Obsah (10)

§ 467§150§ 311§ 630§ 440§ 444§ 173§ 162§ 177§ 468

1 2-10-14867 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-14867 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2012, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots

§ 467- § 474 ettenähtud korras.

6. Tagastada

§150lg.2 p.3 alusel Aktsiaseltsile Swedbank 50% tasutud riigilõivust.

Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda Swedbank AS poolt maksekorraldusega nr.52054 25.03.2010 Rahandusministeeriumi kontole 221023778606, viitenumbrile 2900072699 (Tartu Maakohtu viitenumber) M. A. vastu hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 479,34 eurot (nelisada seitsekümmend üheksa eurot ja 34 senti, so 7 500 krooni) Viru Maakohtu viitenumbrile 2900072136 ja tagastada tasutud riigilõivust ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 239,67 eurot (kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja 67 senti, so 3 750 krooni) AS Swedbank arveldusarvele nr. 227000000016 AS-s Swedbank, selgitusega „Poole riigilõivu tagastamine hagis M. A. vastu“. 7. Ärakiri käesolevast õigeksvõtuotsusest saata menetlusosalistele ning riigilõivu tagastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 8. Toimetada õigeksvõtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte

§ 311- §316 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele vastavalt

§ 630lg 2.

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi M. A. vastu 2 279,72 euro (35 669,81 krooni) võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.02.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. 107-026625–EG, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis võimaldas kostjale limiiti 319,55 euro (5 000 krooni) ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma püsimaksed iga kuu 10. kuupäeval. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.06.2009. 23.04.2008 sõlmisid pooled väikelaenulepingu nr. 08-059865VL, summas 2 141.04 eurot (33 500 krooni), intressimääraga 19% aastas ja laenu tagastamise tähtajaga 10.05.2013. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.08.2009. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 2 279,72 eurot (35 669,81 krooni), millest:

1. a)krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus kokku 363,82 eurot (5 692,33 krooni), sh põhiosa võlgnevus 348 eurot (5 444,95 krooni), intress 2,96 eurot (46,24 krooni), viivis 9,66 eurot (151,14 krooni) ja menetlustasu 3,20 eurot (50 krooni) ning
2. b)väikelaenulepingust tulenev võlgnevus kokku 1 915.91 eurot (29 977,48 krooni), sh põhiosa võlgnevus 1 705,93 eurot (26 692,07 krooni), intress 162,94 eurot (2 549,49 krooni) ja viivised 47,03 eurot (735,92 krooni). Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 479.34 eurot (7 500 krooni), 3 samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. ASJA KÄIK 11. mail 2010.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistas kostja, M. A., hagi osaliselt. Kostja ei tunnistanud viivisenõudeid summas 9,66 eurot (151,14 krooni) 47,03 eurot (735,92 krooni) ja menetlustasu 3,20 eurot (50 krooni), samuti ei pidanud kostja õigeks viivisenõuet meneltuskuludelt ja kohtuotsuse viivitamata täitmiselepööramist. Vastuse kohaselt puudub kostjal seoses raske majandusliku olukorraga võimalus võlgnevuse tasumiseks. Kostja arvamuse kohaselt võib lõpetada menetluse kompromissi sõlmimisega (tl 24-29). 30. augustil 2010 esitas hageja esindaja seisukoha kostja 11.05.2010 vastusele, milles palub hagi rahuldada hagis märgitud ulatuses. Hageja esindaja ei nõustunud kostja vastuväidetega viiviste ja menetluskulude väljamõistmise osas, kõik hageja poolt esitatud nõuded tuleneva lepingutest ja seadusest. Hageja esindaja teatas, et juhul, kui kostja tunnistab hagi, st, võtab hagi õigeks, siis hageja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Sellisel juhul jääb kostja kanda 50% menetluskuludest (tl. 38-39). 14. novembri 2011 kohtuistungil esitas kostja esindaja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses kompromissläbirääkimistega. Hageja esindaja nõustus nimetatud taotlusega. 03. veebruaril 2012 esitasid hageja ja kostja esindajad kohtule ühisavalduse, milles palusid lõpetada tsiviilasja menetlus õigeksvõtuotsusega. Pooled on jõudnud kokkuleppeni võlgnevuse tasumise osas, kuid ei soovinud kohtuliku kompromissi sõlmimist. Pooled teatasid, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning seoses sellega palus hageja esindaja vastavalt

§ 150

lg 2 p 3 tagastada ½ hagi esitamiselt tasutud riigilõivust (479.33 eurot) summas 239.67 eurot (tl. 53-54). KOHTUISTUNG 06. veebruari 2012 kohtuistungile pooled ei ilmunud, esitades 03.02.2012 kohtule ühisavalduse menetluse lõpetamiseks õigeksvõtuotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kaalunud igakülgselt kohtule esitatud tõendeid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges tõendatuks, et Aktsiaseltsi Swedbank hagi M. A. vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 414 lg 3 alusel, kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kostja oma 11. mail 2010.a. kohtule esitatud vastustes nõustus hagiga põhinõuete osas täielikult, vastuhagi esitada ei soovinud. 03.02.2012 esitasid pooled kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks õigeksvõtuotsusega. Hageja ja kostja loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt

§ 440

lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 4 kohaselt, võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. 4 Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 440

lg 1, 3, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 2 279.72 eurot ja viivis alates 30.03.2010.a kuni põhinõude (2 053.93 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 479.34 eurot (tl. 17). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 239,67 eurot ja viivise menetluskuludelt (239,67 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 2.

Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses.

§ 177

lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 239,67 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (239,67 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra. Hageja esindaja esitas taotluse tagastada ½ hagi esitamiselt tasutud riigilõivust summas 239.67 eurot vastavalt

§ 150lg 2 p 3.

Vastavalt

§ 150

lg 2 p 3, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

§ 150

lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja ja kostja loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

§ 630

lg 2 kohaselt, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Hageja on hagi esitamisel 25.03.2010 tasunud riigilõivu summas 479.33 eurot (7 500 krooni, maksekorraldus nr. 52054, tl. 17). Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest riigilõivu. 239.67 eurot 5 Enne riigilõivu tagastamist hagejale tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel teha viitenumbrile 2900072699 tasutud riigilõivu siire Viru Maakohtu viitenumbrile nr 2900072136. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt

§ 468

lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik