Obsah (8)

§ 142§ 187§ 322§ 407§ 444§ 468§ 174§ 163

2-11-17724 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06.juunil 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 11-12), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud

§ 322lg 1 sätestatud korras 23.aprillil 2011 (tl 14).

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist ( tl 17).

Neil asjaoludel lahendab kohus

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu, millega hageja kohustus andma kostjale laenu summas 170 000 krooni. Kostja kohustus tasuma antud laenu eest laenuandjale intressi arvestusega 1% kuus. Laenulepingu järgi oli laenusumma tagastamise tähtaeg 01.03.
2. Laenulepingu kohaselt on laenusaaja kohustatud tasuma viivist 0,375% päevas õigeaegselt tagastamata makselt. 17.06.2008 kandis hageja laenulepingus kokkulepitud laenusumma kostja arveldusarvele. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustust täitnud ning võlgneb hagejale laenulepingu alusel tagastamata laenusumma 10 865 eurot (170 000 krooni) ja tasumata intressi perioodi 17.06.2008-01.03.2009 eest 930, 77 eurot (14 563, 32 krooni), millele lisandub viivis 0,375% tähtajaliselt tasumata summalt päevas vastavalt laenulepinguga kokku lepitud viivisemäärale. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 01.03.
3. Seega on kostja viivitanud laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustuse täitmisega hagiavalduse kohtule esitamise seisuga kokku 771 päeva, millest tulenevalt on viivise suuruseks 34 104, 52 eurot. Neil asjaoludel esitas V. S. hagi M. M. vastu VÕS §-de 396 lg 1; 397 lg 1; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel põhivõlgnevuse 11 795, 77 euro ning viivise alates põhivõla tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumisest 01.03.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni 0,375% põhivõlast päevas nõuetes. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirja poolte vahel sõlmitud laenulepingust ja hageja pangakonto väljavõtte (tl 7-9). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-de; 108 lg 1; 113 lg 1; 396 lg 1; 397 lg
5. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on lepingus kokku lepitud. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades kuulub hageja nõue põhivõla, tagastamata laenusumma, 10 865 euro ja intressi 930, 77 euro nõudes rahuldamisele.
6. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivis alates põhivõla tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumisest 01.03.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni 0,375% põhivõlast päevas. Kohus ei pea alates kohtuotsuse tegemisest lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 34 104, 52 eurot. Hagi on esitatud kohtusse 19.aprillil
7. Hageja on arvestanud viivist 11 795, 77 eurolt, kuhu hageja lisaks põhivõlale on arvestanud ka intressi võlgnevuse. VÕS § 116 lg 6 esimese lause järgi ei ole aga viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga (viivituses päevi 771) viivise suuruseks 31 413, 43 eurot. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis hagi kohtusse esitamise seisuga 31 413, 43 eurot, põhistanud lisanduva viivise nõuet ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiguslikult põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 10 865 eurot ja jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni 0,375% põhivõlast päevas. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

5. Hageja on esitanud

§ 174

1 lg 3 alusel taotluse välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 1 278, 23 eurot ( tl 17).

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi põhinõude osas täielikult, jätab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt

§ 174

1 lg 3 alusel hageja taotlusel välja kostjalt menetluskuluna riigilõivu 1 278, 23 eurot. Heiki Kolk Kohtunik