lg 6, 7).
lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2. Välja mõista RR´elt riigilõiv summas 79,89 (seitsekümmend üheksa eurot ja 89 senti) eurot riigituludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank, 221023778606 Swedbank ASs, viitenumbriga 2900078444, selgitus „riigilõiv tsiviilasja nr 2-11-7799 eest“. Riigilõiv tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse 1 2-11-7799 seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (
lg 6, 7).
lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3. Ülejäänud poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. ASJAOLUD MResitas 25.02.2011.a Harju Maakohtusse hagi RR vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja palub lahutada XX.a sõlmitud abielu. Hageja soovib, et kohus taastaks esimese abielu eel kantud perekonnanime P. Kohtuistungil 01.02.2012.a avaldas kostja, et on nõus abielu lahutamisega. Kohus andis pooltele leppimisaja kuni 01.02.2012.a. Kohus selgitas, et kui nimetatud kuupäevaks pooled ära ei lepi lahutab kohus abielu. Kohtuistungil pooled avaldasid, et lahutuse korral loobuvad edasikaebeõigusest. KOHTU PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus on tuvastanud, et poolte abielu on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis, dokumendi nr XXX. Poolte vahel on abielusuhted pöördumatult lõppenud. Pooled ei ole koos elanud üle nelja aasta. Kohus andis pooltele leppimisaja, kuid pooled ei soovi leppida ning soovivad abielu lahutada. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 64 lg 2 kohaselt poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse või kohtuotsusele esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lg 4 kohaselt poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni 5 kuni otsuse avalikult teatavakstegemisest. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Harju Maakohtu 27.04.2011.a kohtumäärusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ning vabastas hageja riigilõivu 319,55 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja 2 2-11-7799 põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kostja on oma vastuses leidnud, et menetluskulud tuleks jagada hageja ja kostja vahel võrdselt, mistõttu leiab kohus, et riigilõiv tuleb jätta hageja ja kostja kanda võrdsetes osades.
lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on loobunud edasikaebeõigusest, mistõttu tuleb pooled vabastada poole riigilõivu tasumisest. Kohus mõistab hagejalt ja kostjalt kummaltki riigilõivu summas 79,89 eurot riigi tuludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumbriga 2900078444, selgitus „riigilõiv tsiviilasja nr 2-11-651 eest“. Riigilõiv tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (
lg 6, 7).
lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viktor Brügel Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.