2-11-57199/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 20.jaanuaril 2012.a. Paide kohtumajas 2-11-57199 M.S hagi J.S vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.S, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx xxxxx e-post: xxxxxxxxxx Kostja: J.S, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 12.01.2012.a. kohtuistungil RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista J.S M.S ülalpidamiseks alates 01.aprill 2011.a. igakuuliselt elatis 100 eurot (ükssada eurot) kuni M.S keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis (kuni xx.xx.xxxxa.). 3.M.S ülalpidamiseks väljamõistetud elatis tuleb kanda M.S a/arvele nr xxxxxxxxxx Swedbank. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue Hageja taotleb oma isalt J.S igakuise elatise väljamõistmist seoses sellega, et tal endal sissetulek puudub. Hageja nõuab elatist 139.01 euro suuruses summas alates 01.04.2011.a. kuni xxx.xx.xxxx.a., s.o. ajani, mil M.S lõpetab õpingud gümnaasiumis. 12.01.2012.a. eelistungil on hageja nõuet täpsustanud, paludes elatise välja mõista igakuuliselt 100 euro ulatuses. Kostja vastuväited Kostja ei ole vaidlustanud hageja vajadust ülalpidamist saada ega ka elatise suurust, kuid leiab, et ei ole võimeline nõutud summat majanduslikel põhjustel tasuma. Ka võtab kostja õigeks, et ei ole pojale ülalpidamist andnud pärast viimase täisealiseks saamist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et täisealine M.S elab koos ema ja õega ning õpilasena, kes õpib xxxx xxxxxxxxxxxx(tl 2), ta iseseisvat sissetulekuallikat ei oma. Vastavalt esitatud tõenditele elatub hageja ema töötasust (tl 20-21) ja riiklikust toetusest. Kostja ei ole vaidlustanud hageja ülalpidamiskulutuste suurust, kuigi on tunnistanud, et kulutuste suurus sõltub võimalustest. Kostja ei ole esitanud lapse võimalike igakuiste kulutuste arvestust, samas on hageja esitanud arvestused ja kuludokumendid (tl 23-37; 72) ning kohtu arvates ei ole mingit alust kahelda hageja poolt esitatud igakuiste ülalpidamiskulude suuruses. Nõutud elatise suurus on isegi väiksem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määr, mille alusel on lapse ülalpidamiskulutused kuus alates 01.01.2012.a. minimaalselt 290 eurot, enne seda 278.02 eurot. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Kostja on leidnud, et hageja poolt nõutud summat ei ole võimalik tal tasuda, kuna tema töötasust ning täiendavate kohustuste hulgast lähtudes elatise maksmiseks piisavad rahalised vahendid puuduvad. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad ülalpidamiskohustusest. Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohus on oma varasemates lahendites korduvalt selgitanud, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, sealhulgas töötama ja vajadusel suurema koormusega. Kuigi TsMS § 102 annab kohtule võimaluse vähendada elatist mõjuval põhjusel, ei ole kostja neid põhjusi tõendanud. Kostja on töövõimeline ning kuigi ta maksab elatist ka teisele lapsele (tl 44), on tema töötasu (tl 45-70) võrreldes hageja ema omaga suurem, mistõttu puudub alus nõutud elatise suuruse vähendamiseks. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega on nõue elatise maksmiseks tagasiulatuvalt alates hageja täisealiseks saamisest põhjendatud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. Ingrid Niinemägi Kohtunik 2