lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all; p 4 kohaselt kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule.
lg 3 alusel nõutaks regressinõudega sisse ka juhtumi käsitlemisel tekkinud kulutused. Kuna vaidluse all ei olnud asjaolu, et kostja avarii juhtis toimumise ajal sõidukit Opel Omega reg.m XXXja põhjustas seda juhtides Swedbank Liising AS-le omandile (sõidukile) kahju, siis oli kostja Opel Omega reg.m XXX ehk mootorsõiduki otsene valdaja ehk isik, kes teostas faktilist võimu mootorsõiduki kui suurema ohu allika üle. Seega oli kostja
lg 2 p 2 alusel sõiduki otsene valdaja, kelle vastu on hagejal õigus tagasinõue esitada ning alusetu on kostja väide, et ta polnud kahju tekitamise ajal Opel Omega reg. XXX sõiduki valdaja. Kuna vaidlus puudub ka selle üle, et kostjal ei olnud vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust ajal, mil ta Opel Omega`d reg.m XXX juhtides kahju põhjustas, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka
Lisaks on
lg 3 alusel hagejal õigus nõuda ka kostjalt juhtumi käsitlemise kulude hüvitamist. Kostja väitis, et kahju ulatus on tõendamata. Vaatamata kohtu ettepanekule ei ole kostja põhjendanud, millises ulatuses ei ole hageja kahju ulatus põhjendatud ega tõendatud.
lg 1 kohaselt on asja kahjustamisest tekkinud kahju selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. Hageja poolt kohtule esitatud VEAS-i poolt esitatud arvega nr 3409639 on hageja tõendanud, et sõiduki Honda CR-V, reg märgiga XXX taastamise ehk remondikulud ehk endise olukorra taastamise kulud on 10 025,63 € (156 867 krooni). Kohtule esitatud R kviitung-arvega nr 319008 on hageja tõendanud Honda CR-V XXX kui avariilise sõiduki teisaldamise kulusid summas 1016,94 kr (ilma käibemaksuta). Kuna vaidlus puudus juhtumi käsitlemiskulude suuruse 2000 krooni üle, siis on hageja tõendanud kahju ulatust (taastamisremondi kulud, teisaldamise kulud, käsitlemise kulud) kokku 159883,94 krooni
Kuna vaidlus puudus selles, et kostja on hagejale tasunud 12000 krooni, siis on kostja võlg
Kuna märgitu on seni tasumata, siis rikub kostja kindlustusandja eest oma seadusest tulenevat kannatanule väljamakstud hüvitise ja käsitluskulu tagasimaksmise kohustust. Nimetatu on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine, kuna kostja on kohustust täitnud vaid osaliselt /st maksis ära vaid 12 000 kr/. Eeltoodu alusel on hageja tagasinõue viidatud tasumata osas 147 883,94 krooni tõendatud ja põhjendatud ja kuulub VÕS § 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1 ja
ÜS § 150 lg 1 tulenev regulatsioon ka kindlustusandjale. Seega ei hakanud aegumine kulgema 05.02.2010. Küll aga omab asjas tähtust see, et kostja maksis hagejale 12.08.2008 3000 krooni ehk hüvitas osaliselt kahju. Selle osalise kahju hüvitamisega katkes TsÜS § 158 lg 1, 2 järgi hagi aegumise, sest kostja kohustatud isikuna tunnustas hageja nõuet, milleks on tema poolt võlgnetava kohustuse osaline tasumine. Seega hakkas TsÜS § 158 lg 1 alusel hageja nõude 3-aatane aegumistähtaeg kulgema 13.08.2008 uuesti. Hageja esitas nõude kostja kohtule 13.12.2010, st 3-aastase aegumistähtaja jooksul. Eeltoodu tõttu leiab, et hageja nõue pole aegunud ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks jääb seetõttu rahuldamata. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 147 883,94 krooni e. 9451,51€. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks 147 883,94 krooni ehk 9 451,51 eurot. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.