3-11-1457/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1457 Otsuse kuupäev

1. detsember 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Arvet Lepiku (Lepik) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju summas 2000 eurot hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Arvet Lepik Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
5. jaanuarini
6. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. 28.03.
8. a esitas Arvet Lepik Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Väidetav kahju seisneb füüsilise valu tekitamises vanglaametnik Jaan Voimanni poolt 10.03.2011 kella 9.15 ajal läbi viidud läbiostmise ajal ning alanduses, mis tekkis teiste kinnipeetavate ees kannatamises. Tekkinud kahju suuruseks hindas A. Lepik 2000 eurot. Tartu Vangla direktori 24.05.
9. a otsusega nr 3-30/93-1 jäeti A. Lepiku kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei leidnud tõendamist, et vanglaametnik J. Voimann oleks A. Lepiku läbiotsimise teostamisel süüliselt ja tahtlikult A. Lepikule valu tekitanud, mistõttu puudus alus kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks.
10. 13.06.
11. a saabus Tartu Halduskohtusse A. Lepiku kaebus Tartu Vangla vastu, milles palutakse välja mõista Tartu Vanglalt talle tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitis summas 2000 eurot. Kaebuse põhjendused ja taotlused
12. Kaebaja väitel tekitati talle 10.03.2011 toimunud läbiotsimise käigus tugevat füüsilist valu, kuna talle on paigaldatud põiekateeter. Samuti alandati teda selle tegevusega, kuna läbiotsimine toimus teiste kinnipeetavate juuresolekul, kes said selle toimingu kaudu teada talle paigaldatud põiekateetrist. Kaebaja väitel oli kateetri paigalduskohal pärast läbiotsimist verenire, mis ei kaasne selle loomuliku kasutamisega ning sai seetõttu olla tingitud valvuri tegevusest. Kaebaja selgitab, et valvur otsis teda läbi jõuliselt, avaldades selliselt survet kateetrile ning tekitades kaebajale tugevat füüsilist valu. Samuti ei lõpetanud valvur oma tegevust ka kaebaja valuhüüetest hoolimata. Kaebaja väitel informeeris ta valvurit ka talle paigaldatud kateetrist. Kaebaja leiab, et valvur oleks võinud kahtluse olemasolul kaebajal lasta läbiotsimisruumis lahti riietuda. Valvur peaks kaebaja arvates arvestama ka sellise tervislikku seisundit puudutava infoga, mida kinnipeetav talle annab.
13. Vangla väide, et kaebaja palve kubemepiirkonda manuaalselt mitte läbi otsida oli esitatud üksnes eesmärgiga oma süütegu varjata, on demagoogiline ja solvav, kuna aluspesusse peidetud sigaretid leiti kaebaja juurest kolm tundi pärast läbiotsimist ning sellel intsidendil puudub seos kõnealusega. Vastustaja vastuväited
14. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja viitab Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1 ja RVastS § 13 lg-le
15. Seda, et valvur J. Voimann ei teadnud enne läbiotsmise alustamist ega ka enne läbiotsimisega kubemepiirkonda jõudmist kaebajal kateetri olemasolust, kinnitab valvur J. Voimann kahju nõude menetluses 10.04.
16. a vanglale antud seletuses, milles avaldab, et: “Jõudes kubeme piirkonda, teatas kinnipeetav, et teda ei tohi kubemepiirkonnast läbi otsida.“ Nagu nähtub valvuri antud seletusest ei avaldanud kaebaja põhjust, miks ei tohi teda kubemepiirkonnast läbi otsida ning kaebaja ei märgi ka ise oma vanglale esitatud kahjunõudes, milles väljendus tema väärikuse alandamine teiste kinnipeetavate ees, siis ei ole nimetatud asjaolu kaebaja poolt tõendatud. Kaebaja läbiotsmise teostamise eesmärk ei olnud kaebajale füüsilise valu tekitamine, vaid kinnipeetavale keelatud ainete ja esemete leidmine. Kaebaja ei vaidlusta vanglaametniku poolt läbiotsmise seaduslikkust vaid selle läbiviimise viisi. Samas ei ole kaebaja märkinud, et läbiotsimine viidi tema suhtes läbi tavapärasest erinevalt. Arvestades, et läbiotsimist teostavale valvurile ei olnud enne läbiotsmise teostama asumist teada, et kaebajale on paigaldatud kateeter, sellest ei teavitanud teda ka kaebaja, siis ei saanud valvur läbiotsimise teostamisel vajalikku hoolsust üles näidates hoida ära kaebajale võimaliku kannatuse tekitamist.
17. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja üleelamise näol on tegemist kannatusega, mis paratamatult võivad kaasneda vanglas kinnipidamisega. 2 Arvestades, et kaebajalt võeti samal päeval lõuna ajal jalutuskäigult tulles teostatud läbiotsimise ajal ära kubemepiirkonda kinnitatud kilekott koos sinna peidetud 5 sigaretiga „Next“, mille eest teda ka distsiplinaarkorras karistati, on vastustaja jätkuvalt veendunud, et kaebaja märkused tema kubemepiirakonna läbiotsmise lubamatuse kohta paigutatud kateetri tõttu, olid tehtud teadlikult, et hoida ära enda läbiotsmist.
18. Peale läbiotsimist meditsiiniosakonda jõudes kaebaja ühtegi kaebust ei esitanud. Kohtu põhjendused ja otsus
19. Halduskohus on asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Hüvitisega tuleb reeglina luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on niisiis kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine. Lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleb eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sh ka tegevusetus), millega talle väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
20. Kaebajale vanglaametniku süül kahju tekitamine ei ole asjas kogutud tõenditega tõendatud. Vaidluse õiglaseks lahendamiseks ei eelista halduskohus vanglaametnik Jaan Voimanni seletust (tlk 23) kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentides ja kohtuistungil antud seletuses väidetule, sest tegemist on nn sõna-sõna vastu olukorraga. Kohtu arvates on asjas kogutud objektiivseks tõendiks Tartu Vangla meditsiiniosakonna vastus kohtule (tlk 30). Kaebaja on väidetava intsidendi viibimise päeval 10.03.
21. a kutsutud tagasi perearsti vastuvõtule plaanilises korras ravi efektiivsuse hindamiseks. Õe poolt eemaldatud arsti korraldusel püsikateeter, kuna liiga kaua hoidmisel on infektsiooni leviku oht. Vastuvõtul kurtis patsient alakõhuvalu ning valulikkust kateetri eemaldamisel, aga protseduur on reeglina alati ebamugavustunnet ja tundlikumatel isikutel vähest valu tekitav. Objektiivselt uriin kogumiskotis selge. Seega ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide, et tal esines valvuri väidetavast tegevusest verenire. Samal päeval käis patsient ka psühhiaatri vastuvõtul. Kummagi arsti ega valveõe sissekannetest ei nähtu, et kaebaja oleks kurtnud valvuri tegevuse üle, samuti ei ole kirjeldatud vereniret ega punetust peenisel. Seega ei ole tõendatud kaebajale mittevaralise kahju tekkimine õigusvastase tegevusega tervise kahjustamise näol.
22. Halduskohus peab vajalikuks vastuseks kaebajale osundada, et tema kahjunõudel on tinglikult karistav iseloom vangla vastu, kuna Tartu Vangla 24.03.
23. a käskkirjaga (tlk 24) on tõendatud, et 10.03.
24. a kella 11.45 paiku oli kaebaja peitnud oma aluspükstesse kilekoti viie sigaretiga, mis on aga vanglas keelatud tegevus. Seetõttu ei pea halduskohus eluliselt usutavaks kaebaja väiteid sama päeva hommikul paar-kolm tundi tagasi toimunud intsidendist. 3
25. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jääb kaebus neil asjaoludel rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. Roby Koik kohtunik 4