sätteid, mille kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on 4 korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Vastatavalt
võtab korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.
kohaselt võib korteriühistu kui mittetulundusühistu omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Korteriühistu ei saa omandada korteriomandit, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, kui sellega korteriühistu liikmete arv väheneb alla kolme. Korteriühistul on osakapital.
kohaselt on korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel hinnatakse selle väärtust koos korteriomaniku varaliste kohustustega korteriühistu suhtes ja osamaksuga korteriühistu varas. Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
kohaselt koostab korteriühistu juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. Korteriühistu esitab majandusaasta aruande 5 mittetulundusühingute seaduse §36 lg.5 ja §78 lg.3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta.
kohaselt on majandamiskulud
-i tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks
i tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks
-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et I. V. hagi M. V.´i vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et poolte vahel puudus vaidlus selles osas, et kinnistusraamatu kohaselt oli I. V. kogu aeg korteriomandi: xxx vald, Ida – Virumaa, omanik. Korteriomand jäi I. V. ainuomandusse ka peale abielulahutust. Korteriomandi omanikuna oli I. V. Korteriühistu Mari liige ning vastavalt Korteriühistu Mari põhikirjale ja
V. kohustatud tasuma Korteriühistule Mari majandamiskulusid täies ulatuses, kui Korteriühistu Mari liige. Kohus luges tõendatuks, et I. V. ja M. V.´i vahel ei olnud sõlmitud mitte ühtegi lepingut (ei suulist ega ka kirjalikku), mille kohaselt oleks M. V. olnud kohustatud tasuma I. V. eest Korteriühistule Mari kommunaalteenuste eest. Kohus luges tõendatuks, et alates 05.aprillist 2008.a. elas M. V. alaliselt korteris, aadressil: xxx, kus ta tarbis kommunaalteenuseid. Kohus luges tõendatuks, et alates samast ajast M. V. korteriomandis, asukohaga: xxx, kommunaalteenuseid ei tarbinud, kuna ühel isikul ei olnud võimalik tarbida üheaegselt kommunaalteenuseid kahes eraldi asuvas korteris. Kohus luges tõendatuks, et M. V. ei saanud mitte kuidagi alusetult rikastuda I. V. (kui korteriomandi: xxx) arvelt, mille tõttu tuli I. V. hagi vastu 444.31 euro võla ja menetluskulude nõudes jätta täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud pidas kohus vajalikuks jätta hageja, I. V., kanda. Digitaalselt allkirjastatud 6 Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.