← Eesti

2-11-13816/10

Tsiviilasi nr.2-11-13816 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2011 Tallinn Tsiviilasja number 2-11-13816 Tsiviilasi KÜXXX hagi TS vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 383,31 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: KÜXXX(rk: XXX, asukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja: R N (XXX) Kostja: TS(ik. XXX, elukoht: XXX) esindajad Kostja esindaja AL Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON Rahuldada KÜXXXhagi TSvastu võla nõudes. Välja mõista TS põhivõlg 383,31 eurot ja kuni 26.08.2011 sissenõutavaks muutunud viivised 85,29 eurot KÜ XXXkasuks. Välja mõista TS pärast kohtuotsuse tegemist alates 27.08.2011 sissenõutavaks muutuv viivis 0,07 % tasumata põhivõlalt (383,31 eurot) päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg KÜ XXX kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista TS riigilõiv summas 76,69 eurot KÜ XXX kasuks. Jätta hageja menetluskulud kostjakanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Kostja on KÜ XXX korteriomandi omanik ja KÜ XXX liige. Hageja osutab ja vahendab elamule kommunaalteenuseid. Hageja on igakuiselt esitanud kostjale arved tema poolt osutatud või vahendatud teenuste eest. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud osaliselt tasumata talle hageja poolt osutatud ja vahendatud kommunaalteenuste eest perioodil 31.12.2009 kuni 31.03.2011. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 383,31 eurot, samuti nõuab hageja kostjalt KÜS § 7 lg 4 sätestatud viiviste tasumist. Hagi esitamise seisuga (16.03.2011) on viivise suuruseks 52,53 eurot, hageja palub kostjalt välja mõista ka pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuv viivis 0,07% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitatud tõendid kohustuse suuruse kohta usaldusväärsed, kostjale esitatud kommunaalteenuste arvetest ei nähtu nõude suuruses arvestamise metoodika, kostja on arved osaliselt tasunud ning hageja on jätnud kostjale esitamata osa arveid, hageja esindajale ei ole volitusi hageja esindamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus arutas asja lihtmenetluses. Pooled ei ole esitanud taotlust olla ärakuulatud. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et pooltevahelist õigussuhet reguleerib eelkõige KÜS ning hageja põhikiri, mis sätestab korteriühistu liikme ja hageja vahelised õigused ja kohustused. Pooltevaheline õigussuhe st kostja liikmelisus mittetulundusühingus sarnaneb lepingulisele suhtele. KÜS § 13 lg 4 järgi on hageja otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majandamiskulude kandmise kohta kohustuslikud. Seega on hageja otsused mh selle kohta, kuidas toimub näiteks prügiveo ja raamatupidamisteenuse eest tasu arvestamine, on kostjale täitmiseks kohustuslikud. Hageja esindaja volituste osas leiab kohus, et kohtul puudub alus kahelda hageja esindaja esindusõiguses. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et Rene Nahkur oleks juhatusest tagasi kutsutud, äriregistri kohaselt on Rene Nahku hageja juhatuse liige. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale teenuseid vahendanud, ka ei ole kostja vaidlustanud teenuste hinda, mida hageja on teenuse osutajatele tasunud. Liiatigi on prügiveo ja vee ning kanalisatsioonihind fikseeritud. Pooled ei vaidle selle üle, et prügiveo ja raamatupidamisteenuse eest tasumine toimub mitte korteriomandite suuruse vaid arvu järgi. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud lepingute ja konto väljavõtte alusel on võimalik arvestada välja prügiveo ja raamatupidamisteenuse maksumus ühe korteri kohta ning kohtule esitatud hageja arvestus ja kostja esitatud arved on selle arvestusega kooskõlas. Kostja kohustuseks on tõendada, et ta on oma kohustuse täitnud ja sellekohased tõendid on kostja esitanud. Kostja on esitanud kohtule kviitungid arvete osalise tasumise kohta. Hageja esitatud raamatupidamise väljavõttest on näha, milliste kohustuste täitmiseks on hageja kostja poolt tasutud summasid arvestanud ning kohus leiab, et see arvestus vastab VÕS § 88 lg 6 p 1-4 sätestatule. Asjaolu, kas KÜ 02.08.2008 üldkoosolek on toimunud või mitte ei ole käesoleva kohtuvaidluse ese, samuti on ekslik kostja seisukoht, et 02.08.2008 väidetav üldkoosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma. Protokolli kohaselt on koosolekul osalenud ise või esindaja kaudu viis ühistu liiget, mis tähendab, et kvoorum oli olemas ja otsused ei olnud tühised. Kostja ei ole esitanud hagi üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise või tühistamise hagi. Kohtule esitatud hageja raamatupidamise väljavõtte järgi on kostja võlg hageja ees 383,31 eurot. Kohustuse suurus vastab hageja poolt kohtule esitatud arvetele. Kostja viivisevõlgnevus on raamatupidamise väljavõtte järgi 16.03.2011 seisuga 52, 53 eurot. Kostjalt tuleb hage jaksuks VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel välja mõista põhivõlg 383,31 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 85,29 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuv viivis 0,07 % tasumata põhivõlalt (383,31 eurot) päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 76,69 eurot. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.