2-11-36240/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Piret Mõistlik

1. detsember 2011, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11-36240 Tsiviilasi KÜXXXhagi N P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1355.92 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜXXX(registrikood: XXX asukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Ivar S (XXX) Kostja: N P (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Resolutsioon
2. Rahuldada KÜXXXhagi N P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista N P põhivõlgnevus 1355.92 eurot (üks tuhat kolmsada viiskümmend viis eurot ja 92 senti) ja viivised 150.04 eurot (ükssada viiskümmend eurot ja 04 senti) KÜXXXkasuks.
4. Välja mõista N P viivis 0,07% päevas põhinõudelt, s.o 1355.92 eurot (üks tuhat kolmsada viiskümmend viis eurot ja 92 senti) alates 02.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni KÜXXX kasuks.
5. Välja mõista N P menetluskulud 384.55 eurot (kolmsada kaheksakümmend neli eurot ja 55 senti) KÜXXX kasuks.
6. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale hageja majandamisel olevas korteriühistus korteriomand. Kostja võlgneb korteriomandiga seonduvate ekspluatatsioonija sihtmakseid (kommunaalmaksed) ajavahemiku 01.09.2010 kuni 01.08.2011 eest summas 1355.92 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1355.92 eurot ja viivise 150.04 eurot, kokku 1505.96 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,07% päevas põhivõlgnevuselt 1355.92 eurot alates 02.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud 469.55 eurot, s.o riigilõivu 319.55 eurot ja õigusabikulu 150.00 eurot. Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte 30.10.2011 tütrele allkirja vastu üleandmisega, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalise rahuldamise osas on korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lg-s 1 nimetatud suuruses. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud: riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Võttes arvesse asja keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis 2 kohtu hinnangul on 65.00 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik 3