kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sätte alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,1 % päevas viivitatud põhivõlalt alates 17.08.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 162, § 173 lg 1, 4 alusel tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks tasutud 543.24 eurot. Muid menetluskulusid hagejal tema esindaja kinnitusel ei ole. Kohtunik 2/2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.