lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-08-52767 kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostjate vastusega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Poolte vahel puudub järgmiste asjaolude osas: - 19.05.2008 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-07-13609 rahuldas kohus OÜ RK hagi VP’e vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. - 15.07.2008 pöördus VP kohtutäituri poole eelnimetatud kohtuotsuse sundtäitmiseks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas sundtäitmine oli lubatud, millised täpsed kohustused tulenesid 19.05.2008 Harju Maakohtu otsusest, täitekulude ja hagihinna üle. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Vastavalt TMS § 221 lg 2 on TMS § 221 lg 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks kohtulahend, kuid esitatud asjaolud ei vasta TMS § 221 lg-s 1 sätestatud eeldustele. Hageja on seisukohal, et kõne all oleva kohtuotsuse sundtäitmine oli lubamatu, kuna hagejal oli seaduslik alus täitmisest keelduda. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg-le 1, mille alusel võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. 5
Kuivõrd antud asjas on leidnud tuvastamist, et sundtäitmine ei ole olnud lubamatu, mistõttu jäävad TMS § 38 lg 1 alusel täitekulud võlgniku s.o antud juhul hageja RKOÜ kanda. Hagihind Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille eesmärgiks on hageja vabanemine täitedokumendist tuleneva nõudesumma maksmisest. Kõnealust on kohus märkinud ka 26.08.2008 vormistatud määruses, kus kohustas hagejat märkima hagihinna ja tasuma vastavalt sellele riigilõivu. Hageja selgitas, et hageja õiguslik huvi asja lahendamise vastu seisneb selles, et sundtäitmine oli lubamatu, kuigi kohustus on hageja poolt täidetud, ei loobunud hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigusest. Seega määras hageja hagihinnaks 15 000 krooni (958,67) eurot, makstes riigilõivu 1 000 krooni (63,91 eurot). Kohus leidis antud olukorras, et hagihind on õigesti määratletud ning võttis asja menetlusse. Juhindudes Riigikohtu 31.01.2008 lahendist 3-2-1-134-07 märgib kolleegium, et õige on ringkonnakohtu seisukoht riigilõivu suuruse kohta. Riigikohus on 14. novembri 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 6
esimese lause kohaselt.
esimese lause kohaselt määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud või täitedokumendis märgitud summat. Kolleegium märgib, et
kohaldamine ei tähenda, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi oleks täielikult võrdsustatud tuvastushagiga (vt otsuse p 12), kuid olemuslikult on
Käesoleval juhul oli hageja juba omapoolse kohustuse täitnud, kuid märkis, et tema õiguslik huvi asja lahendamise vastu seisneb selles, et sundtäitmine oli lubamatu, seega puudus sisuliselt hageja poolt saadava hüve väärtus johtuvalt sellest, et sundtäitmisele esitatud täitedokument oli juba hageja enda poolt täidetud. Täitekulud aga ei kohalduks ilmselt riigikohtu lahendi sisust lähtudes hageja eeldatava hüve hulka, mistõttu ei ole põhjendatud seda hagihinna juurde arvestada. Kuigi asjakohatu on hageja seisukoht riigilõivu küsimuse osas viidates nagu
ei näe ette, et kohus võiks hagihinda muuta peale asja menetlusse võtmist, kuid antud juhul ei pea kohus vastava toimingu tegemist vajalikuks, kuivõrd tuleb lugeda, et hagihind on märgitud õigesti, arvestades esitatud asjaolusid ja hagi eesmärki. Kohus selgitab, et
lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinda muuta hiljemalt asja lahendavas kohtulahendis, mistõttu ei ole hagihinna muutmine välistatud ka peale hagiavalduse menetlusse võtmist. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd kohus jätab käesolevaga hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.