) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kannatanule tekitati kehavigastus ja kui rikuti kannatanu omandit.
kohaselt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest.
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige hävinud vara väärtuse.
lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kostja õigeksvõtu alusel mõistab kohus kostjalt välja 100 eurot hageja kasuks tema rikutud riideesemete hüvitamiseks ja sõidukulude katteks. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja hagejal tekkinud varalise kahju hüvitamiseks spordijalatsite maksumuse 30 eurot ja auto istmekatte maksumuse 25 eurot. Kostja sündmust ei näinud. Hageja jalanõude kahjustamine, arvestades koera poolt rebitud teksapükse ja hageja veritsevaid käsi, millelt tilkuv veri võis sattuda ka spordijalatsitele, võib olla toimunud. Samuti on loogiline hageja varjumine koera ründe eest autosse, kus võis saada kahjustatud auto juhiistme kate. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et istmekatte tegelik maksumus on väiksem kui hageja poolt nõutud 25 eurot. Kokku on kostja koera ründe tagajärjel hagejal tekkinud varaline kahju summas 155 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude sugulasele kuuluva väidetavalt rikutud vaiba väärtuse hüvitamiseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi põhjendust ja mõistlikku selgitust, miks pidi hageja istuma kiirabiautot oodates vaibal, mitte ruumis, mille põrandat on võimalik puhastada. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et temale on esitatud nõue vaiba 3 väärtuse hüvitamiseks. Seaduse kohaselt kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele hagejale kui kannatanule tekitatud kahju. Samal põhjusel tuleb jätta rahuldamata hageja varalise kahju nõue seoses võimalike tulevikus tehtavate operatsioonidega. Selliste operatsioonide vajalikkus ning hageja võimalikud kulutused on kohtule tõendamata. Epikriisi kohaselt on ambulatoorse ravi lõppemisel kannatanu käe sõrmede sirutus ja liikuvus normaalsed, seega funktsionaalse häireta. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.10.2008 lahendi 3-2-1-85-08 punkt 14 kohaselt
lg 2 rakendamisel tuleb kolleegiumi arvates järgida enne võlaõigusseaduse jõustumist kohtupraktikas kehtinud põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohus on seisukohal, et hageja mõlema käe hammustustest põhjustatud füüsiline valu, igapäevaelu takistus vähemalt sündmusele järgnenud kuu aja jooksul, mil hammustused ei olnud täielikult paranenud ja hageja käed ja/või käsi oli seotud, ning koerahammustuste ambulatoorseks raviks kümnel korral (arvestades ka EMO-s antud arstiabi 08.07.2011) toimunud meditsiinilised protseduurid annavad aluse suuremas ulatuses hüvitise väljamõistmiseks kostjalt, kui kostja ise sellega on nõustunud. Kostja koer ründas hagejat olukorras, kus hageja ei viibinud kostja kasutuses oleval kinnistuosal, mistõttu hageja oleks võinud ja pidanud ette nägema kodu valvuriks oleva koera võimalikku rünnakut. Kostja koer jooksis välja kinnise territooriumi väravast. Kostja ei olnud midagi teinud selleks, et tema koer, kes võib hammustada inimest, ei pääseks aiast välja. Kostja poolt pakutud 200 euro suurune hüvitis ei ole mõistlikus suuruses, arvestades hageja kannatatud hirmu koera ründe ajal, hammustuste tõttu tekitatud valu, haavade õmblemist ja korduvaid sidumisi ning olukorda, kus hageja ei saanud midagi ette võtta koera ründe vältimiseks. Hageja on pensionär. Kostja netotöötasu AS-s Arke Lihatööstus on kostja SEB Panga konto väljavõte kohaselt olnud 2011 juunis 895 eurot, juulis 1 661 eurot, augustis 863 eurot, septembris 832 eurot, oktoobris 1 101 eurot, novembris 936 eurot ja detsembris 1 315 eurot, ületades kostja kirjalikus vastuses väidetud 640 euro suurust netotöötasu oluliselt. Samas maksab kostja kahe laenulepingu järgi igakuuliselt kokku ca 665 eurot pangale. Kostja ülalpidamisel on 6- ja 3-aasta vanused lapsed, kelle igapäevane ülalpidamine ja esmavajaduste katmine ei tohi saada ohustatud seoses nende vanemalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 345 eurot, kuid arvestades kostja laenukohustust ja alaealiste laste ülalpidamise kohustust tuleb väljamõistetud kokku 500 euro suuruse hüvitise tasumine ajatada maksmiseks 5 kuu jooksul igakuuliselt 100 euro ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest. Makse tasumine peab toimuma hiljemalt vastava kuu viimasel kuupäeval. Kasvõi ühe makse tähtajaks tasumata jätmisel on hagejal õigus kogu võla jääk pöörata sissenõudmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kostjal on õigus tasuda väljamõistetud summa lühema ajavahemiku jooksul, kui on määratud käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4 Kehavigastusega tekitatud kahju hüvitise nõue on riigilõivuvaba. Muid menetluskulusid hagejal ei olnud, vastavalt kohtuistungil avaldatule. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.