Obsah (5)

§ 164§ 173§ 174§ 138§ 144

2-11-41736 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sekretär Ruth Sild Kristi Serva Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2012 a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-4173

) § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlus-osaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 sätetel kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kohaldada

§ 164

lg 2, mis sätestab, et kulud võib jagada erinevalt

§ 164lg-st 1 juhul, kui selline jaotus ei oleks õiglane.

Kohus on tuvastanud, et pooled ei vaidle algusest peale abielu lahutamise nõude üle. Pooled vaidlevad menetluskulude üle. Hageja on kohtule esitanud kaks elektronkirja, kus ta teeb kostjale ettepaneku abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses. Kirjad on

1. augustist 2010 3 ja
2. septembrist
3. Kohtu poolt tehtud rahvastikuregistripäringu /tl 13/ kohaselt on kostja elukoht * alates 18.07.
4. Perekonnaseaduse § 64 järgi saab perekonnaseisuasutuses abielu lahutada kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kostjale oli juba 2010 suvel teada hageja soov abielu lahutamiseks. Kostja ei leidnud peaaegu aasta jookusul so ajal, mil kostja registreeritud elukoht oli veel Eestis, ja talle oli teada hageja soov abielu lahutamiseks, võimalust abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses. Kohus nõustub hagejaga selles, et kui kostja oleks soovinud abielu lahutada perekonnaseisuasutuses, siis olid tal selleks kõik võimalused olemas. Kostja on oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus hageja oli sunnitud pöörduma lahutuse nõudega kohtusse. Asjaolu, et hageja esitas hagi kohtusse siis, kui kostja registreeritud elukoht oli juba *, ei anna alust jätta menetluskulusid ainult hageja kanda.

§ 173

lg 4 järgi menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja palus jätta menetluskuludest tasutud riigilõivust ½ kostja kanda ja ½ hageja kanda ning muud kulud poolte endi kanda. Kohtu poolt eelpool toodud põhjendustel tuleb tasutud riigilõiv jätta 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

§ 174

järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on sätestatud

§ 144

. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4