Kohtuotsuse vaidlustamiseks esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 31.12.2010 N Z esitas Viru Maakohtule hagi L A põhivõla 19 5++ krooni ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. 04.02.2011 Viru Maakohus edastas hagi lahendamiseks kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt 04.06.2004 kostja andis hagejale võlakirja, milles tunnistas, et võttis hagejalt võlgu sularaha 21 750 krooni ning kohustub võla tagastama hiljemalt 04.09.
) § 405 lg 1 alusel kohus lahendas tsiviilasja lihtsustatud menetluses. Kostja soovil kohus kuulas kostja ära ja arutas pooltega asja kohtuistungil.
2
) § 440 lg-st 1 kohus rahuldab hagi põhivõla osas kostja õigeksvõtuga. 3. Hageja taotleb kostjalt viiviste väljamõistmist 0,02 % põhinõudest päevas alates 04.09.2004 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem, kui põhinõude summa 19 500 krooni (1246,28 eurot), hagi põhjendustes hageja viitab viivisenõude õigusliku alusena VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § -s 94 sätestatud intressimäärale, millele lisandub 7 % aastas.
kohaselt viivisenõude võib koos hagiga esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid protsendina põhinõudest. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja taotleb 31.12.2010 esitatud hagis viiviste väljamõistmist alates põhikohustuse sissenõutavaks muutumisest 04.09.2004.a., so rohkem kui kuue aasta eest tagasiulatuvalt. Seejuures on hageja eiranud
§-s 367 sätestatut ning on taotlenud ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisesumma tulnuks hagejal välja arvutada. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 teine lause annavad võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnikult viivist VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses, millele lisandub 7 % aastas. Nimetatud viivisemäär on ajas muutuv, mistõttu ei ole põhjendatud hageja hagiavalduse resolutsioonis esitatud taotlus mõista viivis alates 04.09.2004 välja määraga 0,02 % päevas. 4. Hageja väited selle kohta, et ta otsis kostjat taga ning ei teadnud tema asukohta, on paljasõnalised. Kohtu Infosüsteemis (KIS) andmetest nähtuvalt L. A süüasjas (kriminaalasi nr 106-4222) oli hageja tunnistajaks ja andis kohtus ütlusi. Seega ei ole tõesed hageja väited, et ta ei teadnud kostja asukohta. KIS-i andmed kinnitavad kostja seletust selle kohta, et hageja viibis tema kriminaalasja arutamisel kohtus, hageja oli teadlik kostja asukohast ning kostja ei hoidunud hageja eest ja võla tagastamise eest kõrvale. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel võis kostjal hageja käitumisest jääda mulje, et hageja temalt võla tagastamisega viivitamise eest viiviseid ei nõua. Olukorras, kus hageja ei ole rohkem kui 6 aasta jooksul kostjalt põhivõla tagastamist tegelikult nõudnud, on pikema (seejuures tehingust tuleneva nõude aegumise kahekordset tähtaega ületava) ajavahemiku eest tagasiulatuvalt viivisenõude esitamine käsitatav vastuolulise käitumisena. Vastuoluline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus peab viivisenõuet põhjendatuks alates hagi esitamisest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab vastavalt
§ -le 367 viivised välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 31.12.2010 kuni kohtuotsuse 23.12.2011 teatavakstegemiseni summaliselt ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1246,28 eurot. Perioodil 31.12.2010 – 30.06.2011 oli viivisemääraks 8 % aastas ehk 0,022 % päevas, seega sellel perioodil muutus viivis sissenõutavaks (1246,28 eurot x 0,022 %) x 182 päeva =49,14 eurot. Alates 01.07.2011 kuni otsuse 23.12.2011 tegemiseni on seadusest tulenevaks viivisemääraks 8,25 % aastas (0,023 % päevas) ning sellel perioodil muutus viivis 3 sissenõutavaks (1246,28 x 0,023 %) x 175 päeva = 50,75 eurot. Seega hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 99,89 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Lisaks kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates kohtuotsuse teatavakstegemisest protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni või viivisesumma 1246,28 eurot täitumiseni. 5. Hagi rahuldamist kostja suhtes ei välista kostja vastuväited, et I. Stepanova kohustus solidaarselt võlgnevust hageja ees kustutama. VÕS § 65 lg 1 kohaselt on hagejal õigus valida, kas ta nõuab solidaarvõlgnikelt kohustuse täitmist ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hagi on esitatud üksnes L. A vastu. 6.
lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 p 3 alusel kohus määrab tsiviilasja lihtsustatud korras menetlemise korral kohtulahendis koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitamisele kuuluva menetluskulu rahalise suuruse. Hageja esitas taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 541,29 eurot, sh riigilõiv 255,65 eurot, õigusabikulud 126,52 eurot, sõidukulud 57,12 eurot ja parklakulu 6 eurot. Kohus leiab, et hageja kohtukulud (riigilõiv) on õige jätta kostja kanda, sest kõrvalnõude osaliselt rahuldamata jätmine ei mõjuta tsiviilasja hinda ega hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust. Seetõttu kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu katteks 126,52 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista hageja sõidukulu ja sõiduki parkimiskulu. Hageja esitatud kviitungid tõendavad, et 08.12.2011 kell 11:39 tasuti Kentmanni tänaval kohtumaja läheduses asuvas Europark parklas nr 036 parkimistasu 6 eurot (sh käibemaks 1 euro) ja 08.12.2011 kell 20:57 on aadressil Tallinna mnt 55 a, Narva asuvast Neste A24 tanklast ostetud Neste bensiinikaardiga 45,92 liitrit bensiini Futura 95, hinnaga 1,244 eurot/liiter, kokku 57,12 euro (893,73 krooni) eest. Tõenditest ei nähtu, et kulutused on kandnud hageja ja seoses kohtuistungile tulekuga. Neste Oil kviitungilt nähtub kaardi saldo 2386,37 eurot (37 338,58 krooni). Kohus leiab, et ligi kahe ja poole tuhande euro suuruse limiidiga Neste bensiinikaart tõenäoliselt ei kuulu eraisikule. Samuti ei ole hageja põhjendanud pärast kohtuistungit ostetud bensiinikoguse seost hageja Tallinnas kohtus käiguga. Narva ja Tallinna vaheline kaugus on 211 km. Kui edasi-tagasi teekonnal ja linnasisest sõitu arvestades kokku 450 km läbimiseks kulus 45,92 liitrit kütust, tuleb keskmiseks kütusekuluks 10,20 liitrit 100 km kohta (0,102 L/km). Hageja ei ole märkinud, millist sõidukit ta Tallinnasse tulekuks kasutas, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata suhteliselt suure kütusekulu põhjendatust. Ühistranspordi (bussi) pilet NarvaTallinn ühel suunal maksab 11,40 eurot (edasi-tagasi 22,80 eurot) ning liinibusside graafik on piiavalt tihe, et hagejal olnuks võimalik liinibussiga õigeaegselt kohtusse jõuda. Hageja valis kulukama sõiduvahendi, mistõttu on õige need kulud jätta hageja enda kanda.
lg 1 võimaldab teiselt lepingupoolelt välja mõista üksnes menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata (
Hagejal menetluses lepingulist esindajat ei olnud, mistõttu on hageja õigusabikulu hüvitamise nõue põhjendamatu. Heli Käpp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.