← Eesti

3-11-1788/24

Obsah (5)§ 180§ 114§ 182§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-1788 Haldusasi A.K.`i kaebus Nõm

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD 1

  1. A.K. töötas Nõmme Linnaosa Valitsuse (edaspidi Nõmme LOV või vastustaja) linnavaraosakonna peaspetsialisti ametikohal. A.K. (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) võeti teenistusse Nõmme linnaosa vanema
  2. veebruari 2009 käskkirja nr 18k alusel /tl 3/.
  4. juunil 2011 saatis Nõmme linnaosa vanem Erki Korp A.K.ile kirja nr 2-2/232 „Koondamise tõttu teenistusest vabastamisest etteteatamine“ (edaspidi Koondamisteade), mille kohaselt tulenevalt teenistuse ümberkorraldamisest Nõmme LOV linnamajanduse osakonnas kustutatakse vastavalt Tallinna Linnavalitsuse
  5. juuni 2011 korraldusele nr 1090-k (edaspidi TLV korraldus) linnamajanduse osakonna koosseisust peaspetsialisti ametikoht alates
  6. juuli
  7. Koondamisteate kohaselt puuduvad Nõmme LOV-s vabad A.K.ile sobivad ametikohad, mida võiks talle pakkuda ja tulenevalt eeltoodust vabastatakse A.K. teenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 116 lg 1 alusel arvates
  8. juulist 2011 /tl 4, 51/.
  9. Nõmme linnaosa vanema
  10. juuni 2011 käskkirjaga nr 84k (edaspidi Käskkiri) vabastati A.K. teenistusest ATS § 116 lg 1 alusel koondamise tõttu arvates
  11. juulist 2011 seoses teenistuse ümberkorraldamisega Nõmme LOV linnamajanduse osakonnas. Käskkirja p 2 järgi otsustati A.K.ile välja maksta teenistusest vabastamisel koondamise tõttu palka 16 etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest, hüvitus 2 kuu ametipalga ulatuses ja hüvitus saamata jäänud puhkuse eest 17,73 kalendripäeva ulatuses /tl 5, 53/.
  12. 19.07.2011 esitas A.K. Tallinna halduskohtule Käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks ning kaebuse esitajale kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmiseks kaebuse /tl 1-2, 22/, mille halduskohus võttis 02.09.
  13. a määrusega menetlusse /tl 26/. 20.09.2011 määrusega kohus määras lahendada A.K.i kaebus kirjalikus menetluses /tl 37/.
  14. 06.10.2011 esitas Nõmme LOV kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 42-46/. Kohtu poolt täiendavate selgituste kohtule esitamiseks antud tähtajal (kuni 16.12.2011) pooled kohtule midagi täiendavalt ei esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ATS § 116 lg-le 3, et Nõmme LOV-s on vakantne Kaebuse esitaja A.K. märgib viitega 0,5 kantselei spetsialisti ametikohta, mida talle ei pakutud ja mida ei täideta
  15. a ning alates
  16. juulist 2011 luuakse linnamajanduse osakonnajuhataja asetäitja ametikoht, mille eelduseks on erialane kõrgharidus. Osundades ATS § 130 lg-tele 1 ja 2 nendib kaebaja, et etteteatamistähtaja mittejärgimise eest maksti tulenevalt palka 16 etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Nõmme LOV teavitas teda koondamisest kirjalikult
  17. juunil
  18. Käskkiri tehti teatavaks
  19. juunil
  20. Avaliku teenistuse staaž on märgitud 2 aastat, 4 kuud ja 13 päeva, mõisteti välja hüvitis teenistusest vabastamisel seoses koondamisega ATS § 131 lg 1 p 1 kohaselt 2 kuu ametipalk ning hüvitus kasutamata jäänud puhkuse eest 17,73 kalendripäeva ulatuses. Avaliku teenistuse staaži arvestatud vähem kahe päeva jagu. Märgitud 2 aastat, 4 kuud ja 13 päeva, kui õige oleks 2 aastat, 4 kuud ja 15 päeva. Tuginedes eeltoodule palub kaebaja tunnistada Käskkiri seadusevastaseks ning kohustada Nõmme LOV maksma hüvitist kuue kuu ametipalka, kuna kaebaja loobub ennistamisest. Vastustaja Nõmme Linnaosa Valitsus palub jätta kaebus rahuldamata. 2 Nõmme linnaosa vanema
  21. oktoobri 2009 käskkirjaga nr 34 kinnitatud „Nõmme Linnaosa Valitsuse linnavara osakonna peaspetsialisti ametijuhendiga“ (edaspidi ametijuhend, tl 49-50) võttis kaebaja kohustuse tegeleda elumajanduse ja Tallinna linnalt eluruumide eraldamisega seonduvate küsimustega ning pidada arvestust eluruumi üürimist taotlevate isikute üle. Aastal 2011 toimus Nõmme LOV linnamajanduse osakonnas teenistuse ümberkorraldamine. Senine linnavara osakond nimetati alates
  22. a ümber linnamajanduse osakonnaks, mis vastab enam osakonna muutunud ülesannetele seoses Nõmme LOV bilansis olnud linnavara võõrandamisega ning paljude linnavaraga seonduvate tööülesannete koondumisega Tallinna Linnavaraametile. Nõmme LOV linnamajanduse osakonna prioriteetsemateks tööülesanneteks on linnamajandus sh heakord, haljastus, teede ja tänavate hooldus jne. Selle tõttu võttis Nõmme LOV
  23. a tööle 25 heakorratöölist ning nende tegevuse korraldamiseks tuli osakonna tööülesanded üle vaadata ning ametnike töö ümber korraldada. Hinnates teenistujate töökoormust ja tööülesannete ja -kohustuste täitmise efektiivsust ning võttes seejuures arvesse kõiki poolt- ning vastuargumente seoses muutunud tööjaotusega ning arvestades linnamajanduse osakonna muutunud ülesandeid, otsustati koondada linnamajanduse osakonna peaspetsialisti ametikoht ning luua linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja ametikoht. Eelöeldut arvestades edastati kaebajale
  24. juunil 2011 Koondamisteade. Kaebaja ei ole vaidlustanud TLV
  25. juuni 2011 korraldust nr 1090-k. Samal päeval edastati kaebajale ka Käskkiri. Alates
  26. juulist 2011 ei tööta enam kaebaja Nõmme LOV-s. Viitega ATS § 116 lg-le 3 märgib vastustaja, et Nõmme LOV ei ole varjanud kaebaja eest, et on vakantne 0,5 kantselei spetsialisti (Nõmme Muuseumi külastajate juhendaja) ametikoht, mida ei täideta
  27. a. Koondamisteates teavitati kaebajat sellest. Nõmme LOV kantselei koosseisus oleva Nõmme muuseumi spetsialisti ametikoht on alates
  28. aprillist 2006 täidetud 0,5 töökoormusega töötava ametnikuga, arvestades Nõmme muuseumi lahtiolekuaegu, muuseumi igapäevase töö spetsiifikat, muuseumis 0,5 ametikohal töötava spetsialisti ametiülesandeid ning tema haige perekonnaliikme hooldamise vajadust. Nõmme LOV ei planeeri vakantset 0,5 ametikohta täita ka
  29. ja
  30. aastal ning 0,5 ametikoha vakantsus ei eelda seda, et ametikoht tuleb igal juhul täita mõne teise osakonna ametikoha koondamisel. Nõmme LOV rahaliste vahendite efektiivse kasutamise ning töö jaotuse seisukohalt ei ole põhjendatud seda osalise koormusega ametikohta täita. Nõmme LOV kantselei spetsialisti ametikoha eesmärk on Nõmme Muuseumi töö korraldamine ning sellest tulenevalt muuhulgas spetsiifilisemate ja olulisemate tööülesannetena raamatute ja esemelise kogu fondeerimine, ürituste ja loengute organiseerimine, muuseumi külastajate teenindamine st muuseumi eksponaatide tutvustamine külastajatele jne. Sellel ametikohal töötamise eelduseks on väga põhjalikud teadmised Nõmme linna ja linnaosa ajaloo kohta, samuti erialased oskused muuseumis eksponeeritavate esemekogude täiendamiseks, hooldamiseks, samuti on vajalikud teadmised ja oskused ekskursioonide korraldamiseks jne. Kaebajal puudub igasugune puutumus muuseumi tööga, tema seni omandatud haridus ning töökogemus ei võimaldaks tal saada hakkama kantselei spetsialisti tööülesannetega Nõmme Muuseumis (juhul, kui muidugi Nõmme LOV sooviks 0,5 ametikohta täita). Kaebajale ei pakutud seda ametikohta ka sel põhjusel, et see ametikoht ei ole ilmselgelt kaebajale võimetekohane ning sobiv. Samuti kaebajat informeeriti Koondamisteates linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja ametikoha loomisest alates
  31. juulist
  32. Ka seda ametikohta ei olnud võimalik kaebajale pakkuda, kuna eelnimetatud ametikoht nõuab erialast kõrgharidust. Kaebaja CV-s /tl 55-56/ esitatud andmete järgi õppis ta Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Kõrgemas Majanduskoolis kaugõppes 2005–
  33. Aastal 2004 nimetati eelmainitud kool ümber TTÜ Tallinna Kolledžiks (Internetis kättesaadav: http://www.ttu.ee/et/uudised-ja-sundmused/uudised/teaduskonnad- 3 asutused/tallinna-kolledz/ttu-tallinna-kolledz-saab-14-aastaseks/) TTÜ akadeemilise kalendri järgi pidi kaebaja lõpetama kõrgkooli ajavahemikus detsembri lõpp 2009 kuni jaanuari algus
  34. (Internetis kättesaadav: http://www.ttu.ee/ope/oppeinfo/akadeemiline-kalender/) 2010/
  35. õa kevadsemestri lõppedes (juuni lõpuks) selgus, et kaebaja ei kavatse oma diplomit kaitsta. Ka Internetis kättesaadavate TTÜ Tallinna Kolledži 2009.,
  36. ning ka
  37. a vilistlaste nimekirjade kohaselt ei ole kaebaja antud kõrgkooli lõpetanud. (Internetis kättesaadav: http://www.ttu.ee/tallinna-kolledz/vilistlasele/) Kaebaja ei täitnud paljusid linnamajanduse osakonna peaspetsialisti ametijuhendijärgseid teenistusülesandeid kaebaja puuduva kõrghariduse tõttu (näiteks linnaosa elanike vaheliste probleemide läbivaatamine ja võimalik lahendamine, osalemine väärteomenetlustes, elamualal tekkinud õiguslike küsimuste lahendamine, tegelemine omandiküsimustega, riigihangete ettevalmistamine ja hangete läbiviimine, linnamajanduse osakonna õigusaktide ettevalmistamine). Lisaks erialase kõrghariduse mitteolemasolule erinesid linnamajanduse osakonna peaspetsialisti tööülesanded linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja teenistusülesannetest sisuliselt. Linnamajanduse osakonna peaspetsialist tegeles peamiselt elamumajandusega seonduvate tööülesannetega, mis on oma tööülesannete iseloomult tunduvalt kitsamad kui linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja teenistusülesanded. Linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja teenistusülesanneteks on osakonna heakorraga seonduva töö korraldamine. Seega tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei olnud
  38. a. juuni lõpu seisuga esitanud kõrghariduse omandamist tõendavat dokumenti, puudus Nõmme LOV-l alus talle osakonna juhataja asetäitja ametikohta pakkuda. Nõmme LOV-s ei ole vabu ametikohti, mida oleks kaebajale võimalik pakkuda ning kuhu teda oleks võimalik nimetada. Kaebaja ei ole kunagi mistahes vormis avaldanud soovi asuda 0,5 kantselei spetsialisti või osakonna juhataja asetäitja ametikohale. Seega puudub Nõmme LOV-l ka kaebaja nõusolek (või üldse sooviavaldus) tema nimetamiseks mõnele teisele ametikohale. Nõmme LOV ei ole rikkunud ka ATS § 116 lg 3 nõuet, mille kohaselt koondamise tõttu vabanenud ametnik tuleb tema soovil kuue kuu jooksul, alates tema vabastamisest, teenistusse tagasi võtta, kui tema teenistuskohas luuakse uusi või vabaneb olemasolevaid vabanenud ametniku kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti. Alates kaebaja koondamisest
  39. juuli 2011 ei ole loodud uusi või vabanenud olemasolevaid kaebaja kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti. Kaebuses on kaebaja toonud välja vaid osaliselt ATS § 116 lg 3 sätestatu (Tulenevalt ATS § 116 lõike 3 peab ametnikule pakkuma teist ametikohta, kui see on võimalik). Nimelt sätestab § 116 lg 3, et ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Koondamise tõttu vabanenud ametnik tuleb tema soovil kuue kuu jooksul, alates tema vabastamisest, teenistusse tagasi võtta, kui tema teenistuskohas luuakse uusi või vabaneb olemasolevaid vabanenud ametniku kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti. Avaliku teenistuse üldise loogika kohaselt on ametniku teisele ametikohale üleviimiseks vajalik ametniku nõusolek, kaebaja ei ole oma soovi ja nõusolekut teisele ametikohale üleviimiseks (kantselei spetsialist või linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja) Nõmme LOV-le avaldanud. Samuti ei oleks kaebajat olnud võimalik nendele ametikohtadele nimetada, sest need ametikohad eeldavad erialaspetsiifilist kvalifikatsiooni ning haridust, mis kaebajal puudub. Nõmme LOV informeeris vabadest ametikohtadest kaebajat Koondamisteates. Nõmme LOV ei saanud kumbagi vakantset ametikohta kaebajale pakkuda, sest ta ei sobinud kummalegi ametikohale. Spetsialisti 0,5 ametikohta ei täideta eelkõige majanduslikel kaalutlustel ja seetõttu ei olnud võimalik ka ametnikku teisele ametkohale üle viia. Seega ei olnud võimalik pakkuda ametnikule teist ametikohta ning ametnik vabastati. Vastustaja on seisukohal, et Nõmme LOV-s puudusid ametikohad, mida oleks olnud võimalik kaebajale pakkuda ja kus töötamiseks oleks kaebaja oskused, võimed, kvalifikatsioon ja haridus vastavad olnud. Kaebaja ei ole kordagi mistahes viisil avaldanud soovi tema 4 üleviimiseks Nõmme Muuseumi spetsialisti 0,5 ametikohale, kaebaja mõistab väga hästi, et see ametikoht ei ole talle sobiv. Seetõttu ka puudub alus ATS § 116 lg 3, § 135 lg 1 ja lg 2 rakendamiseks. Vastavalt ATS § 130 lg-le 1 Nõmme LOV teavitas kaebajat kirjalikult
  40. juuni
  41. Kuna Nõmme LOV ei järginud ühekuuse etteteatamise nõuet, maksti kaebajale ATS § 130 lg-st 2 tulenevalt palka 16 etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Puudu jäänud tööpäevade periood kujuneb järgmiselt: 01.06-03.06 + 06.06-10.06 + 13.06-17.06 + 20.06-22.06 = 16 tööpäeva (v.a 23.06 – Võidupüha ja 24.06 – Jaanipäev). Seega Nõmme LOV raamatupidamise poolt teostatud kalkulatsioonide põhjal /tl 57/ ning võttes aluseks ATS § 130 lg 2 ja § 131 lg 1 p 1 maksti kaebajale koondamisega seotud hüvitused. Samuti on vastustajale arusaamatu kaebaja väide, et tema avaliku teenistuse staaži arvestatud vähem kahe päeva jagu. Käskkirjas on kaebaja avaliku teenistuse staažiks arvutatud 2 aastat, 4 kuud ja 13 päeva. Iga teenistusse võetud isiku andmed sisestatakse personaliarvestustarkvarasse nimega „Persona V3“. Persona V3 annab ülevaate asutuses toimuvast, kus töötajaid ja asutuse struktuuri puudutav informatsioon on süstematiseeritud kujul ühes kohas koos. Kaebaja võeti teenistusse alates
  42. veebruar 2009 vastavalt Nõmme linnaosa vanema
  43. veebruari 2009 käskkirjale nr 18k. Eelnimetatud personaliarvestustarkvara arvutab automaatselt välja iga ametniku teenistuse staaži.
  44. september 2011 edastas IS hooldusspetsialist Moonika Orusalu personalispetsialistile Signe Oleskile kinnituse Persona V3-st tuleneva kaebaja staaži tulemuse õigsuse kohta /tl 58/. Oma kinnituses, kirjalikus vastuses järelpärimisele selgitas M. Orusalu, et Persona V3 lähtub teenistusstaaži arvutamise korrast, mis põhineb Vabariigi Valitsuse
  45. jaanuari 1996 määrusel nr 6 „Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine“ (edaspidi määrus nr 6). Vastavalt määrusele nr 6 arvutatakse teenistusstaaži aastaid teenistuses oldud kuude järgi. Erinevatel ajavahemikel või erinevates ametiasutustes täiskuudest ülejäänud kalendripäevad summeeritakse ning iga 30 päeva eest lisatakse üks kuu. Vastustaja soovib siinkohal rõhutada, et kaebaja väide tema avaliku teenistuse staaži ebatäpse arvutamise kohta ei osutunud õigeks. Seega kaebaja avaliku teenistuse staaž on ikkagi 2 aastat, 4 kuud ja 13 päeva ning sellest tulenevalt maksti kaebajale teenistusest vabastamisel seoses koondamisega ATS § 131 lg 1 p 1 kohaselt hüvitusena kahe

(2)kuu ametipalk ning hüvitus kasutamata jäänud puhkuse eest. Oma kaebuses ei toonud A.K. välja ühtki asjaolu, miks peaks Käskkiri olema õigusvastane (motiveerimata, ei vasta ATS § 132 lg-le 2 vms). Samuti ei pea vabastamise käskkirjas olema nimetatud põhjused, miks ei tehtud ümberpaigutust või miks ei pakutud ametnikule teisi ametikohtasid. A.K. ei ole kaebuses esitanud, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatud linnaosa vanema käskkiri rikub või milliseid vabadusi piirab. A.K. vabastati teenistusest ATS § 65 lg 1, § 116 lg 1, § 131 lg 1 ja töölepingu seaduse § 71 alusel, tulenevalt teenistuse ümberkorraldamisest Nõmme LOV-s vastavalt Tallinna Linnavalitsuse
  1. juuni 2011 korraldusele nr 1090-k, mida kaebaja ei ole vaidlustanud, ja Koondamisteatest, juhindudes Nõmme linnaosa vanema
  2. detsembri 2003 käskkirjaga nr 39 kinnitatud Nõmme Linnaosa Valitsuse asjaajamise korra p-s 12 ning kooskõlas Nõmme linnaosa põhimääruse § 16 lg 2 p-ga
  3. Juhindudes eeltoodust, ei olnud ATS § 116 lg 3 kaebaja teenistusest vabastamise takistuseks, kuna Nõmme LOV-s puudusid (ja puuduvad ka käesoleval ajal) kaebajale sobivad vabad ametikohad, mis vastaks kaebaja võimetele ja oleks talle võimalikult soodsad ning kuhu oleks võimalik teda nimetada. Seetõttu puudub alus hüvituse välja mõistmiseks ATS § 135 lg 2 alusel. Vastustaja on seisukohal, et etteteatamise kord ning sellega kaasnevad hüvitused mittejärgmise korral on täidetud korrektselt ning vastavalt seadusele. Vastavalt personaliarvestustarkvara Persona V3 andmetele on kaebaja avaliku teenistuse staažiks 2 aastat, 4 kuud ja 13 päeva. 5 Käskkiri on seadusega kooskõlas, vastab ATS § 132 nõuetele, puudub haldusakti õigusvastasus ning puudub alus kaebaja nõudel kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. ATS § 135 lg 1 kohaselt ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ja tasu sunnitult puudutud aja eest. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2, kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga (arvestatud on redaktsiooni, mis kehtis enne 01.01.2012 jõustunud muudatusi). A.K., loobudes ennistamisnõudest, on esitanud seega kaebuses õiged taotlused. Asja materjalidest nähtuvalt A.K. ei vaidlusta oma koondamist selle tõttu, et TLV korralduse alusel koondati nimelt tema ametikoht - Nõmme LOV linnamajanduse osakonna peaspetsialisti ametikoht. Seejuures ta ei ole vaidlustanud ka nimetatud TLV korraldust. Vastavalt ATS § 130 lg-le 1 tuleb ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamisest kirjalikult ette teatada vähemalt üks kuu. Tulenevalt ATS § 130 lg-st 2, kui nimetatud etteteatamistähtaega ei järgita, makstakse ametnikule palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Antud juhul esitati kaebajale Koondamisteade samal päeval Käskkirja tegemisega (27.06.2011) ning A.K. vabastati teenistusest koondamise tõttu arvates 01.07.
  5. Kaebajale otsustati maksta välja palka 16 etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Kohus järeldab kaebuse põhjal, et ka selles osas ei ole kaebajal vastustajale etteheiteid. Kohus märgib samuti, et etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevad on Käskkirjas õigesti arvestatud. Eeltoodut arvestades kaebaja peab oma koondamist õigusvastseks üksnes seetõttu, et väidetavalt on rikutud ATS § 116 lg-t 3, mille järgi ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale, samuti seetõttu, et väidetavalt on Käskkirjas märgitud tema avaliku teenistuse staaži vähem tegelikust.
  6. Kohus, analüüsinud ja hinnanud poolte seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et A.K.i kaebus on alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et kaebaja teenistusest vabastamine oli seaduslik, Käskkiri on õiguspärane haldusakt ja see ei riku kaebaja õigusi ning seetõttu kohtul puudub alus mõista vastustajalt välja A.K.i kasuks 6 kuu ametipalga suurune hüvitis. Kohus nõustub põhimõtteliselt Nõmme LOV argumentatsiooniga, rõhutades eelkõige järgmist. Tulenevalt ATS § 132 lg-test 1 ja 2 teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirja või korraldusega, mis peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ametiasutuse nimetust; 2) ametniku ees- ja perekonnanime; 3) ametikoha nimetust, millelt ametnik vabastatakse; 4) vabastamise aluse formuleeringut viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile; 5) ametnikule makstava hüvituse suurust, kui vabastamisega kaasneb hüvituse maksmine. Kaevatav Käskkirja andmise õigusliku alusena on märgitud ATS § 65 (käsitleb asjaajamise ja vara üleandmist), § 116 lg 1 (sätestab ametniku koondamise teenistusest vabastamise alusena), § 131 lg 1 p 1 (näeb ette teenistusest vabastamisel koondamise tõttu ametnikule makstava hüvituse suuruseks, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži alla kolme aasta – kahe kuu ametipalga) ning töölepingu seaduse § 71 (sätestab kasutamata puhkuse hüvitamise). Samuti on osundatud TLV korraldusele ja Koondamisteatele ning Nõmme linnaosa vanema
  7. detsembri 2003 käskkirjaga nr 39 kinnitatud Nõmme Linnaosa Valitsuse asjaajamise korra p-le 12 ja Nõmme linnaosa põhimääruse § 16 lg 2 p-le
  8. Kohus on eelmärgitut arvestades seisukohal, et Käskkiri on vormi- ja sisunõuete osas (formaalne õiguspärasus) kooskõlas nii eelviidatud spetsiifiliste nõuete kui ka HMS §-des 55 ja 6 56 haldusaktidele üldiselt esitatavate nõuetega. Järgnevalt annab kohus hinnangu Käskkirja sisulisele (materiaalsele) õiguspärasusele.
  9. Kohus märgib kõigepealt, et antud juhul on kaebaja vaidlustanud Käskkirja, kuid selles ei ole märgitud sõnagi kaebaja avaliku teenistuse staažist. Kui kaebaja peab silmas aga Koondamisteadet, mida kohus peab samuti hindama isiku koondamise käskkirja kontrollimisel, siis kaebaja ei ole millegagi selgitanud ega põhjendanud, kuidas väidetavalt 2 päeva võrra väiksem avaliku teenistuse staaž mõjutaks tema teenistusest vabastamise seaduslikkust, st saaks olla aluseks kaebaja teenistusse ennistamiseks või sellest loobumise korral olla aluseks 6 kuu suuruse hüvitise väljamõistmisel. Isegi kui kaebaja nimetatud paljasõnaline väide oleks tõene, ei muutuks sellest A.K.ile koondamisel makstava hüvitise suurus: kolme kuu ametipalk makstakse alles siis, kui teenistusstaaži oleks vähemalt 3 aastat. Kohus eeldab, et väidetavalt 2 päeva võrra väiksem avaliku teenistuse staaž võiks mõnevõrra mõjutada ainult hüvitust saamata jäänud puhkuse eest. Samas, kui kohus teeks kindlaks, et kaebajale on makstud puhkusehüvitist vähem ettenähtust, siis pelgalt see asjaolu ei tooks kaasa ametniku teenistusse ennistamist (ega sellest loobumisel 6 kuu hüvitist), vaid kohus võiks niisugusel juhul teoreetiliselt kohaldada vaid ATS § 134 lg-t 3 (Lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga), kuid sedagi vaid siis, kui kaebaja on seda kaebuses taotlenud. A.K. ei ole väitnud, et Nõmme LOV on viivitanud lõpparve väljasmaksmisega, ega taotlenud ATS-st tulenevate sanktsioonide kohaldamist. Teisalt, erinevalt vastustajast, kes on esitanud selgitused (sh teenistusstaaži arvestamise alused) ja tõendid oma väidete kinnituseks, ei ole kaebaja tõendanud, et talle on teenistusstaaži vähem arvestatud, isegi mitte selgitanud, miks ta nii arvab ja millel põhinevad tema arvestused (sh mis summas talle on väidetava valearvestuse tõttu „kahju tekitatud“, nagu algses kaebuses on märgitud). Seega kohus ei pea kaebust selles osas põhjendatuks.
  10. Kohus leiab, et A.K.i kaebus on alusetu ka osas, mis puudutab teise ametikoha mittepakkumist (ATS § 116 lg 3 rikkumist). Esiteks, Nõmme LOV-s puudusid kaebajale sobivad vabad ametikohad. Üldse olid vabad 0,5 kantselei spetsialisti ametikohta, mida Nõmme LOV ei soovigi täita ja millise spetsiifilise töö (muuseumitöö) tegemiseks puudub kaebajal ka ettevalmistus, ning linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja ametikoht (loodi alates
  11. juulist 2011), kuid ka ametikoht ei olnud kaebajale sobiv, kuna nimetatud ametikoht nõuab erialast kõrgharidust, mis kaebajal puudub. Kõikidest eelnimetatud asjaoludest informeeris Nõmme LOV kaebajat Koondamisteates. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja väiteid sellest, et kaebajal ei ole kummagi töö jaoks vajalikku ettevalmistust. Selle üle otsustamine aga, kas ametikoht üldse täita või mitte, on ametiasutuse enda pädevuses. Soovimatust nimetatud poolt ametikohta täita näitab kujukalt asjaolu, et selline olukord on kestnud juba 5 aastat. Teiseks, vastustaja on õigesti osundanud, et ametniku teisele ametikohale üleviimiseks on vajalik ametniku nõusolek. Ehkki kaebajale tehti Koondamisteates teatavaks, millised vakantsid Nõmme LOV-s esinevad ja mis plaanid või nõuded nende kohta käivad, ei ole A.K. oma soovi (nõusolekut) ühele või teisele ametikohale üleviimiseks vastustajale avaldanud. Kui kaebaja oli ja on vastupidisel seisukohal, st et ta oleks olnud võimeline nimetatud ametikohti täitma ja Nõmme LOV oli kohustatud ta ühele eelmärgitud ametikohtadest üle viima, siis tulnuks tal oma sellekohane seisukoht (avalduse või nõusoleku vormis) vastustajale esitada. Et kaebaja seda ei teinud ja asjas esitatud väidetest/tõenditest lähtuvalt kaebaja ei oleks olnud võimeline kummagi ametikoha kohustusi täitma, siis ei pidanud ega saanudki Nõmme LOV talle teist ametikohta pakkuma. 7 ATS § 116 lg 3 teine lause - Koondamise tõttu vabanenud ametnik tuleb tema soovil kuue kuu jooksul, alates tema vabastamisest, teenistusse tagasi võtta, kui tema teenistuskohas luuakse uusi või vabaneb olemasolevaid vabanenud ametniku kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti – ei oma tähtsust koondamise õiguspärasuse hindamisel. Kaebaja ei ole antud juhul vaidlustanud seda, et teda on keeldutud mõnele vabale ametikohale teenistusse tagasi võtmisest. Seega on kaebaja koondatud igati õiguspäraselt. 5.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning

§ 109

lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Et käesoleval juhul jääb A.K.i kaebus rahuldamata ning Nõmme LOV ei ole seaduses ettenähtud korras kohtukulunõuet esitanud, kohus vastavalt

§ 109

lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.