4. Menetluskulud jätta täies ulatuses UL’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 01.03.2011.a esitas Swedbank AS hagi ULvastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 19.03.2009 sõlmitud laenulepingust tuleneva võla summas 265,14 eurot, intressi 38,99 eurot ja viivise 30,05 eurot, kokku summas 334,18 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (265,14 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni
lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kohtule 27.09.2011.a esitatud vastuses hagile avaldas kostja soovi lahendada tsiviilasi kompromissiga ning lubas oma sisulised vastuväited hagile esitada koheselt peale kompromissi sõlmimise ebaõnnestumise ilmnemist. 31.10.2011.a teatas hageja kohtule, et pooled ei ole saavutanud mõlemaid pooli rahuldavat kokkulepet ning palus menetlust jätkata. 07.11.2011.a kohtumäärusega määras kohus lahendada tsiviilasi nr 2-11-8759 kirjalikus menetluses ning kohustas pooli esitama kõik asjas tähtsust omavad avaldused ja dokumendid hiljemalt 28.11.2011.a. Kostja kohtule oma sisulisi vastuväiteid hagile kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on 19.03.2009 sõlmitud laenuleping , mille alusel sai kostja laenu 677,10 eurot (10 594,33 Eesti krooni) intressimääraga 26% aastas ja tagastamise tähtajaga 05.12.2009. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse 05.08.2009. Hageja ütles lepingu 05.12.2009 seoses võlgnevuse mittetasumisega ennetähtaegselt üles. Kostja sisulisi vastuväiteid ega tõendeid hagiavalduses väidetu ümberlükkamiseks kohtule esitanud ei ole, mistõttu on kohus arvamusel, et kostja nõustub hagis esitatuga. Võlaõigusseaduse (
) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Koidula Laurisaar kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.