p.1 kohaselt on alaealine laps õigustatud oma vanemalt ülalpidamist saama.
lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 290 eurot ja miinimumelatise suuruseks seega 145 eurot kuus.
lg.1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvesse võttes võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Sama seaduse lg. 2 kohaselt ei vabasta eelkirjeldatud asjaolud vanemat oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest, kuid kohus võib mõjuval põhjusel vähendada väljamõistetavat elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostja on töövõimeline isik, kes väidab, et vaatamata püüdlustele ei ole ta suutnud leida tasuvat tööd, mis võimaldaks tal kõigile oma lastele vähemalt seaduses ettenähtud minimaalmääras elatist anda. Kohtu hinnangul ei ole kostja sellekohased väited mõjuvaks põhjuseks
lg.2 tähenduses, mis võimaldaksid kostja seadusest tulenevat kohustust vähendada. Kostja kaotas töö veebruaris 2009.a. ja sai kuni jaanuarini 2010.a. töötukindlustushüvitist, viibis veebruarist 2010 kuni oktoobrini 2010 lapsehoolduspuhkusel ning 25.10.2010.a. alates on omanud alalist töökohta. L S poolt esitatud elatise tasumise aruandest /t.l.132/ nähtuvalt lõpetas kostja elatise maksmise augustis 2009.a., asus taas maksma veebruaris 2010.a. ja lõpetas maksmise oktoobris 2010.a. ega tasunud sellest alates vabatahtlikult midagi kuni oktoobrini 2011.a. Seega ei sõltunud elatise andmine tegelikult kostja tööhõivest ning perioodidel, kui kostja hagejale üldse ülalpidamist ei andnud, ei olnud ta ilma sissetulekuta. 4
lg.2 kohaselt peab majanduslikult raskes olukorras vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on nimetatud kohustust hageja suhtes pika perioodi vältel rikkunud ja arvestades asjaolu, et kostja abikaasa on H-R L ja R-J L seadusliku esindajana esitanud Tartu Maakohtule samasisulise hagi, ilmselt ka oma teiste alaealiste laste suhtes. Seega ei ole kostja peamine vastuväide (so võimetus hagejale elatist tasuda enam kui 100 eurot kuus, kuna suuremas ulatuses elatise väljamõistmine kahjustaks tema nooremate laste huve) kohtu hinnangul asjakohane, kuna kostja ei ole perioodil, kui ta M L täielikult ülalpidamiseta jättis, ka oma teistele lastele nõuetekohaselt ülalpidamist andnud. Asjakohatu on kohtu hinnangul ka kostja arusaam, et elatise väljamõistmisel peaks kohus arvestama hageja seadusliku esindaja majanduslikku seisundit, milline on kostja omast parem. Keskmist kuutöötasu arvesse võttes on nii M L’i teise vanema kui ka kostja praeguse abikaasa majanduslik toimetulek kostja omast kahtlemata parem, kuid nimetatud asjaolu ei anna alust kostja vabastamiseks oma alaealiste laste ülalpidamiskohustusest või seda kohustust ilma mõjuva põhjuseta vähendada. Kuna hageja seadusliku esindaja nõue elatise saamiseks on 25 euro ulatuses väiksem
lg.1 sätestatud elatise alammäärast ning veelgi suuremas ulatuses elatise vähendamiseks puudub kohtu hinnangul igasugune õiguslik alus, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 120 eurot kuus.
kohaselt võib elatist saama õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Kostja tunnistab, et ei ole hagejale pika aja vältel ülalpidamist andnud, mistõttu on hageja nõue, saada elatist hagi esitamisest alates, põhjendatud ja seaduslik ning kostja on sellega ka nõustunud /t.l.13/. Peale hagi esitamist on kostja tasunud hagejale elatist 2011.a. oktoobrikuus 70.3 eurot ja 2011.a. detsembrikuus 140.60 eurot. Kostja poolt kohtuistungil antud selgituste ja 19.10.2011.a. maksekorraldusele märgitud selgituse :“elatis M L, jaanuar 2011“ /t.l.79/ kohaselt tasus kostja nimetatud maksetega 2011.a. algusest kujunema hakanud elatise võlgnevust. Seega, kui hageja seaduslik esindaja pöördub Rapla Maakohtu 7.04.2004.a. määruse alusel perioodil jaanuar 2011 kuni 27.07.2011.a. kujunenud elatise võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole, tuleb nimetatud nõudest maha arvata kostja poolt 2011.a. oktoobris ja detsembris tasutud maksed kogusummas 210.90 eurot. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.