KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1219 Haldusasi Rahapaigutamise OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse 27.01.2011 maksuotsuse nr 12-2-3/21314 tühistamiseks. RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata Rahapaigutamise OÜ taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lõpetada käesoleva haldusasja menetlus. Edasikaebamise kord
- Sekretäril saata käesolev kohtumäärus elektrooniliselt kaebuse esitajale, selle esindajale ning vastustajale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD Kohtule saabus 17.05.2011 Rahapaigutamise OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse (PMTK) 27.01.2011 maksuotsuse nr 12-2-3/213-14 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. 18.03.2010 tegi PMTK otsuse nr 12.2-3/10112-17, millega jättis rahuldamata Rahapaigutamise OÜ 12.11.2009 tagastusnõude perioodi eest oktoober 2009 summas 120 103 krooni, s.o 7 675,98 eurot ning rahuldas tagastusnõude osaliselt summas 6 662 krooni, s.o 425,77 eurot. Rahapaigutamise OÜ esitas halduskohtule kaebuse tagastusotsuse tühistamiseks osas, millega tagastustaotlus jäeti rahuldamata (haldusasi nr 3-10-999). 16.04.2010 tegi PMTK otsuse nr 12.2-3/213-9, millega jättis rahuldamata Rahapaigutamise OÜ 18.12.2009 tagastustaotluse perioodi eest november 2009 summas 195 690 krooni, s.o 12 506,87 eurot. Rahapaigutamise OÜ esitas halduskohtule kaebuse tagastusotsuse tühistamiseks. 22.09.2010 tegi PMTK maksuotsuse nr 12.2-3/213-11, millega määrati Rahapaigutamise OÜ-le perioodide oktoober ja november 2009 eest tasumisele käibemaks summas 472 368 krooni, s.o 30189,81 eurot. Rahapaigutamise OÜ esitas Maksu- ja Tolliametile vaide maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks. 26.11.2010 tegi Maksu- ja Tolliamet vaideotsuse nr 6-1/595-3, millega tunnistas maksuotsuse kehtetuks. 27.01.2011 tegi PMTK uue maksuotsuse nr 12.2-3/213-14, millega määrati Rahapaigutamise OÜ-le perioodide oktoober ja november 2009 eest tasumisele käibemaks summas 86 575 krooni, s.o 5 533.15 eurot. 29.03.
- esitas Rahapaigutamise OÜ PMTK-le taotluse maksuotsuse nr 12.2-3/213-14 kaebetähtaja ennistamiseks. 20.04.2011 tegi PMTK otsuse nr 12.2-3/213, millega jättis Rahapaigutamise OÜ taotluse rahuldamata ja kaebetähtaja ennistamata. Kaebaja selgitab kohtule, et 27.01.2011 maksuotsuses on märgitud, et maksuotsus toimetatakse Rahapaigutamise OÜ-le kätte tähtkirjana äriregistrisse kantud aadressil Koidu 81-20, Tallinn 10139 ning tulenevalt MKS § 137 lg 1 ja 3, § 138 lg 1 sätestatust on menetlusosalisel õigus 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast arvates esitada vaie maksuhaldurile või pöörduda Tallinna Halduskohtu poole vaiet esitamata. Kaebajale ei ole teada, millal maksuotsus tähtkirjana saadeti. Rahapaigutamise OÜ-l on üks juhatuse liige - Mihkel Kõrgmaa, kes viibis
- 24.02.2011 Tai Kuningriigis ja oli reisilt naastes pikka aega töövõimetuslehel. Väljavõte M. Kõrgmaa passist piiriületuste kohta (LISA 12), tõendab, et M. Kõrgmaa viibis märgitud kuupäevadel väljapool Eestit. Mainitud asjaolud tõendavad, et kaebaja ei saanud mõjuval põhjusel Eestis maksuotsust tähtkirjaga kätte ja otsuses toodud tähtajal seda vaidlustada. Kaebaja ei osanud maksuotsuse (st osaliselt muudetud põhjendustega) saabumist ka ette näha, kuna samas küsimuses 22.09.2010 tehtud maksuotsuse oli maksuhaldur ise vaideotsusega 26.11.2010 kehtetuks tunnistanud. Ka 03.02.2011 kohtule koostatud maksuhalduri vastuses apellatsioonkaebusele haldusasjas nr 3-10-1294 väljendas maksuhaldur, et „/..analüüsinud Maksu- ja Tolliameti 26.11.2010 vaideotsuse nr 6-1/595-3 toodud asjaolusid ning juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 642 lg 1 p-st 2, avaldab, et peab apellatsioonkaebust otsuse tühistamise nõudes õigeks ja täidab 18.09.2009 tagastustaotlusega esitatud tagastusnõude maksukorralduse seaduses sätestatud korras." Maksuhaldur taotles haldusasjas uue, rahuldava kohtuotsuse tegemist asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Maksuhaldur ei viidanud selles vastuses uuele maksuotsusele, mis 03.02.2011 juba tegelikult koostatud oli (st koostati 27.01.2011.). Kui peale tagastusotsuseid tehti maksuotsus, mis vaideotsusega tunnistati peamaja poolt kehtetuks, siis on ebaloogiline teha 27.01.2011 uus maksuotsus ja samas 03.02.
- a seisuga võtta tagastusotsused õigeks. Eriti, kui arvestada asjaolu, et tehingud, mida käsitleb nii tagastusotsus kui ka maksuotsused, on samad. Kaebaja lepinguline esindaja kuulis haldusasja nr 3-10-2629 kohtuistungil 23.03.2011 maksuhalduri esindajalt (Tomek Tosin), et tehtud on uus maksuotsus. Saates samal päeval maksuhaldurile päringu uue maksuotsuse saamiseks, toimetati haldusakt 24.03.2011 kaebaja lepingulisele esindajale e-posti teel kätte. Poolte vahel käimasolevatest kohtuvaidlustest oli/on maksuhaldurile saadetud ja teada kaebaja lepingulise esindaja Marge Juure kontaktandmed, kellele oleks saanud maksuotsuse edastada, kui tõenäoliselt oli teada, et Rahapaigutamise OÜ ei ole postisaadetist vastu võtnud. Kontaktandmed olid teada nii Maksu- ja Tolliametile, kui PMTK-le, kui ka vanemrevident Ene Kitsemetsale, lisaks oleks otsusest saanud teavitada või seda üle anda kohtumenetlustes. Samuti oli maksuhalduril teada Mihkel Kõrgmaa e-posti aadress, kuhu varasemalt kõik dokumendid maksuhalduri poolt saadeti ning kuhu oleks saanud saata ka maksuotsuse. Seega kaebaja oli teavitanud maksuhaldurit lepingulise esindaja andmetest, kellele oleks saanud maksuotsuse saata tema äraolekul. Äraoleku kohta tuli automaatne teade ka Mihkel Kõrgmaa e-postilt. Kaebaja leiab, et välismaal viibimine ja ootamatu haigestumine on mõjuvaks põhjuseks, miks maksuotsuse vaidlustamise tähtaeg tuleb ennistada. Kuulnud maksuotsusest, reageeris kaebaja viivitamatult ja küsis maksuhaldurilt maksuotsust (st 23.03.2011), saades selle kätte 24.03.
- a e-posti teel digiallkirjastatult. Rahapaigutamise OÜ on alati maksuhalduri dokumendid vastu võtnud, vaid antud juhul esines mõjuv põhjus mittekättesaamiseks. Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, ametnikelt seaduspärast ja eetilist käitumist ning tegutsemist avalikes huvides. Haldusmenetluse seaduse üks oluline põhimõte on menetlusosalise ja ametniku koostöö, mis peab tagama haldusmenetluse õigluse. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 loike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kaebaja leiab, et 2 antud juhul on maksuhaldur nimetatud põhimõtteid ja norme rikkunud. Kaebaja tunneb, et teda justkui lollitatakse ametnike poolt - maksumenetlus kestab juba teist aastast, maksuhaldur on andnud haldusakte, millega „ei täida - täidab - ei täida - täidab" tagastustaotlusi. Kaebaja on esitanud maksuametile kaebuse asja menetlenud ametniku ja tema uurimispõhimõtte rikkumise peale, mida maksuamet ei rahuldanud, leides, et ametnik on kõike seaduslikult teinud, kuid pool aastat hiljem tunnistas maksuamet ise selle ametniku maksuotsuse kehtetuks põhjendusega, et ametnik rikkus uurimispõhimõtet. Sealjuures on sama ametniku tehtud uut maksuotsust justkui varjatud kaebaja eest ja otsus ise tekitab segadust tänaseni. See tähendab, et on antud uus maksuotsus, mis määrab kaebajale maksu ja tähendab seda, et tagastustaotlusi ei rahuldatud, kuid hilisema seisukohaga (mida kinnitab ringkonnakohtu otsus) ja otsusega on maksuhaldur otsustanud tagastustaotlused siiski rahuldada. Samas uus maksuotsus sisaldab sama maksuperioodi, samasid tehinguid, asjaolusid, väiteid ja põhjendusi, mille tühistamise maksuhaldur on õigeks võtnud. uut maksuotsust nende asjaolude ja uute otsuste raames aga kehtetuks tunnistatud ei ole. Alljärgnevaga täpsustan neid segadust tekitavaid asjaolusid ja maksuhalduri eksitavat käitumist kronoloogiliselt. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et taotluses toodud mõjuvatel põhjustel, aga ka asja lõpliku, selge ja õiglase lahendamise mõttes (st kõrvaldamaks maksuhalduri ebaloogilised toimingud, aktid ja rikkumised) tuleb kaebetähtaeg ennistada ja anda kaebajale võimalus vaidlustada maksuotsus nr 12.2-3/213-
- Lähtudes eeltoodust taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt toodud põhjendused on asjakohatud, kuna neid ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks. PMTK leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maksuotsuse kaebetähtaja ennistamiseks. MKS § 54 lg 6 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Siinkohal peab PMTK oluliseks ka viidata Riigikohtu halduskolleegiumi 10.03.2011 lahendile nr 3-3-1-100-10, kus kolleegium toob välja (punktis 16), et „/…/ Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endal riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani/…/“. Samas leiab kolleegium (punktis 17), et „/…/juriidilisel isikul ei ole võimalik täita oma kohustust hoolitseda registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest üksnes sellel aadressil postkasti paigaldamisega. Maksuhaldur ei pea juriidilisest isikust maksumaksjale dokumente saates arvestama võimalusega, et registrijärgsel aadressil asub ainuüksi maksumaksja nimeline postkast. Tähtsaadetisena saadetud dokumente peab tulenevalt MKS § 54 lg-st 6 olema võimalik aadressijärgselt üle anda/…/“ (vt ka Riigikohtu määruseid 3-3-1-10-04 ja 3-3-1-65-09). Riigikohus on märkinud sedagi, et kui haldusakt on teatavaks tehtud korduvalt, siis hakkab kaebetähtaeg kulgema esimesest teatavakstegemisest. PMTK viitab, et käesoleval juhul on maksuhaldur maksuotsuse saatnud kaebuse esitajale posti teel tähtkirjana äriregistrisse kantud juriidilisele aadressile. Eesti Posti poolt saadetud vastusest maksuhalduri päringule selgub, et maksuhalduri poolt 27.01.2011 väljastatud maksuotsus on saabunud Tallinna kandekeskusesse 31.01.
- Saadetise väljastuskatse kella 11.0012.00 vahel ebaõnnestus põhjusel “kedagi ei olnud kohal“ ning teade saadetise saabumise kohta viidi saaja postkasti 01.02.
- Seega tuleb vaidlusalune tähtkiri lugeda vastavalt seadusele ning kohtupraktikale kättetoimetatuks 01.02.2011, mitte aga 24.03.2011, mil isik sai maksuotsuse kätte eposti teel. Seega maksuotsuse vaidlustamise tähtpäevaks oli 03.03.2011, mille ennistamiseks käesoleval juhul aga alus puudub. PMTK toob välja, et maksuhaldurile ei tulene seadusest ega kohtupraktikast kohustust toimetada haldusakt adressaadini lisaks tähitud kirjaga posti teel saatmist alternatiivselt ka näiteks e-posti teel. PMTK toob välja, et juhatuse liikme viibimine välismaal ja töövõimetuslehel olemine ei ole mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisel. Asjaolu ei muuda ka see, et maksukohustuslane eeldas, et talle ei teha uut maksuotsust. Äriühing ei saa korraldada oma posti vastuvõtmist ainult teatud päevadel, periooditi või ajendatult sellest, et talle on teada saadetiste saabumine, vaid saadetiste vastuvõtmine/kättesaamine peab olema võimalik igal ajal. PMTK leiab, et täiesti asjassepuutumatud on tähtaja ennistamise otsustamisel kaebuse esitaja seisukohad seoses teiste menetlustega, kus maksuhalduri vaideotsusega tunnistati kehtetuks Rahapaigutamise OÜ-le tehtud varasem maksuotsus ja Rahapaigutamise OÜ kaebused kohtus seoses tagastusnõuetega ning seega tuleks 3 sellised märkused ja väited tähelepanuta jätta. Maksuhaldur on käesoleval juhul täitnud kõik seadusest tulenevad nõuded ja kohustused haldusakti nõuetekohaseks kätte toimetamiseks ning haldusakt tuleb vastavalt õigusaktile ning kohtupraktikale lugeda kättetoimetatuks 01.02.
- Ülaltoodut kokku võttes on PMTK seisukohal, et kaebuse esitaja poolt esitatud seisukohad ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleval juhul ei ole menetlustähtaega mööda lastud mõjuval põhjusel. KOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu põhjendustel: Kohtule on esitatud kaebuse esitaja poolt töövõimetusleht nr 9063 ja väljavõte Mihkel Kõrgmaa passist piiriületuste kohta. Esitatud dokumentide põhjal nähtub, et M. Kõrgmaa viibis ajavahemikul 02.24.02.2011 Tai Kuningriigis ning ajavahemikul 02.-28.03.2011 haiguslehel. Kaebuse kohaselt sai kaebuse esitaja vaidlustatavast maksuotsusest teada alles teises haldusasjas toimuval kohtuistungil. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsust ei ole talle kätte toimetatud, kuivõrd ta viibis ajavahemikul 02-24.02.2011 Tai Kuningriigis ning peale seda 08.-28.03.2011 haiguslehel ja tal ei olnud võimalik seetõttu postkasti jäetud maksuotsust tähtaegselt kätte saada. Vastavalt Maksukorralduse seaduse (MKS) § 52 lg 2 ja 6 saadetakse juriidilisele isikule või asutusele dokument registrisse kantud aadressil. Isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vastustaja poolt kohtule esitatud tõendite kohaselt on kaevatav maksuotsus saadetud Rahapaigutamise OÜ äriregistrisse kantud juriidilisele aadressile Koidu 81-20, Tallinn tähtkirjana (registreerimisnumbriga RR185041947EE). Eesti Posti poolt saadetud vastusest maksuhalduri päringule selgub, et maksuhalduri poolt 27.01.2011 väljastatud maksuotsus on saabunud Tallinna kandekeskusesse 31.01.
- Saadetise väljastuskatse kella 11.00-12.00 vahel ebaõnnestus põhjusel “kedagi ei olnud kohal“ ning teade saadetise saabumise kohta viidi saaja postkasti 01.02.
- Antud kättetoimetamise viis on kooskõlas MKS §-s 54 lg 2 ja 6 sätestatud korraga. Järelikult toimetati maksuotsus kaebuse esitajale kätte 01.02.2011 ning kaebetähtaja viimane päev oli 03.03.
- Kuna kaebus on esitatud 18.05.2011, on see esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebetähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleb hinnata, kas esinevad mõjuvad põhjused, mis on tinginud tähtaja möödalaskmise, selleks tuleb kaalutlusõigust kasutades hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis asjas nr 3-3-1-65-09 märkinud, et kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Selliseks põhjuseks on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi asjas nr 3-2-1-148-06 kohaselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Viidatud lahendis märgib tsiviilkolleegium, et „/…/ tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu hulgas kõne alla ka TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav/…/. Kolleegium nõustub määruskaebuse seisukohaga, mille järgi tähendab mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Ringkonnakohus on praegusel juhul valesti 4 lugenud objektiivseks põhjuseks kostja seadusliku esindaja ootamatu komandeeringu apellatsioonkaebuse esitamise viimasel päeval, kaebuse esitamise unustamise pärast komandeeringust naasmist ning teadmatuse Riigikohtu lahendist. Kostja ei ole põhistanud, miks ei olnud kostja seaduslikul esindajal ka ootamatu komandeeringu korral võimalik teha apellatsioonkaebuse kohtule edastamine ülesandeks mõnele muule isikule/.../”. Riigikohus on kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse põhjuse sisustamisel olnud suhteliselt range ning on asunud oma lahendis nr 3-3-1-78-08 seisukohale, et “/…/Kui ravil viibimine on protsessiosalisele või tema esindajale varasemalt teada, siis tuleb selle takistusega arvestada, sest ette teada haiglas viibimine ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks/…/”. Riigikohus on oma 03.03.2004 määruses asjas nr 3-3-1-10-04, p-s 14 selgitanud: „Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani." Seega peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt ka Riigikohtu 19.12.2007 määrust haldusasjas nr 3-31-75-07)/…/“. Seega Riigikohtu eelviidatud lahendeid resümeerides leiab kohus, et kui maksumaksja, olles teadlik tema suhtes toimuvast maksumenetlusest, oleks soovinud ajutiselt saada maksuhalduri dokumente kätte teisel aadressil, siis oleks ta pidanud esitama maksuhaldurile vastava taotluse, märkides postiaadressi, kuhu saadetised toimetada. Kaebaja pool oleks pidanud hoolsuskohustust täites korraldama posti vastuvõtmise kas siis oma registrijärgsel aadressil või muul maksuhaldurile teadaoleval aadressil. Kaebuse esitaja on küll märkinud, et tema e-posti aadress oli ja on maksuhaldurile teada, kuid kaebaja ei ole tõendanud ega näidanud, et ta oleks maksuhaldurit teavitanud, et ta soovib ajutiselt saada maksuhalduri dokumente kätte teisel aadressil. Samuti ei ole kaebuse esitaja kohtule põhistanud, miks ta ei ole oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmiseks volitanud mõnda teist isikut. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole hoolitsenud posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil ning sellega on ta ise võtnud endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri menetlusdokumendid, k.a haldusaktid, ei jõua temani. Kaebuse esitaja haigestumine alates 03.03.kuni 28.03.2011 ei ole samuti käesolevas asjas mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel, kuivõrd teave maksuotsuse kättesaamise osas jäi kaebajal saamata temast endast sõltuvate asjaolude tõttu. Kui kaebaja oleks oma registrijärgsel aadressil korraldanud posti vastuvõtmise nõutava hoolsusega, ei oleks kaebajal olnud takistusi maksuotsuse vaidlustamiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et äriühing ei saa korraldada oma posti vastuvõtmist ainult teatud päevadel, periooditi või ajendatult sellest, et talle on teada saadetiste saabumine, vaid saadetiste vastuvõtmine/kättesaamine peab olema võimalik ja tagatud igal ajal. Kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjendused ei ole mõjuvad, seega puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Elle Kask Kohtunik 5 6