Obsah (4)

§ 123§ 186§ 131§ 188

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2012.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-48049 Kohtuasi JP´a avaldus kohtu nõusoleku sa

§ 123

lõikest 1 tulenevalt tuleb avaldus lahendada lähtuvalt lapse huvidest.

lg 1 näeb ette, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutusse oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kõrvutades alaealise poolt pärandina saadavat likviidsete vahendite summat (raha + pensionifondi osakud kokku 12.172,02 €) ja kohustuste summat (eluasemelaenust tulenevad kohustused summas 11.769,20 € + muud pärandvarast tulenevad kohustused summas 4320,03 € ), on ilmne, et vahendid on vajalikud juba ainuüksi kohustuste täitmiseks. Puudutatud isiku pärijana ongi kohustus kanda pärandvaraga seotud kohustused. Arvestades pärandaja perekonna varakust võib ilmselt eeldada, et ka alaealise ülalpidamiseks vajalike kulutuste lõikes ei oleks summa neid ületav. Seetõttu leiab alaealise esindaja, et

§ 186

lg 1 kohane eraldi hoiustamine ning kontole käsutamise piirangu seadmine ei ole põhjendatud. Avaldajal lasub varahooldajana niikuinii seadusest tulenev kohustus kasutada neid vahendeid alaealise kohustuste täitmiseks. Alaealise esindaja nõustub eestkosteasutusega, et alaealise huviks ei pruugi olla teise sõiduauto kasutamine ja sellega seotud kohustuste kandmine. Samas ei ole selge, mil määral kasutusrendilepingu lõppemine alaealise vara mõjutaks. Eeldatavasti on pank kujundanud maksegraafiku viisil, et kirjeldatud hinnalanguse kompenseerib pärandaja poolt tehtud esimene sissemakse, aga välistada ei saa ka müügikahjumit ja rahalise positsiooni halvenemist. Sõiduki müük võib olla alaealise seisukohast vajalik, kuid ei ole tõenäoline pärandajate poolt rahalise võidu saamine seoses liisingulepingu lõpetamisega. Avaldaja taotlusega nr 1 on alaealise esindaja nõus tingimusel, et alaealisele jääb alles vara ja kohustuste ülevõtmisel ei laiene laenu tagav hüpoteek puudutatud isiku omandiosale. Taotlusega 2 on alaealise esindaja täielikult nõus, mis puudutab avaldajat ja alaealist PRPa.

1. Eestkosteasutus on avaldaja taotlusega piiranguteta käsutada enda ja UP´a pangakontosid AS-is SEB Pank ja Marfin Pank Eesti AS-is nõus tingimusel, et puudutatud isiku nimel pärandvaraga seotud kohustustest vabanemise tehingud (eluasemelaenude lepingute ümbervormistamised, autoliisingute lepingute ümbervormistamised) vormistatakse enne avaldajale loa andmist kasutada/käsutada piiranguteta puudutatud isikule pärandiosana kuuluvat pangakontodel olevat raha ja UP´a nimel olevate kohustusliku pensionifondi osakute tagasiostmisest laekuvat raha. 4 Avaldaja alternatiivse taotluse esimeses lõigus toodud sooviga anda JP(isikukood XXX) nõusolek UP(isikukood XXX surnud XXX ) AS-is SEB Pank (registrikood 10004252) ja Marfin Pank Eesti AS-is (registrikood 10586461) asuva pärandvara (raha pangakontodel ja pensionifondi vara) jagamiseks PRP’aga (isikukood XXX) selliselt, et PRP’ale avatavale kontole AS-is SEB Pank kantakse 1/3 UP pensionifondi osakute tagasiostmisest saadavast rahast ja lisaks kantakse samale pangakontole 3200 eurot UP pangakontolt number XXXXXXXXXXXX, on eestkosteasutus põhimõtteliselt nõus. Eestkosteasutus on seisukohal, et alaealise huvide ja õiguste paremaks kaitseks tuleks määrata avaldajale kohustus paigutada lapsele kuuluv raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldiseisvale kontole, mille käsutamiseks on vajalik kohtu nõusolek. Teise alternatiivse nõude osas on eestkosteasutus seisukohal, et avaldaja väide puudutatud isiku pärandvaraks olevate rahaliste vahendite vajalikkuse kohta tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks ja jooksvate kulude katmiseks, on vastuolus avaldaja enda varasemate väidetega ärakuulamisel kohtus ja 08.12.
2. kohtule esitatud avalduse muutmise taotluses toodud lõiguga, mis ütleb, et avaldaja on pärast abikaasa surma täitnud eluasemelaenulepingutest ja liisingulepingutest tulenevad kohustused ja tagab perele vajaliku sissetuleku, kulude katmise ja laste eest hoolitsemise ja nende kasvatamise. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaoluga, et avaldaja on pärinud puudutatud isiku pärandiosast eraldiseisvana ½ UP´a kogu pärandvarast, millest johtuvalt ei ole piisaval määral põhjendatud, et puudutatud isikule kuuluv pärandvara osa on ilmtingimata vajalik tema ülalpidamiseks ja jooksvate kulude katteks. Vastuoluline on ka avalduses toodud teave pärandvara koosseisu kohta ja taotluse põhjenduse täiendused, milles avaldaja annab teada, et antud menetluses ei pea arvestama pärandvara koosseisus olevate kinnistutega, nende pärimisjärgsed omaniku muutmiskanded on juba tehtud ja sellega on pärandvara jagatud, kuid siiski tuleb arvestada kinnistutega seotud kohustusi panga ees. Samas ütleb avaldaja avalduse muutmise kokkuvõttes, et jagatava pärandvara (va kinnistud) negatiivne väärtus on seotud sõidukite liisingulepingutega ja eluasemelaenulepingute alusel tasumisele kuuluvate summadega; avaldaja suudab perekonda majandada, lapsi ülal pidada ja viidatud lepingukohustusi täita ning eeltoodut arvestades ei ole alust väita, et PRP pärandiosa ei ole tema ülalpidamiseks vajalik. Eestkosteasutus leiab, et avaldaja esitatud vastakat informatsiooni kasutamist pärandvara koosseisust tuleneva väärtuse arvutamiseks ja negatiivse tulemi saavutamist, ei saa puudutatud isiku huvidest lähtuvalt võtta aluseks otsuse tegemisel temale kuuluva pärandiosa käsutamise kohta. Puudutatud isik ise oma alaealisuse tõttu ei ole saanud osaleda otsuste tegemisel kahe eluasemelaenu ega kahe autoliisingu vormistamisel erinevate pereliikmete tarbeks. Ei saa üheselt väita, et teine eluasemelaen, mille objektiks olev kinnisvara, mis ei ole temale igapäevaseks elamiseks vajalik, on tulevikku suunatult puudutatud isikule kasu- või kahjutoov investeering. Sama saab öelda pere käsutada oleva teise sõiduauto kohta, mida puudutatud isik isiklikult kasutada ei saa ja selle liisingumakse tasumise kohustust ei saa kuidagi pidada puudutatud isiku huvides olevaks ning mille tegelikku jääkväärtust puudutatud isiku täisealiseks saamise hetkel, täna ilmselt kuidagi arvutada ei ole võimalik. Eestkosteasutus on arvamusel, et ei matemaatiliselt ega puudutatud isiku inimlikest huvidest lähtuvalt ei ole võimalik ühes ja samas tehtes kasutada tema pärandiosaks olevaid rahasummasid, pensionifondi osakuid, mõttelisi osasid kinnisvaradest koos seatud hüpoteekidega ja autode liisingumakseid. Viimsi vallavalitsus jääb oma põhimõttelise seisukoha juurde, et loa andmisel avaldajale tehingu sooritamiseks puudutatud isiku nimel tema pärandiosaks olevate rahasummade käsutamiseks tuleb määrata avaldajale kohustus paigutada lapsele kuuluv raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi eraldiseisvale kontole, mille käsutamiseks on vajalik kohtu nõusolek. Kohtumääruse põhjendused. 5 6.

§ 131

lg 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 188

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, samuti p 2 kohaselt loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. .

1. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga on tõendatud järgmine: - UP (i.k. XXX) suri XXX .a.; - PRP( i.k. XXX) on UP alaealine poeg, kes pärib vastavalt notar Marika R ei poolt 19.08.2011.a. välja antud pärimistunnistusele 1/3 mõttelise osa UPpärandvarast; UP tesiteks pärijateks on 1/3 suuruses mõttelises osas tema üleelanud abikaasa JP ja 1/3 mõttelises osas tema poeg KP (i.k. XXX).
2. Kohus on seisukohal, et tulenevalt avaldaja poolt toodud avalduse põhjendustest ning alaealise esindaja ja eestkosteasutuse esindaja seisukohtadest, on põhjendatud anda JP kohtu nõusolek sõlmida oma alaealise poja PRPga UP, surnud XXX .a. pärandvara jagamise leping, milleks on AS-is SEB Pank (registrikood 10004252) ja Marfin Pank Eesti AS-is (registrikood 10586461) asuv pärandvara, s.o. raha pangakontodel ja pensionifondi vara viisil, et PRP avatavale kontole AS-is SEB Pank kantakse 1/3 UP pensionifondi osakute tagasiostmisest saadavast rahast ja 1/3 UP pangakontol number XXXXXXXXXXXX olevast rahast. Tulenevalt asjaolust, et avaldaja ise märgib avalduses, et ta soovib avada oma pojale PRP konto SEB Pangas kuhu kanda tema isast UP päritud rahalised vahendid ja, et avaldaja sõnul suudab ta oma perekonda majandada, lapsi ülal pidada ja viidatud lepingulisi kohustusi täita, ei vaja eestkostja ilmselt oma poja pärandvarana saadavaid rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks. Eeltoodust tulenevalt on avaldajal

§ 186

lg 1 teisest lausest tulenev kohustus raha paigutamisel teha märge, et kontot on võimalik käsutada vaid kohtu nõusolekul. Seega on see avaldaja enda seadusest tulenev kohustus milleks tal kohtu nõusolekut vaja ei ole. Kohus leiab, et põhjendatud on anda JP ka nõusolek esitada PRP esindajana UP kohustusliku kogumispensioni fondi osakute tagasivõtmise avaldus, kuid põhjendamatu on lubada JP osakute tagasiostmisest laekunud raha piiranguteta kasutada. See ei oleks alaealise huvides, pealegi on JP ju oma alternatiivse taotluse p-s 1 soovinud pensionifondi osakute tagasiostmisest saadav alaealise poja pärandi osa paigutada pojale avatavale pangakontole. Kohus on seisukohal, et kohus ei saa anda nõusolekut lubada JP piiranguteta käsutada enda ja UP pangakontosid AS-is SEB Pank ja Marfin Pank Eesti AS-is, sest kohtu pädevusse kuulub üksnes nõusoleku andmine alaealise või eestkostetava varaga tehingute tegemiseks. Menetluskulude jaotamine. 9. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 6 Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja avaldaja esindaja kulu tuleb jätta avaldaja kanda. Kohtunik: 7