KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2011. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-3418 Tsiviilasi OÜPhagi AEOÜ

36 peatükk. Hageja leiab, et kostja väited hageja töö nõuetele mittevastavuse kohta on valed. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pangalingid ei töötanud alates 01.01.2011.a. Hageja on seisukohal, et kostja oleks pidanud teda teavitama, et pangalingid lakkavad töötamast alates 01.01.2011.a. Hageja leiab, et tema nagu iga teine mõistlik inimene, ei pidanud teadma, et pangalingid lakkavad töötamast 01.01.2011.a. Kui hageja tellis pangalinkide paigalduse kaks kuud enne aastavajetust, siis on loogiline, et hageja eeldas linkide toimimist ka peale aastavahetust. Käesoleval juhul tellis hageja veebipoe koos pangalinkidega. Hageja arvates ei sobi töö antud juhul otstarbekaks, kuna töö telliti veebipoe pidamiseks ja selle võimalik kasutamise aeg jäi alla kahe kalendrikuu. Kostja on oma vastuses ja kohtumenetlusele eelnenud kirjavahetuses selgitanud, et eurole üleminek oli juba enne töö tellimist teada ning seda, et euroga töötavad pangalingid oleks tulnud tellida uue tööna. Sega oli kostja teadlik juba töö tegemisel, et see ei vasta hageja ootustele, kuid jättis sellest teavitamata. Hageja leiab, et on vale ka kostja väide, et tehniliselt oli kõik kostja poolt tööle pandud. Kui teised pangalingid lakkasid töötamast 01.01.2011.a., siis Krediidipanga pangalink ei hakanud kunagi tööle. Kostja proovis peale 01.01.2011.a. parandada tehtud tööd, kuid see neil ei õnnestunud. Seega on hageja seisukohal, et kostja võttis omaks töö lepingule mittevastavuse ning püüdis seda parandada, kuid tulutult. Hageja on seisukohal, et valed on kostja väited, justkui juhiste puudumisel ei oleks võimalik kindlaks teha töö vastavust lepingutingimustele. Kui töövõtulepingus puudub täpne regulatsioon töö vastavuse kohta, siis tuleb lähtuda

§-st 641, milles sätestatu põhjal on võimalik kindlaks teha, kas töö vastab lepingutingimustele. Samuti leiab hageja, et vale on kostja väide hageja tahteavalduse tõlgendamisest. Isegi juhul kui hageja ei kinnitanud soovi, et pangalingid töötaksid kauem kui 1,5 kuud, siis peaks iga teine mõistlik isik ilmselgelt tõlgendama tahteavaldust tellitava töö kontekstis. Seega tõlgendaks mõistlik töövõtja tahteavaldust vastavalt

§ 641lg 2 p 2, et veebipoe omanik soovib pangalinke, mis töötavad kauem kui 1,5 kuud.

Hageja arvates oleks kostja pidanud hagejat teavitama, et tehtud töö ei vasta 1,5 kuu pärast enam hageja oodatud omadustele. Kostja oma vastuse punktis 2.2.4. väidab, et oli valmis tegema ümberseadistused, kuid hageja lükkas pakkumise tagasi. Hageja on seisukohal, et kostja vastuse punktis võtab kostja ka omaks tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse, olles väidetavalt valmis selle kõrvaldama. Hageja leiab, et on vale kostja väide, et hageja lükkas tagasi kostja pakkumise töö parandamiseks. Hageja andis täiendava tähtaja töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks, kuid kostja ei saanud sellega hakkama, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hageja on seisukohal, et kostja vastutab töö 2

76 lg 4 kohaselt täidetud. Hageja on seisukohal, et töö lepingutingimustele mittevastavusest on teatatud tähtaegselt ehk kohe kui hageja mittevastavusest teada sai. Hageja ei nõustu ka väitega töö vastuvõtmise kohta. Hageja selgitab, et IT toote puhul ei tähenda tellija poolt töö kasutama hakkamine automaatselt töö vastuvõtmist. Töö üleandmise ja vastuvõtmise vahele jääb vastavate toodete puhul nende testimise aeg. Kuna antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud testimise aega ja vastuvõtmist, siis peab selleks pidama mõistlikku aega, mis ilmselt ületab 1,5 kuud. Hageja selgitab, et ta on lepingu kostjaga üles öelnud 21.01.2011.a. ning eelnevalt 13.01.2011.a. andnud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Seega on täidetud

§ 116

lg 2 p 5, § 657 lg 1 ja § 655 lg 2 eeldused ning hageja on kehtivalt lepingu üles öelnud. Kostja seisukohad Kostja kirjaliku vastuse kohaselt algas kostja äriline suhe hagejaga telefoni teel 03.06.2010.a. Sellele järgnes kaks nädalat hiljem hagejapoolne kostja kontori külastus Laki tänaval detaili remondi sooviga, mille tulemusena jõuti muuhulgas kokkuleppele hageja e-poe teenuse tellimuse osas kostjalt. Hageja tellis suuliselt pangalinkide paigalduse oma e-poodidesse XXXja XXX, mille kohta 22.10.2010.a. esitas kostja hagejale arve nr 100519 panga lingi paigalduse eest ja 19.11.2010.a. esitas kostja hagejale arve nr 100558 pangalingi paigalduse ja kodulehe arenduse eest. Kuna vastavalt Eesti Vabariigi rahaseadusele oli 2010‐ndal aastal ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis kroon, hageja esitas pangalinkide osas ühekordse teenuse tellimuse ega esitanud tingimusi, millele teenus peab oma omadustelt vms vastama ning tulenevalt pangapoolsetest tehnilistest iseärasustest ‐ pank võttis vastu ainult ühese päringu, mis oli tol hetkel Eesti kroon – seadistati pangalingid lähtuvalt eesti kroonist. Kolmandal jaanuaril

1. aastal pöördus hageja kostja poole nõudega muuta hinnad eurodeks ning
2. jaanuaril
3. aasta e‐kirjas nõudis hageja kostjalt vea parandamist, omamata taoliseks pöördumiseks õiguslikku alust, kuna hageja ja kostja vahel puudus leping, millest tuleneb mõlemapoolsete õiguste ja kohustuste kestev iseloom, nagu on seda näiteks kestvuslepingud, mida täidetakse pikema aja jooksul ning milles kohustuse täitmises esineb korduvus või perioodilisus. Kostja ei ole hageja lepinguline veebilehtede haldaja, arendaja ega muud analoogset, vaid osutas hagejale teenust vastavalt tellimusele. Neljateistkümnenda jaanuari e‐kirjas nõudis hageja igasuguse koostöö lõpetamist, millele järgnes kella 18.00 paiku hageja telefonikõne kostjale ning võimalikus joobeseisundis nõudis hageja raha tagastamist. Kostja on seisukohal, et hageja jooksvad soovid kodulehe visuaalse väljanägemise osas, on küll hageja poolt kostjale osaliselt esitatud elektrooniliselt läbi ekirjavahetuse, kuid lepingut ei loeta sõlmituks elektroonselt, kui pole täidetud TsÜS § 80 lg 2 p 3 nõuet, mille kohaselt tehing peab olema tehingu teinud isikute poolt elektroonselt allkirjastatud. Sellele tuginedes järeldab kostja, et hageja ja kostja on sõlminud suulise lepingu. Kostja selgitab, et tulenevalt

§ 34

kohaselt ei kohaldu hagejale sätted, mis käivad tarbija kohta, kuivõrd hageja on juriidiline isik. Hageja pole kohtule esitanud tõendeid, millele tugineda, tõestamaks, et asi ei vasta lepingutingimustele. Hageja pole üheski telefonikõnes, e-kirjas eha kohtumisel 2010.a. esitanud tingimust, et koduleht ja e-pood peavad olema valmistatud euro vääringus või esitanud seda nõuet tuleviku tingimustes. Lähtuvalt sellest, et

1. aastal oli ametlikuks maksevahendiks eesti kroon, valmistati koduleht ja e‐pood krooni vääringus, millele hageja pretensioone ei esitanud kuni
2. aastani. Hageja oli tellitud teenusega rahul, mida tõendab hageja
3. novembri
4. a. e‐kiri kostja lepingulisele töötajale Jaanus Saarele, kus hageja õnnitleb kostjat, et e‐pood on üleval ja on teadlik, et teenus valmistati krooni vääringus, mida tõestab hageja
5. oktoobri
6. a. e‐kiri kostjale, kus ta palub kostjat e‐poes pakutavat teenust kajastada kroonides. Kuna tehniliselt oli 3

§ 217

lg 2 p 2 järgi lepingutingimustele siis, kui asi ei sobi selleks otstarbeks, milleks ostja asja vajas. Tuginedes eespool põhjendatule, leiab kostja, et asi oli tavapäraseks otstarbeks sobilik ja vastas tingimustele, mis olid vajalikud selleks otstarbeks. Hageja väited asja mittevastavusele lepingutingimuste osas on tõendamata. Kostja leiab, et iga ettevõte, mille asukohaks on Eesti Vabariigi territoorium ja mis on asutatud Eesti vabariigi seaduse alusel, on võtnud endale kohustuse kanda kõiki ettevõtlustegevusega seotud riske, mis tulenevad ettevõtjaks olemise iseärasustest või Eesti Vabariigi seadusandluse ja poliitilist e otsuste muudatustest.

1. detsembri
2. a e‐kirjas teavitab kostja hagejat, et krediidipanga moodul on lisatud ning ainuke, mis mooduli töötamiseks puudu, on panga andmed. Kui krediidipank on edastanud hagejale kliendi ID, privaatse võtme, avaliku võtme ning parooli, saab kostja vastava pangalingi kohe tööle panna. Samas e‐ kirjas juhib kostja hageja tähelepanu asjaolule, et “reaalselt soovitaks asju, milles pole eriti kindel, mitte torkida, kuna läbi selle võib lakata koduleht töötamast”. Kostja on teinud omalt poolt kõik võimaliku krediidipanga pangalingi tööle panemiseks, kuid ta ei vastuta hageja tegevuse või tegevusetuse eest antud asjas. Hageja ei esitanud
3. aastal pangalinkide toimimise osas pretensioone, millest võib järeldada, et ta võttis töö vastu ning leping on kohaselt täidetud. Kostja leiab, et hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on rikkunud lepingut. Käesoleval juhul on haginõue tõendamata, mistõttu võib kostja jääda üldsõnalise hagi tõendamatuse vastuväite juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid oktoobris 2010 töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus paigaldama hageja e-poodide kodulehtedele pangalingid 5 panga jaoks. Hageja tasus kostjale tööde eest arved summas 3362,40 krooni ja 2880 krooni e 398 eurot. 4 toimivat pangalinki lõpetasid töötamise 01.01.
4. 03.01.2011 esitas hageja nõude muuta kodulehel hinnad eurodeks ning seada töökorda pangalingid. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel tasutud 398 euro tagastamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on töövõtulepingut rikkunud.

§ 189

lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha 4

§ 116

lg 1 lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).Vastavalt

§ 635

lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 642

lg 1 töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Eelnevast tuleneb, et tellijal on õigus lepingust taganeda, kui töövõtja rikub lepingut oluliselt ning töö mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal s o selline, mis eelduslikult tuleneb töövõtjast. Mittevastavus seisneb töö kõrvalekaldumises lepingus kokku lepitust. Kui lepingus töö omandustes täpset kokkulepet ei sisaldu, tuleb

§ 77lg 2 kohaselt lähtuda keskmisest turul valitsevast kvaliteedist.

Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas arvestades seda, et lepingu sõlmimise ajal oli teada eurovaluutale üleminek alates 01.01.2011, võis hageja pangalinkide paigaldust tellides arvestada sellega, et kostja kindlustab pangalinkide töö ka pärast uue valuuta kasutuselevõttu. Kohus leiab, et lähtudes turul valitseva keskmise kvaliteedi standardist ning sellest, kuidas mõistlik turuosaline sellest aru saama peaks, ei saa iseenesest eeldada seda, et töövõtja oleks pidanud kindlustama pangalinkide toimivuse ka pärast uue valuuta kasutuselevõttu. Pangalinkide toimivus sõltub ka panga kasutatavast tarkvarast, mistõttu ei ole õige seda äririski asetada töövõtjale. Seega ei saa hageja mittevastavuse esinemisel tugineda üksnes asjaolule, et uue valuutaga lõpetasid pangalingid töötamise, vaid peab tõendama asjaolu, et keskmise kvaliteediga pangalink oleks sellises olukorras säilitanud toimimise ja et kostja paigaldatud link ei toiminud kostja süü tõttu. Hageja ei ole tõendanud seda, et kostja link erineks millegi poolest turul leiduvast keskmisest kvaliteedist, seega ei ole hageja tõendanud mittevastavuse olemasolu. Iseenesest ei saa sellises olukorras välistada kahjunõuet

§ 14

alusel, kui seetõttu, et pooled ei arutanud läbi eurole ülemineku tagajärgi kodulehe jaoks, oleks tellija saanud adekvaatse informatsiooni olemasolul sobivama toote mujalt või ei oleks mõistlikult tegutsedes sarnast tööd tellinud. Selliseid asjaolusid aga esitatud ei ole. Kohus märgib, et puuduvad tõendid selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe hindade muutmises eurodeks. Poolte kirjavahetusest nähtub, et Krediidipanga lingi toimimiseks vajalikud tegevused viis kostja lõpule, esitas hagejale lingi tööle panekuks vajaliku informatsiooni ning edasine jäi selle taha, et hagejal puudusid vajalikud lähteandmed. Kuna hageja vaatamata sellele arved tasus, loeb kohus, et pooled leppisid kokku töö üleandmises sellisel kujul ning, et kui hageja oleks saanud lähteandmed enne aasta lõppu, oleks ta saanud lingi ise käivitada. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 5