Viidatud sätte järgi annab üks isik (litsentsiandja) litsentsilepinguga teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Kohus kontrollib, kas pooltevaheline leping on lõppenud.
p 4 alusel lõpeb võlasuhe poolte kokkuleppel, p 5 järgi taganemisega p 6 järgi ülesütlemisega, p 9 järgi seadusest või lepinguga ettenähtud juhul. Pooltevahelise lepingu p –st 9.1 nähtub, et see kehtib 1 (üks) aasta ning iga aasta järgi pikeneb leping automaatselt ühe aasta võrra kui kumbki pooltest pole 3 kuud enne lepingu lõppemist teatanud tähitud kirjaga lepingus toodud aadressil lepingu lõpetamisest. Lepingu lõpetamisel kuuluvad tasumisele kõik kuni lepingu lõpetamiseni enne lepingu lõpetamist esitatud arved. 2
Kohtule esitatud hageja ja kostja 01.07.2010 e-kirjast nähtub, et kostja küsis hagejalt tarkvara uuendusi ja kinnitas, et tasub ära maksed ning sellele on hageja oma vastuses teatanud nn uuenduste käivituse. Kohus leiab, et viidatud poolte e-kirjavahetus 01.07.2010 kinnitab seda, et pooled suhtlesid teineteisega lepingust tulenevalt, kuna kostja soovis saada tugiteenust ja täienduse lepingu p 6 ja7 ja mida hageja ka lepingu järgi kostjale võimaldas. Eeltoodud poolte käitumine kinnitab lepinguliste suhete jätkuvust 2010. Kostja ei ole tõendanud, et pooltevaheline leping oleks lepingu p 9.1 toodud tingimustel ja
p 4, 5, 6, 9 järgi kas poolte kokkuleppel lõpetatud või et kumbki pool oleks lepingut taganenud või lepingu üles öelnud. Hageja esitatud arvest 04.11.2009 nähtub, et hageja nõuab tasu lepingu alusel perioodi eest 14.12.2009-14.10.2010 ja kuna kostja pole tõendanud, et leping oleks lõppenud, siis on leping poolte vahel pikenenud lepingu p 9.1 järgi automaatselt pärast 14.11.2008 1-ks aastaks, pärast 14.11.2009 jälle 1-ks aastaks ja oli seega ka kehtiv ka 14.10.2010. Seega on
8 lg 1 ja § 76 lg 1 järgi leping täitmiseks pooltele, sh kostjale kohustuslik vastavalt selles kokkulepitule ning hagejal on lepingu kehtivuse ajal perioodi 14.12.2009-14.10.2010 eest õigus nõuda ka lepingust tulenevalt kostjalt tasu maksmist.
järgu tuleb kohustus täita vastavalt lepingule,
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitamata jätmine, viivitamine. Lepingu p 8.2. järgi kohustus kostja tasuma hagejale tasu vastavalt esitatud arvetele 10 päeva jooksul. Kuna poolte vahel on vaieldaval perioodil kehtiv leping ja kostja on jätnud tasumata 639,11 eurot, siis on ta rikkunud pooltevahelise lepingu p –st 8.2 ja
Märgitu ei ole lubatav
Kohustuse rikkumise korral on võlasusaldajal ehk hagejal õigus nõuda
Eeltoodu alusel on hageja põhinõue tõendatud, põhjendatud ja kostjalt tuleb
lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 368 järgi võlgnetav tasu 639,11 eurot hagejale välja mõista. Kuna vaidlus puudus selles, et kostja maksis tasu viivitusega ja et võlg on seni tasumata, siis on ta
tähenduses viivituses.
lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel on hagejal ehk võlausaldajal õigus nõuda kohustustuse rikkumise korral viivist alates kohustuse sissnõutavaks muutumisest. Vaidluse puudumise tõttu kohustuse sissenõutavuse aja, viivise arvestuse ja suuruse üle on hageja viivisenõue tõendatud ja eelviidatud sätete alusel põhjendatud ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista viivis põhivõla ulatuses 639,11 eurot. Kostja väide, et ta ei kasuta tegelikult lepingujärgseid õigusi, ei ole aluseks kohustuse täitmata jätmiseks, sest lepingus ei ole kokku lepitud sellist tingimust, mille järgi õiguse mittekasutamise korral oleks kostjal õigus tasu maksmise kohustusest keelduda; peale selle on nimetatud väide ka hageja esitatud pooltevahelise e-kirjaga 01.07.2010 ümber lükatud, sest viidatud e-kiri tõendab, et kostja kasutas faktiliselt vaidlusalusel perioodil tarkvara ja soovis saada uuendusi. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 639,11 eurot ja viivist 639,11 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel võib kohus lihtmenetluse asjas otsustada, et otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Juhindudes eelviidatud sättest, tuleb otsus täita viivitamatult. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus kohtulahendis kindlaks pooltevahelise menetluskulude jaotuse. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse otsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.