) § 10 lg 2 p 1 ja 2 sätetele nentides, et seega ei ole tegemist lubava alusnormiga, mis annab haldusorganile võimaluse kaaluda, kas anda haldusakt välja või mitte, vaid tegemist on kohustava õigusliku alusega. Tulenevalt
maksuhaldur küll otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses maksumenetluses koguda, kuid see ei tee maksuotsust kaalutlusotsuseks. Maksuhaldur antud maksumenetluse puhul just valinud maksukohustuslasele vähemkoormavama ja proportsionaalsema viisi – üksikjuhtumi kontrolli, mitte revisjoni vormis läbiviidava kontrolli. Üksikjuhtumi kontrollile ei kohaldu korduvrevisjoni keeld (
Kui halduskohus tühistas Maksuotsuse, oli maksuhalduril õigus sama maksustamisperioodi ja samade maksude arvestamise ja tasumise õigsust kontrollida. Viitega
jj sätetele möönab PMTK, et ta on käesoleval juhul küsinud Korraldusega samu dokumente, mille esitamist on nõutud juba varasemas kontrollimenetluses, kuid ta on vastavad dokumendid tagastanud, mistõttu ei ole neid ka võimalik uuesti hinnata. Kuna maksuhalduril oli vajadus koguda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid, teabe andmise ja dokumentide nõudmise korralduste koostamiseks esines õiguslik alus (
lg 1 ja § 62 lg 1) ja Korraldus vastab vorminõuetele (
), siis on maksuhalduri haldusakt õiguspärane (haldusmenetluse seaduse, edaspidi HMS, § 54). Seega puudub õigus korralduse tühistamiseks. Pelgalt soodsast kohtuotsusest ei saa tekkida kaebajal õiguspärast ootust, et tema suhtes uut kontrolli ei alustata. Ühtlasi ei saa kaebaja olla kindel, et kõikidest tema poolt esitatud 3 dokumentidest teeb maksuhaldur koopiad. Korraldusega küsitud dokumente ei ole ka haldusasjas nr 3-10-1229 kohtule esitatud /tl 26/, mistõttu ei saa ka eeldada, et need oleksid olnud Maksuotsuse aluseks olevad dokumendid. Kaebaja ei ole kaebuses tõendanud ühtegi materiaal- või menetlusõiguslikku rikkumist, mille tõttu tuleks lugeda PMTK korraldus õigusvastaseks (halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 16 lg 2). Kaebaja ei ole ei vaides ega ka kaebuses põhjendanud, miks ei ole Korraldust täidetud ettenähtud ajaks ning millest tulenevalt on Korralduse täitmise tähtaja pikendamine vajalik. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kaebusest nähtuvalt OÜ Ala Söevabrik ei sea antud juhul kahtluse alla PMTK põhimõttelist õigust teha sellekohast otsustust nagu asjas vaidlustatud Korraldus ega Korralduse vormilist õiguspärasust jms, mistõttu ka kohus neil küsimustel ei peatu. Kohus piirdub üksnes tõdemusega, et kohtu arvates samuti on Korraldus formaalselt õiguspärane haldusakt, mis vastab nii HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka
§-s 46 sätestatud spetsiifilistele nõuetele. Kaebuse kohaselt selle esitaja on seisukohal, et vaidlusalune Korraldus on õigusvastane hoopis seetõttu, et Korraldusega kohustatakse kaebajat esitama samu dokumente sama perioodi eest, mille osas on kontrollimenetlus juba toimunud ja mille üle on vaidlus kohtuotsusega lahendatud. Seega peab kaebaja Korraldust vastuolus olevaks õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega ning sel põhjusel teda asjatult koormavaks ja tema õigusi rikkuvaks. Seoses eelmärgituga kohus märgib kõigepealt, et kuna käesoleva kaebuse sisuline lahendamine on tihedalt seotud haldusasjaga nr 3-10-1229 (pooled osundavad selles asjas esitatud dokumentidele ja tuvastatud asjaoludele ning ka Korralduse andmine on ajendatud Maksuotsuse osalisest tühistamisest halduskohtu poolt), siis võttis kohus OÜ Ala Söevabrik praeguse kaebuse õigeks lahendamiseks käesoleva haldusasja juurde haldusasja nr 3-10-1229 toimiku.
sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul (mis ei ole veel möödunud) teha tühistatud osas uus maksuotsus.
lg 2 paneb maksuhaldurile muu hulgas ülesande kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Ehkki sama paragrahvi lg 3 kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse, paneb
Nimetatu nõuab, et maksuhaldur peab maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Sealjuures aga annab sama paragrahvi lg 2 talle piisava vabaduse oma ülesannete täitmisel: nimetatud sätte kohaselt maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Samuti on maksuhalduril õigus ja kohustus tuvastada majandustehingute tegelik sisu. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
lg 1 kohaselt on tõendiks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult jt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Seega, kui PMTK oli veendunud, et vaatamata Maksuotsuse tühistamisele formaalsetel põhjustel, on alust kaebaja suhtes uue maksuotsuse tegemiseks, oli tal nii seadusest tulenev õigus kui ka kohustus maksumenetlust uuendada ja selleks samuti tõendite esitamist nõuda. Et maksuhaldur oli Maksuotsuse andmisega lugenud menetluse lõppenuks ja raamatupidamisdokumendid kaebajale tagastanud, siis ei jäänudki PMTK-le muud üle, kui neid kaebajalt uuesti nõuda. Seadusest ei tulene, et maksuhaldur peab kõigist talle esitatud algdokumentidest koopiad tegema ja neid säilitama. 5 5.
lg-s 3 sätestatud menetluse võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt läbiviimise põhimõttest ei saa samuti teha järeldust, et korduva üksikjuhtumi kontrolli tegemine on nende põhimõtetega vastuolus. Üksikjuhtumi kontroll on juba iseenesest maksukohustuslast oluliselt vähem koormavam kui revisjon. Samuti ei tulene seadusest keeldu niisuguseks uueks kontrolliks.
§-dest 60 ja 62 tuleneb maksuhalduri õigus nõuda maksukohustuslaselt teavet ja dokumente,
Järelikult oli PMTK õigustatud kaebaja suhtes Korraldust andma ja kaebaja on kohustatud selle täitma. Mis puutub Korralduse väidetavasse vastuolusse õigusselguse põhimõttega, siis sellest ei saa kohus aru, kuna tegemist on kaebaja paljasõnalise, sisustamata väitega. Etteheide Korralduse täitmise tähtaja muutmata jätmise osas on tehtud valele adressaadile. Sellekohane taotlus esitati alles vaides MTA-le, antud juhul on vastustajaks aga PMTK. 6. HKMS § 92 lg-s 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul teeb kohus otsuse OÜ Ala Söevabrik kahjuks. Järelikult jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata nende suuruse põhjendatust ja kandmise tõendatust. Kuna PMTK ei ole omapoolset kohtukulunõuet kohtule esitanud, siis jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.