lg 1 p 3 mõttes või on tegemist
Asjassepuutumatu on Tallinna Ettevõtlusameti käsitlus, et teave ei vasta ka
Tallinna Ringkonnakohtu
tähenduses on käsitletav teave, milles sisu, kuju või esitlusviisi näol sisaldub äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks. Reklaamiga ei ole tegemist, kui avaldatakse neutraalse sisu, kuju ja esitlusviisiga lakoonilisi fakte ning sõnumis ei sisaldu väärtushinnanguid pakkumise kohta. Lauset „Üürile anda uued kontoripinnad Rävala
Ilmselgelt on tegemist majandus- või kutsetegevuse kohas pakutava teenusega.
lg 2 p 1 kohaselt on seadusandja tahe olnud oluliselt laiem kui teabe avaldamine mittereklaamina näiteks hiirematil, mis asub laual, kus vastav leping allkirjastatakse. KaubTS § 10 lg 1 p 1 kohaselt on kaubanduslikuks teabeks müügikohas antav teenuse või selle müügitingimuste kohta käiv kliendile suunatud teave. Antud juhul ongi kliendile suunatud teave, et hetkel on Rävala Büroohoone AS-l pakkuda vabasid pindasid ehk siis vastav teenus on saadaval. Tallinna Ettevõtlusameti viited, nagu oleks
lg 2 p-s 1 2 märgitud eeldus täidetud vaid juhul, kui vastav teave sisaldaks ka tarbijakaitseseaduse § 4 lg 2 toodud kohustuslikku infot, ei ole veenev, põhjendatud ega seega ka kontrollitav. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 8. Kaebaja eksponeeritud teabele ei kohaldu
ÜS § 16 kohaselt on isiku majandus- või kutsetegevuse kohaks tema püsiv ja kestev tegevuskoht.
eelnõu seletuskirja kohaselt on
mõistes tegevuskoha määratlus TsÜS sätestatud tegevuskoha määratlusest laiem, st tegevuskohana tuleb käsitleda igasugust isiku majandus- või kutsetegevuse kohta, mis võib olla nii püsiv ja kestev kui ka ajutine. Tegevuskoha täpsem määratlus on esitatud KaubTS § 14 lg-s 1, mille kohaselt on tegevuskoht hulgikaubandus-, jaekaubandus-, toitlustus- või teenindusettevõtte koosseisu kuuluv kaupleja müügikoht, mille juurde võib kuuluda tootmis-, hoiu- või muu koht. Ka Tallinna Linnavolikogu
lg 2 p 1 tunnustele.
TS § 10 lg-s 1, mida täpsustab tarbijakaitseseaduse § 4 lg 2. Seega saab kaubanduslikuks pidada sellist teavet, mis on kantud eesmärgist aidata tarbijal teha informeeritud otsust kauba või teenuse soetamise otstarbekuse kohta. Kui käsitada Rävala pst 2 hoone fassaadi kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohana, tähendaks see kaebaja kohustust avaldada seal tarbijakaitseseaduse § 4 lg 2 nimetatud teavet. Kaebaja eksponeeritud teave ei sisalda teavet ühegi konkreetse teenuse omaduste, kasutustingimuste, hinna või muu tarbijakaitseseaduse §-s 4 nimetatud asjaolu kohta. Seega ei ole kaebaja eksponeeritud teabe puhul tegemist
Ekslik on kaebaja väide, et
Kuna teave paikneb hoone fassaadil, tuleb lähtuda sättest, mis käsitab olukorda, mil teavet eksponeeritakse ehitisel. Nimetatud asjaolule juhtis tähelepanu ka Tallinna Ringkonnakohus 21.05.2010 lahendis asjas nr. 3-09-1702 (p 8).
lg 2 p-s 2 toodud loetelu ei hõlma vaidlusalust teavet, milleks on kontakttelefoni number ning teave teenuse kohta, samuti fotot, mistõttu ei ole tegemist majandus- või kutsetegevuse koha tähistusega
Seoses kaebaja viitega Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2005 otsusele nr. 2-3/382/05 leiab vastustaja, et reklaam on eksponeeritud hoone fassaadil ja selle suurus on 35 m
) § 2 lg 1 p 3 mõistes või
Kaebaja on seisukohal, et eksponeeritav teave ei ole käsitatav reklaamina tulenevalt
Vastustaja leiab, et
lg 2 p 1 ei ole vaidluses asjakohane säte, vaid teabe vastavust tuleb hinnata
Kohus teeb kõigepealt kindlaks asjakohase sätte (I) ning analüüsib seejärel kaebaja eksponeeritud teabe vastavust sättes nimetatud tunnustele (II). I 11.
lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
lg 2 kohaselt ei käsitata reklaamina: 1) majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teavet; 2) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. 12. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 16 kohaselt on isiku tegevuskoht tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Rävala Büroohoone AS-i äriregistrisse kantud aadressiks on Rävala pst. 2 / Kivisilla 8, Tallinn ning põhitegevusalaks enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt on kaebaja Rävala pst 2 / Kivisilla 8 kinnistu omanik. Seega võib Rävala pst. 2 / Kivisilla 8 ärihoonet tervikuna pidada kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohaks. Samas ei viita ükski
lõikes 2 toodud eranditest majandus- või kutsetegevuse koha mõistes hoonele kui tervikule.
lõikest 2 ilmneb, et seadusandja on soovinud kohti, kus teabe avaldamist loetletud juhtudel reklaamina ei käsitata, kitsalt ja konkreetselt piiritleda. Nii reguleerib
lg 2 p 1 teabe avaldamist vaid majandus- või kutsetegevuse sellises kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust;
lg 2 p 2 aga vaid ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, või viimase sissepääsu juures. Ka loetelu järgnevad punktid annavad väga selgepiirilise viite teabe avaldamise kohale, mis võib olla kas: majandus- või kutsetegevuse koha tähistus väljaspool ehitist ( p 3); sõiduki tähistus (p 4); kauba müügipakendi tähistus (p 5); sponsorteates teabe avaldamine (p 6). 13. Seadusandja on seega piiritlenud kolm majandus- või kutsetegevuse kohast kui laiemast mõistest lähtuvat kitsapiirilisemat teabe avaldamise kohta: 1) kauba müügi või teenuse osutamise koht; 2) ehitise välisfassaad ja sissepääs; 3) ehitisest väljapoole jääv koht. Vaidlus puudub selles, et kaebaja eksponeeris teabe kontoripindade üürile andmise kohta Rävala 2 / Kivisilla 8 hoone välisfassaadil. Kuna nimetatud kohas teabe avaldamist reguleerib
lg 2 p 2, tuleb vastavast sättest ka lähtuda, ning puudub vajadus
Sarnasele seisukohale on Rävala pst 2 hoone välisfassaadil asuvale Toyota Baltic AS teabekandjale kohalduva normi osas asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 21.05.2010 otsuses asjas nr. 3-09-1702, leides, et olukorras, kus vaidlusalune teave asub hoonel, on asjakohane lähtuda
Vastustaja on ka õigesti leidnud, et ärihoone fassaadi ei saa pidada kauba müügi või teenuse osutamise kohaks
Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirja (135 SE) kohaselt käsitatakse müügikohana kohta, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või osutab teenust (kaubandustegevuse seaduse § 2). 4 Nõustuda tuleb vastustajaga, et on väheusutav, et kaebaja hoone välisfassaadil kliente vastu võtab või tehinguid teeb. Kui seadusandja oleks soovinud lubada
lg 2 p-s 1 kirjeldatud teabe avaldamist mittereklaamina ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, oleks ta analoogiliselt
lg 2 p-s 1 tehtud viitele saanud ka
lg 2 p-s 2 teha viite
Käesoleval juhul sellist viidet tehtud ei ole. Sätete võrdlemisel ilmneb, et reklaamina ei käsitata majandus- või kutsetegevuse kohas (p 1) antavat ka sellist teavet, mida eksponeeritakse ehitisel või majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures (p 2), kuid mitte vastupidi. Seega ei pidanud seadusandja ilmselt
lg 2 p-s 1 kirjeldatud teabe eksponeerimist ehitisel või majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures võimalikuks. 14. Kaebaja väide, et seadusandja tahe on olnud oluliselt laiem kui teabe avaldamine
lg 2 p 1 alusel mittereklaamina hiirematil, mis asub laual, kus vastav leping allkirjastatakse, on iseenesest õige eksponeeritava teabe osas, kuid jätab arvesse võtmata selle, et kauba müük või teenuse osutamine toimub reeglina isikutevahelise suhtlemise kaudu, olgu suhtlemise kohaks kauba müügilett, kontorilaud või internet, ning
lg 2 p-s 1 peetaksegi ilmselgelt silmas teavet, mida on võimalik kliendile edastada vahetu suhtlemise kaudu.
eelnõu seletuskirja kohaselt on
mõtteks eristada toote või teenuse kohta antavat teavet reklaamist, kusjuures seletuskirjast ilmneb, et
lg 2 p 1 puhul peetakse silmas eelkõige kaubandustegevuse seaduses (§ 10) sätestatud kaubanduslikku teavet, mis hõlmab eelkõige peamiselt tarbijale antavat kohustuslikku teavet tarbijakaitseseaduse tähenduses. Nimetatud seaduse kohaselt on tarbijal õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning samuti hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja sellest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse, sealhulgas kauba või teenuse suhtes pretensiooni esitamise võimaluste kohta ning muud seaduses sätestatud või olulist lisateavet. Kohus on seisukohal, et sellist teavet saab täies mahus anda vaid kauba või teenuse müüja ning ostja vahetu suhtlemise tulemusena, olenemata sellest, kas see toimub näost-näkku või meilivahetuse teel, kuid mitte valitud teabe eksponeerimisega majandus- või kutsetegevuse kohaks oleva hoone välisseinal. Seega ei saa
II 15. Kohtuistungil palus kaebaja, et kohus tuvastaks juhul, kui kaebajale
lg 2 p-s 1 sätestatud erand ei kohaldu ka p-s 2 toodud erandi kohaldatavust (kohtuistungi protokolli lk. 3, t. lk. 77).
lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja plakat teabega „Üürile anda uued kontoripinnad Rävala 2 5037711“ ning foto üürile antavatest kontoripindadest ei ole vaadeldav kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha tähistusena
Seega ei kohaldu kaebajale ka
Kivisilla tn. 8 / Rävala pst 2 hoone fassaadil asuv 35 m2 suurune värvifoto koos teabega (t lk. 42) ei erine oluliselt kõrval asuva Toyota Lexuse värvilisest reklaamplakatist.
lg 1 kohaselt peab reklaam tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. Kaebaja eksponeeritav teave on pilkupüüdev, avalikust kohast jälgitav ning selgelt suunatud tänaval möödujatele, sisaldades 5 piisavalt intensiivset üleskutset uute kontoripindade üürimiseks, et tagada arusaama sellest, et tegemist on
16. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.