Obsah (5)

§ 403§ 405§ 162§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 27.12.2011.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-14343 Tsiviila

§ 403lg 2).

Antud asjas menetluslik olukord muutunud ei ole. Lisaks lahendab kohus käesolevat asja lihtmenetluse korras.

§ 405

lg 1 p 7 kohaselt võib kohus lihtmenetluse puhul loobuda kohtuistungist sõltumata sellest, kas pooled seda soovivad või mitte. Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada ilma kohtuistungit pidamata vaatamata sellele, et kostja 20.12.2011.a e-kirjast võib järeldada kostja soovi tagasi võtta oma varasem nõusolek asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.

1. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja sõlmis REAS-ga 01.08.2000.a liitumislepingu mobiiltelefonile numbriga XXX. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja sõlmis EEAS-ga 18.06.2008.a teise liitumislepingu mobiiltelefonile numbriga XXX. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liitumislepingute osaks olid EMAS üldtingimused. Pooled ei vaidle ka selle üle, et EEAS on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale põhisummas 1670 krooni koos õigusega nõuda kostjalt kõrvalnõuete täitmist. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja põhinõue kostja vastu summas 74,18 eurot on tõendatud ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viiviste väljamõistmist.
2. Põhinõudena palus hageja kostjalt välja mõista 74,18 eurot. Hageja märkis, et tema nõue kostja vastu tuleneb liitumislepingust ja hagi lisaks olevatest arvetest, millele on kantud kahe mobiiltelefoni numbrid, millised on omakorda kirjas liitumislepingutel. EEAS loovutas nõude kostja vastu koos 02.12.2008.a arvel nõutud 2000 krooni suuruse käsitlustasuga, kuid seda hageja kostjalt ei nõua. Põhinõude summa moodustavad 02.12.2008.a arve summas 255 krooni ehk 16,3 eurot, 01.11.2008.a arve summas 255 krooni ehk 16,3 eurot ja 01.10.2008.a arve summas 650,64 krooni ehk 41,58 eurot. Igal viidatud arvel on real „arve kokku EEK“ märgitud selle kuu teenuse eest tasumisele kuuluv summa. Ülejäänud osades sisaldasid arved kostja võlgnevusi varasematest perioodidest. 02.12.2008.a arve kogusumma ehk rida „kuulub tasumisele“ oli 3753,45 krooni, mis sisaldas endas võlgnevust eelmisest perioodist summas 1498,45 krooni ning jooksva perioodi arvet summas 2255 krooni. Sellest 2255 kroonist on 2000 krooni leppetrahv, mida hageja kostjalt ei nõua. Kui 02.12.2008.a arvest arvata maha eelmiste perioodide võlgnevus ja leppetrahv, on arve alusel nõutavaks summas 255 krooni. 01.11.2008.a arve kogusumma oli 1498,45 krooni, mis samuti sisaldas endas võlgnevust eelmiste perioodide eest summas 1243,45 krooni. Lahutades eelmiste perioodide võlgnevuse maha arve kogusummast, saab võlgnevuse põhiosaks 255 krooni. 01.10.2008.a arve kogusummaks on 1243,45 krooni, mis sisaldas eelmiste perioodide võlgnevust summas 592,81 krooni. Lahutades antud summa maha arve kogusummast, saab põhivõla summaks 650,64 krooni.
3. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ning leidis, et põhinõude arvestamise suurus on ebaselge ning hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kostjale jäi arusaamatuks, millise nõude on hageja tema vastu esitanud 28.07.2000.a sõlmitud liitumislepingu alusel. 21.12.2011.a vastuväidetes asus kostja väitma, et AS EE ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt ja kostja esitas selle kohta pretensioone. Milliseid kohustusi AS EE korrektselt ei täitnud, mille suhtes on kostja pretensioone esitanud ning kuidas see mõjutab käesoleva asja lahendamist, kostja vastusest ei nähtunud. Kostja ei esitanud kohtule ka ühtegi tõendit väidetavate pretensioonide esitamise ja nende sisu kohta.
4. Kohus leiab, hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid, et hageja põhinõue kostja vastu on tõendatud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja sõlmis REAS-ga ( EEAS õiguseellasega) 01.08.2001.a liitumislepingu mobiiltelefoni teenuste osutamiseks ning kostja asus kasutama mobiiltelefoni numbrit XXX, milline oli märgitud lepingule (toimiku lk 46). Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja sõlmis EEAS-ga 18.06.2008.a teise liitumislepingu mobiiltelefoni teenuste osutamiseks ning kostja asus kasutama ka mobiiltelefoni numbrit XXX, milline oli märgitud lepingule (toimiku lk 47). Mõlemate lepingute alusel esitas EEAS kostjale mõlemate mobiiltelefonide numbrite alusel osutatud teenuste eest 01.10.2008.a arve nr XXX (toimiku lk 48-49), 01.11.2008.a arve nr 0814461171 (toimiku lk 50-51) ja 02.12.2008.a arve nr XXX (toimiku lk 52-53), millised jäid kostja poolt tasumata. Kostja ei ole välja toonud ühtegi põhjust ega õiguslikku alust, millest tulenevalt oleks tal õigus keelduda nimetatud arvete tasumisest. Kostja väited AS EE poolt lepinguliste kohustuste rikkumise kohta on paljasõnalised ja põhistamata.
5. Hageja on selgitanud, et hagiavaldusele lisatud arvete puhul omab tähtsust rida „arve kokku EEK“, kuna nimetatud real on kajastatud eelmisel kuul osutatud teenuste maksumus. Muus osas kajastavad arved ka kostja varasemate perioodide võlgnevusi, millised ei ole käesoleva vaidluse esemeks. 01.12.2008.a arvel on lisaks osutatud teenuste maksumusele märgitud 2000 krooni suurune leppetrahv, mida hageja kostjalt ei nõua. Hinnates kohtule esitatud tõendeid ja hageja seletusi on kohtu hinnangul hageja nõude arvestus selge ning hageja nõue on tõendatud. 01.10.2008.a esitatud arve alusel jäi kostjal tasumata teenuste eest 650,64 krooni ehk 41,58 eurot. 01.11.
6. a arve alusel jäi kostjal tasumata 255 krooni ehk 16,3 eurot. 02.12.2008.a arve alusel jäi kostjal samuti tasumata 255 krooni ehk 16,3 eurot.
7. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja EEAS vaheliste liitumislepingute lahutamatuks osaks olid EMAS teenuste kasutamise üldtingimused (toimiku lk 54-65), mille punkti 7.
8. kohaselt pidi EEAS esitama kostjale igal kalendrikuul osutatud teenuste eest arve, mis tuli tasuda arvestusperioodile järgneva kuu
9. kuupäevaks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja poolt jäid talle esitatud ning hagiavalduse lisaks olevad arved tasumata. Pooled ei vaidle selle üle, et EEAS on hagiavaldusele lisatud arvetest tuleneva põhivõlgnevuse loovutanud hagejale.
10. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täitma sellel tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhinõue kostja vastu kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja nõuda 02.12.2008.a esitatud arve alusel 16,3 eurot, 01.11.2008.a esitatud arve alusel 16,3 eurot ning 01.10.2008.a esitatud arve alusel 41,58 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 74,18 eurot.
11. Kostja on käesolevas asjas väitnud, et hageja nõue tema vastu tulenevalt 28.07.2000.a sõlmitud liitumislepingust on aegunud. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et tema nõue kostja vastu ei ole üheski osas aegunud. Kohus nõustub hageja seisukohtadega. Nõude aegumine ei ole seotud poolte vahel mõne lepingu sõlmimise alguskuupäevaga. Kostja ja EEAS vahel sõlmitud liitumislepingute näol oli tegemist kestvuslepingutega, milliste alusel osutati kostjale pikaajaliselt teenuseid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lõikele 3 algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
12. EEAS nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks arve esitamisega ning arved tuli tasuda üldtingimuste kohaselt järgmise kuu
13. kuupäevaks. Vaidlusalused arved esitati kostjale 2008.a oktoobris, novembris ja detsembris ning seega algas arvetest tulenev aegumistähtaeg nimetatud kalendriaasta lõppemisel ehk 31.12.2008.a. Nõue oleks aegunud 31.12.2011.a, kuid hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kostja vastu kohtusse juba 30.03.2011.a. TsÜS § 160 lg 2 punkti 3 alusel peatus nimetatud hetkel hagi aegumine ning seega ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud.
14. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja arvestas viivist põhinõudelt alates 18.12.2008.a kuni 19.08.2011.a ning seega alustati viivise arvestamist viimase arve maksetähtajast 18.12.2008.a. Viivise kogusumma on 108,38 eurot, kuid hageja vähendas seda kuni 73,18 euroni. Samuti nõudis hageja kostjalt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist määras 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Arvestades võlgnevuse tasumata jätmist pika aja jooksul, on viivise nõudmine põhjendatud. Kostja leidis, et hageja viivise arvestamine on ebaselge. Samuti palus kostja VÕS § 162 lõikele 1 tuginedes kohtul viivist vähendada mõistliku suuruseni. Kostja oli ka seisukohal, et juhul, kui hageja tõendab kostjal võlgnevuse olemasolu, tuleks võlgnevuse tasumine ajatada. Ajatamine on vajalik tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast, kuna hageja ei ole ainus kostja võlausaldaja.
15. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga viimane intressimäär enne iga aasta
16. jaanuari ja
17. juulit, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et kostja ja EEAS vahel sõlmitud lepingute osaks olevate üldtingimuste punkti 7.
18. alusel oli kostja kohustatud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Sama viivisemäär on märgitud kostja ja EEAS vahel sõlmitud liitumislepingule (toimiku lk 47). Põhivõlgnevusest tulenev nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks alates iga arve esitamisest ning täielikult oli nõue muutunud sissenõutavaks alates 18.12.2008.a, mis oli viimase arve maksetähtajaks. Seega oli hagejal õigus arvestada kostja poolt tasumata põhivõlgnevuselt viivist määras 0,15% päevas alates 18.12.2008.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja viivise arvestus ei ole ebaselge ning hageja on sissenõutavaks muutunud viivise summat vähendanud kuni põhivõlgnevuse suuruseni.
19. VÕS 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
20. Käesolevas ei ole kostja välja toonud neid asjaolusid, millest tulenevalt on ta viivise vähendamist soovinud ja milline oleks kostja hinnangul mõistlik viivise summa, kuid kostja väidetest võib järeldada, et kostja soovib viivise vähendamist oma majandusliku seisundi tõttu. Kohus selgitas kostjale kohtu 07.11.2011.a pöördumises, et kostjal tuleb oma taotluses välja tuua need asjaolud, milliste tõttu ta kohtul leppetrahvi vähendada palub. Samuti selgitas kohus kostjale, et kostjal tuleb viidatud asjaolusid ka tõendada. Vaatamata kohtu selgitutele ei ole kostja leppetrahvi vähendamise taotlust täiendavalt põhistanud ega oma väiteid tõendanud. Kostja on oma 21.12.2011.a vastuväidetes üksnes märkinud, et tema majanduslik olukord ei ole alates 2008.aastast paranenud, kuid kostja ei ole välja toonud, milline tema majanduslik olukord on. Kostja ei ole oma majandusliku olukorra kohta esitanud kohtule ühtegi tõendit.
21. Leppetrahvi või viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus (RK TKo 14.06.2005.a nr 3-2-1-66-05, p 16). Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub põhjus vähendada kostjalt väljamõistetavate viiviste summat. Kohus lähtub sellest, et kostja on jätnud võlgnevuse tasumata märkimisväärselt pika ajaperioodi jooksul ning hageja on väljamõistetava viivise summat vähendanud. Kostja ei ole kohtule esitanud mistahes andmeid või tõendeid oma majandusliku olukorra kohta ega ole ise välja toonud, milline oleks kostja arvates mõistlik viivise summa. Rahalise kohustuse täitmise viivitamisel makstav viivis peaks hüvitama võlausaldajale viivitamisest tuleneva kahju, sest kuna kostja ei täitnud oma kohustust õigeaegselt, ei saanud hageja rahalisi vahendeid kasutada mõnel muul moel tulu teenimiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja viivisenõue kuulub tervikuna rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 73,18 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude 74,18 eurot täieliku tasumiseni seaduses sätestatud viivisemäära alusel.
22. Kostja on kohtule esitanud ka võlgnevuse ajatamise taotluse, kuid millisel alusel on kostja antud taotluse esitanud, kostja vastusest ei nähtu. Kohus selgitas kostjale, et maksegraafiku alusel on kostjal võimalik võlgnevust tasuda hagejaga sõlmitud kompromissi alusel. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja hagejaga kompromissi sõlminud ega ole ka täpsustanud, millisel alusel ja millistel põhjustel ta on oma taotluse esitanud. Seetõttu tuleb kostja taotlus võlgnevuse tasumise ajatamiseks jätta rahuldamata. 34.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 405

lg 1 p 3 sätestab, et lihtmenetluse korral võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt kohtule oma menetluskulude nimekirjad. Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks antud asjas tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ning tasu esindajale makstud õigusabi eest summas 159,78 eurot. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud, kuid menetluskulude suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 223,69 eurot, millest 63,91 eurot on hageja poolt tasutud riigilõiv ja 159,78 eurot tasu õigusabi eest. Kohus selgitab pooltele, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 35. Hageja palus kostjalt

§ 177

lg 2 alusel mõista menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest. Eeltoodust lähtudes tuleb hageja taotlus rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis suuruses Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas menetluskulude summalt 223,69 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Anu Uritam Kohtunik