) § 367 alusel nõuab hageja kostjatelt ka viivise väljamõistmist 29,19% ulatuses tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostjate vastuväited Kostjad R. S. J. R. hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 15.12.2010 (tl 26, 27). Kumbki kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest kirjalikult vastanud. Kohus on kostjaid hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl.1 -2). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostjad, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 3
lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsusest, sõltumata hagihinnast jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa, piirdudes põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastavalt VÕS § 142 lg 1 kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lõigete 1 ja 2 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede , eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 4469,01 eurot (69924,83 krooni), millest tagastamata krediidisumma moodustab 2453,23 eurot (38384,72 krooni), ) sissenõutavaks muutunud tasumata intress 630,68 eurot (9868,02 krooni) ning kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2285,70 eurot (35763,39 krooni). Täiendavalt kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause ja
a 29,19% tagastamata krediidisummalt – 2453,23 eurot (38384,72 krooni) aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Arvestades hea usu põhimõtet ning väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat), siis 4
lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Vastavalt
§-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl tl.3-5 ) taotlenud kostjatelt menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 7500 krooni (479,34 eurot ) ning hageja õigusabikulude 1500 krooni( 95,87 eurot) väljamõistmist. Kulude kandmist tõendavad maksekorraldused ja arve on kohtule esitatud (tl.18-20).
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ töötaja (tl.21). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu antud asjas 95,87 euro ulatuses olnud põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 575,21 (479,34 + 95,87) euro ulatuses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.