutvunud käesolevas asjas kõigi distsiplinaarmenetluse materjalidega, nõustub vastustajaga, et Viru Vangla 28.05.2010 käskkirjas nr 6.-3/1085-D (tl 42-43) on ilmne ebatäpsus lauses, et „distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on viienda üksuse valvuri Kersti Jäägeri 23.04.2010 koostatud ettekanne nr 1723.“ Kuna tegelikkuses oli distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks viienda üksuse vanemvalvuri A.Nutoneni poolt 28.04.2010 koostatud ettekanne nr 1974 ja ühestki teisest distsiplinaarmenetluse materjalist ei nähtu sellist nime ega ettekande numbrit nagu 28.05.2010 karistuse määramise käskkirjas, siis viitab see tehnilisele eksitusele, mis ei muuda aga menetluse sisu ega saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja väide, et ta ei pea töötama, kuna omandab haridust Sotsiaal-Humanitaarinstituudis, ei ole asjakohane ja ei oma asjas tähtsust. VangS § 37 lg 2 p 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav. Sotsiaal-Humanitaarinstituudi puhul ei ole tegemist üld- või kutseharidust pakkuva kooliga, mistõttu seal õppimine ei vabasta kinnipeetavat töökohustusest. Kohus on seisukohal, et vaatamata kõigile kaebaja väidetele, oli kaebaja kohustatud 28.04.2010 tööle hakkama, vanglateenistuse ametniku poolt 28.04.2010 antud korraldus tööle asumiseks oli seaduslik ja korralduse mittetäitmisega pani V.Manukjan toime distsipliinirikkumise. Vastustaja poolt on distsiplinaarmenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vaidlustatud käskkiri on välja antud pädeva isiku poolt, põhjendatud ja kaalutletud ning seega õiguspärane, mistõttu kohus jätab V.Manukjani kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3