Obsah (4)

§ 44§ 158§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1027 Otsuse kuupäev 9. jaanuar 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Janek Ivaste kaebus Harku ja Murru Vangla vastu

§ 44lg 1).

Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Kaebaja taotles kohustuslikus kohtueelses menetluses kahju hüvitamist seonduvalt kodu ja eraelu puutumatuse maksiimi rikkumisega, seega kontrollib kohus eelkõige seda, kas kaebaja õigust kodu ja eraelu puutumatusele on vastustaja poolt antud haldusakti või toiminguga õigusvastaselt eiratud. Vastustaja on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et kaebaja ei ole tervise kahjustamist vanglale esitatud kahjunõudes välja toonud. Kohus lahendab kaebaja nõude tervikuna ja on seisukohal, et haldusakt ja toiming, millega kaebaja seob kahju tekitamise on õiguspärane. 3

1. Vastuseks kaebusele märgib kohus, et kaebaja poolt taotletava hüvitisega tuleks luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on kaebaja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
2. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, tuleb kaebus jätta rahuldamata.
3. Kaebaja on oma kahjunõude sidunud Murru Vangla direktori 05.01.2011 käskkirjaga nr 1-K, millega tunnistati kehtetuks Murru Vangla direktori 28.12.2010 käskkiri nr 48-K. Samuti on kaebaja seisukohal, et ta paigutati Tartu Vanglasse ennatlikult. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolud eraldi ega koostoimes ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
4. Kaebuse rahuldamise välistab asjaolu, et Murru Vangla direktori 05.01.2011 käskkiri nr 1-K, millega tunnistati kehtetuks Murru Vangla direktori 28.12.2010 käskkiri nr 48-K, on õiguspärane haldusakt, kuna ta on kooskõlas selle haldusakti andmise ajal kehtinud teiste haldusaktidega ja õigusega. Nimelt ei ole kaebaja kummutanud fakti, et Justiitsministeeriumi 04.01.
5. a korraldusega nr 11-5/92 oli otsustatud paigutada kaebaja edasise karistuse kandmiseks Murru Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Seega oli vastustaja kohustatud täitma Justiitsministeeriumi, kui selles küsimuses vastustaja jaoks kõrgemalseisva organi haldusakti ja paigutama kaebaja ümber Tartusse. Kuna vastustaja käskkirja õigusvastasus ei ole tõendatud, on täitmata üks kohustuslik komponent, mille alusel saaks kaebus rahuldamisele kuuluda ning mille tõttu ei käsitle kohus kaebaja ülejäänud väiteid seonduvalt temale väidetava kahju tekitamisega, sest puudub alus juba seetõttu kaebuse rahuldamiseks.
6. Kohus kontrollib ainult, kas kaebajale saadi kahju tekitada toiminguga, ehk liiga ennatliku Tartusse paigutamisega. Kohus on seisukohal, et ka sel alusel ei saa kaebust rahuldada.
7. Kaebaja jaoks soodustava haldusaktiga, Murru Vangla direktori 28.12.
8. a käskkirjaga nr 48-K lubati kaebaja lühiajalisele väljasõidule ajavahemikus 10.01.2011 kell 09.00 kuni 13.01.2011 kell 15.
9. Kaebaja apelleerib sellele, et Justiitsministeerium teatas talle, et kaebaja oleks võidud Tartusse toimetada viimases järjekorras. Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida, et vastustajale ei olnud see seisukoht, 05.01.
10. a, mil ta andis kaebaja jaoks koormava haldusakti, teada. Samas tunnistab ka kaebaja ise, et viimane grupp kinnipeetavaid toimetati Justiitsministeeriumi selle käskkirja alusel Murrust Tartusse 10.01.
11. a. Kuna kaebaja jaoks soodustava haldusaktiga oli otsustatud ta lubada lühiajalisele väljasõidule aga alates 10.01.
12. a, siis ei oleks vastustaja kaebaja suhtes soodustavat haldusakti saanud täita isegi siis, kui ta oleks ta viimaste seas Tartusse toimetanud, sest kaebaja ise tunnistab, et viimased kinnipeetavad viidi Tartusse just 10.01.2011.a. Soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamine asjaolude muutumisel on käesoleval juhul ka sel alusel olnud õiguspärane ja kaebajale ei ole kahju tekitatud ka liiga ennatliku Tartusse toimetamise toiminguga. 4
13. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks (

§ 158lg 1 ls 1).

23. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks menetluskulud kandma kaebaja (

§ 108

lg 1), kuna aga vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist (

§ 109lg), jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik 5