TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1780 Otsuse kuupäev 9. jaanuar 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Johannes Toome (Toom) kaebus Võru Linnavalitsus

§ 69lg 1).

Lepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine kaebaja ja jäätmevedaja vahel ei avalda mõju

-st tulenevate kohustuste täitmisel. Linnavalitsus saab erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda vaid korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks (

§ 69lg 4).

Haldusakt kehtestati tähtajaga kuni 31.07.

1. a, seetõttu, et samal kuupäeval lõpetas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja Ragn-Sells AS teenuse osutamise Võru linnas. Kuna 08.06.
2. a ei olnud linnavalitsusele teada korraldatud kontsessiooni tulemused korraldatud jäätmeveo uue teenuse osutaja leidmiseks, siis oli võimatu kehtestada haldusakti tähtaega pikemalt kui 31.07.
3. Haldusakti andmise ajal oli vastustajale teada ainult, et uue korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks on korraldatud teenuse kontsessioon. Kohtu põhjendused ja otsus
4. Halduskohtu arvates ei saa vaidlust olla selles, et vaidlustatud korralduse (tlk 5) puhul on tegemist soodustava haldusaktiga, mida kehtiva objektiivse õiguse kohaselt ei pea isegi põhjendama (HMS § 56 lg 4), kuna kaebaja poolt vastustajale esitatud taotlus (tlk 21) rahuldati. Nii kehtiva HKMS § 158 lõikest 2 kui HMS §-st 54 tuleneb, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt haldusakti andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaidlustatud korraldus on kooskõlas kehtiva õigusega.

§ 69

lõikest 4 tuleneb, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Käesoleval juhul ongi vastustaja niimoodi toiminud, kuna kaebaja on oma taotluses (tlk 21) kinnitanud, et ta ainult ööbib Jaama 33 kinnistul, mille tõttu seal majandustegevust ei toimu. Taotluse esitamise õigus kaebajale tuleneb Võru linnas kehtivast jäätmehoolduseeskirjast, mille § 21 lõige 1 annab jäätmevaldajale õiguse esitada linnavalitsusele avaldus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Seega on vaidlustatud haldusakt kooskõlas selle õigusega, mis annab aluse vastava taotluse esitamiseks kaebajale, kui selle õigusega, mis annab vastustajale aluse taotluse rahuldamiseks. Haldusakt vastab kõigile halduskohtu poolt osundatud seadusesätete nõuetele. Halduskohus ei saa nõustuda kaebajaga, et tema taotlus on lahendatud liiga lühikeseks tähtajaks, kuna kaebaja ei ole kummutanud vastustaja poolt esitatud faktiväidet, et 2 28.04.

1. a on Võru linn ja Ragn-Sells AS otsustanud lõpetada korraldatud jäätmeveo lepingu nr 346/2009-L ning leppinud kokku, et lepingut rakendatakse kuni ainuõiguse kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 31.07.
2. a. Kaebaja taotlus ongi rahuldatud just selle tähtajani. Kohtuistungil on vastustaja esindaja kinnitanud (tlk 38 p), et vaidlustatud korraldus ei võta (ei võtnud) kaebajalt õigust vastustajale uue samasisulise taotluse esitamiseks ja et vaidlustatud korralduses sätestatud tähtaja jooksul ei oleks korralduse kohaselt kaebaja pidanud konteinerit tühjendama. Kaebaja alternatiivse taotluse rahuldamiseks puudus vastustajal õiguslik alus. Mis puutub kaebaja väitesse ilmsetest korruptsiooniohtlikkuse tunnustest, siis kaebaja ei ole seda väidet millegagi tõendanud, vastustaja haldusakt ei ole ebaseaduslik, mille tõttu loeb halduskohus kaebaja vastavad väited paljasõnalisteks ja tõendamatuteks. Halduskohus hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine vaidlustatud korraldusega ei ole tõendatud (RVastS § 3 lõige 1), mille tõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata (HKMS §-de 5 lõike 1 punkt 1, 158 lõike 1 lause 1).
3. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 108 lõike 1 lause 1), kuna aga vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist (HKMS § 109 lõike 1 viimane lause), jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 3