(Riigi õigusabi seadus) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise määruses kindlaks riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt § 16-le. Taotluse kohaselt taotleb T. K. riigi õigusabi , et lahendada tekkinud olukord täitemenetluses, kuivõrd avaldaja leiab, et kohtutäitur on tema pangaarvelt teinud liigseid kinnipidamisi. Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ja hinnanud neid kogumis, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust nähtub, et riigi õigusabi taotleja T. K. on invaliid (80% raske puue). Tema igakuiseks sissetulekus on pension 195,12 eurot ja ravimite raha 42,96 eurot. Seega tema majanduslik seisund ei võimalda tal õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohtunikuabi leiab, et T. K. le tuleb anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Taotluse sisust tulenevalt määrab kohtunikuabi riigi õigusabiks isiku esindamise täitemenetluses. Kohtunikuabi selgitab, et
lg 1 kohaselt riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks
lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist.
lg 3 kohaselt võib kohus riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel riigi õigusabi seaduse § 14 lõigetes 1–3 nimetatud asjaolusid arvestades muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda.
lg 1 kohaselt nimetab advokatuur kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile justiitsministri määrusega kehtestatud korras. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes.
lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamisel tõendab advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks advokaadi kinnitus, et teda on määratud riigi õigusabi osutama. Kahtluse korral võib nõuda advokaadi nimetamise kohta kinnitust advokatuurilt. Lii Hallikvee Kohtunikuabi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.