KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 01.11.2011.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-62572 Tsiviilasi SF ja DF hagi SF vastu elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt Tsiviilasja hind 1251,09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja DF (ik XXX, elukoht XXX) Hageja ja hageja DF seaduslik esindaja SF (ik XXX, XXX) Kostja SF (ik XX, elukoht XXX) Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 13.10.2011.a. elukoht RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista kostjalt SF´lt igakuine elatusraha DF kasuks 139,01 eurot kuus alates 01.11.2011.a. kuni DF põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
- Kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud elatise võla 2527,73 (kaks tuhat viissada kakskümmend seitse eurot ja 73 senti) perioodi 14.12.2009.a. (aeg millest alates kohus elatise tagasiulatuvalt välja mõistab) kuni 01.11.2011.a. (kohtuotsuse tegemise aeg) – kostja poolt 19.04.2011.a. - 19.09.2011..a. makstud elatis 600.- eurot, on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiste võrdsete maksetega 60,99 (kuuskümmend eurot ja 99 senti) eurot kuus alates 01.11.2011.a. kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Nimetatud summa tasub kostja lisaks kohtuotsuse punktis 2 märgitud igakuisele elatisele.
- Elatise on kostja kohustatud tasuma DF arvelduskontole XXXXXXXXXXXX iga jooksva kuu 15.- kuupäevaks. Menetluskulude jaotamine. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
- SF ja SF abielust on sündinud XXX .a. sündinud tütar DF .
- Laps elab koos emaga. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- Hageja palus 14.12.2010.a. kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt, s.o alates 28.08.2009.a. igakuiselt summas 139,01 eurot. Sellest ajast saadik ei ole kostja täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust.
- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, abielutunnistuse, abielulahutuse tunnistuse, elukohatõendi. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja teatas 30.06.2011.a. esitatud vastuses hagiavaldusele, et kostja tunnistab hagi ning kinnitas 13.10.2011.a. toimunud kohtuistungil, et kostja on nõus tasuma elatist alates hagi esitamisest, s.o 14.12.2010.a. 139,01 eurot kuus. Samuti on kostja nõus hagejale tasuma elatise tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nagu hageja nõuab. Kostja palub elatise võlgnevuse summa jagada võrdselt kuude vahel selliselt, et maksmisele kuuluva elatise suurus ei ületaks 200.- eurot kuus. Kostja on maksnud elatist oma ema kaudu hagejale 600 eurot ajavahemikul 19.04.2011 kuni 19.09.2011 igakuiselt 100 eurot. Kohtuotsuse põhjendused.
- Tulenevalt asjaolust, et
- juulil 2010.a. jõustunud PkS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PkS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb Lk 2
(4)PkS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PkS § 210 lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, tuleb juhul kui elatisehagi esitati enne
- juulit 2010.a. elatis välja mõista kuni
- juulini 2010.a. enne
- juulit 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ja alates
- juulist 2010 tuleb PkS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada
- juulil 2010 jõustunud perekonnaseadust ning mõista elatis välja
- juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete alusel. Osundatud seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-185-
- Seega elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus nn vana perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mis kohustas vanemat oma alaealist last ülal pidama ja uue PkS § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja poolte ühistele lastele on, vana PkS § 61 lg 2, mille kohaselt määratakse elatise suurus kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest ja uue PkS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, samuti uue PkS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena) /vanas seaduses analoogiline säte puudus/, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1) /vanas seaduses sätestas sama PkS § 61 lg 4/ ning uue PkS § 102 sätestatust, mille kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit. Kohus on ka seisukohal, et kuivõrd käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS §-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb elatis alates 01.07.2010.a. välja mõista alaealise lapse kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, keda esindas kohtus tema TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt. Ka sellele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-85-
- Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS §-st 70 lg 2 ja uue PkS §-st 108, mis sätestavad õigustatud isiku õiguse nõuda elatist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et kostja on nõus ka elatise tagasiulatuva väljamõistmisega ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates 14.12.2009.a., sest hagi on kohtusse esitatud 14.12.2010.a.
- Hageja on palunud mõista kostjalt välja elatis seaduses ettenähtud miinimumsummas, millise summaga kostja on nõustunud. Seega puudub poolte vahel vaidlus elatise suuruse üle ja selle üle, et kostja on kohustaud oma alaealise tütre ülalpidamiseks elatist maksma.
- Arvestades asjaoluga, et alaealise lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal ja poolte vahel puudub vaidlus elatise suuruse osas, asub kohus seisukohale, et kostjalt on põhjendatud välja mõista elatis hageja poolt taotletud igakuises summas, s.o. 139,01 eurot kuus, mis oli ja on elatise miinimummäär ehk ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lk 3
(4)- Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks kohtuotsuses kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise viisi ja korra selliselt, et kohtuotsuse tegemise ajaks kujunenud elatise võla tasub kostja hagejale igakuiste võrdsete maksetena lisaks igakuisele väljamõistetud elatisele. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude elatise väljamõistmiseks pärast hagi esitamist, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis summas 139,01eurot, on käesolevas tsiviilasjas hagi hinnaks 1251,09 eurot (9 x 139,01). Kohtunik: Lk 4
(4)