Obsah (5)

§ 113§ 219§ 220§ 208§ 217

2-11-41939 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2012. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-41939 Tsiviilasi Ak

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kohtukulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

1. 7.09.2011.a. esitas Aktsiaselts Saare Kütus maakohtule hagi OÜ Liivalammas vastu ostumüügilepingu järgse tasu nõudes summas 1283,35 eurot. 1 2-11-41939 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.mail 2010.a. ostu- müügi lepingu, mille järgi müüs hageja kostjale eriotstarbelist diiselkütust (suvine) 3400 liitrit kokku summas 38 080 krooni ning kostja (ostja) kohustus hagejale selle eest tasuma hiljemalt 9.juuniks 2010.a. Kuigi kauba saajana kinnitas kostja oma allkirjaga kauba kättesaamist arvel nr.00955- 25.05.2010, ei tasunud ta seda tähtaegselt. 29.oktoobril 2010.a. tegi hageja võlgnikule kirjaliku hoiatuse, mille peale ta tasus muud võlgnevused,
2. detsembril 2010 laekus arvest 00955 - 18 000 krooni, kuid 20 080 krooni - ehk 1283,35 eurot jäi endiselt maksmata. 18.augustil 2011.a. tegi hageja võlgnikule uue hoiatuse, kuid senini ta sellele reageerinud ei ole, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Võlaõigusseaduse § 213 on ostja kohustatud tasuma asja ostuhinna. Seega on kostja hagejale võlgu käesoleval ajal 1283,35 eurot. Juhindudes

§-dest 213, 113 lg l palub hageja: 1) Välja mõista kostjalt hageja kasuks ostu- müügilepingu järgne põhivõlg 1283,35 euro suuruses summas; 2) Panna kostjale kohustus tasuda käesoleva lahendi jõustumisest kuni tegeliku täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg l ettenähtud ulatuses; 3) Välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud.

1. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja järgmist: Hagejal on kostjaga 06.06.2008 sõlmitud kliendikaardi kasutamise leping nr. 1762 ning hulgimüügi osas on kostjale 25.09.2009 väljastatud müügileping nr.2009/52-H, mida kostja pole allkirjastatult tagastanud (lisad 5 ja 6). Kostja on regulaarselt - igakuuselt, vähemasti alates 2009.aastast ostnud hagejalt kütust, sealhulgas ka eriotstarbelist kütust ning tal on alates 2009.aasta novembrist olnud võlg hagejale. Makseraskustes on OÜ Liivalammas olnud pidevalt. Nagu nähtub käesolevale vastusele lisatud arvelduste väljavõtetest kliendiga (lisad 1 ja 2) ei ole AS-le Saare Kütus laekunud ühtki OÜ-le Liivalammas esitatud arvete tasumist õigeaegselt. Viidatud võlgnevuse tasumise osas on hageja suhelnud Liivalammas OÜ juhatuse liikme Annika Väliga telefoni teel, samuti saatnud kirjalike meeldetuletusi tähitud postiga, aga ka e-postiga (lisa 3). Telefonile vastab kostja harva. Seisuga 28.10.2010 võlgnes kostja hagejale 46 457,92 krooni s.o. 2969,20 EUR. 29.10.2010 saatis hageja kliendile sellekohase kirjaliku hoiatuse, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 12.11.
2. Kostja tasus hagejale 17.11.2010 kliendikaardi kasutamisest tekkinud võlgnevuse summas 456,48 EUR ning 25.05.2010 arvest nr.00946 eest summas 78,96 EUR. 2.12.2010 tasus kostja viimasest arvest veel 1150,41 EUR. Ei 25.05.2010 ega ka 2.12.2010 tasutud summasid kostja hagejalt tagasi ei ole küsinud, kui ekslikult tasutud. Kostja väited ebakvaliteetse kütuse ostmisest mais 2010.a. pole millegagi võimalik tõendada. Kuigi ebakvaliteetne kütus oli väidetavalt ostetud mais 2010, pöördus OÜ Liivalammas esindaja AS Saare Kütus juhataja poole alles augustis 2010.a. Oma väiteid ta ka tollal millegagi kinnitada ei suutnud. Veel 11.juunil 2010 saadetud e-kirjas ei räägi kostja midagi kütuse ebakvaliteetsusest, vaid üksnes sellest, et saab raha alles 1.septembriks 2010.a. (lisa 4). Hulgimüügilepingu p. 3.3 kohaselt on ostja kohustatud müüjale kirjalikult teavitama ostetud kütuse kvaliteedi osas kolme päeva jooksul arvates kütuse vastuvõtmisest. Hilisemad pretensioonid rahuldamisele ei kuulu (lisa 6).

§ 219lg.

1 kohaselt, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus-ja kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamatult üle vaatama või üle vaadata laskma. Vastavalt

§ 220

lg l peab ostja teatama asja mittevastavusest lepingutingimustele mõistliku ajajooksul pärast seda kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui kostja sai kütuse väidetavast mittevastavusest teada koheselt peale ostmist s.o. hiljemalt juunikuus 2010 (väidetavalt heinateo ajal), siis tulnuks sellest teatada ka sama kuu jooksul, mitte aga augustis 2010.a.

§ 220

lg.3 kohaselt ei või ostja asja 2 2-11-41939 lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata müüjale mittevastavusest õigeaegselt. Seadusandja ongi seadnud sõltuvusse kauba kvaliteedile mittevastavuse tuvastamise ja sellest müüjale teatamise sellise ajajooksul, et seda mittevastavust oleks võimalik müüjal ka kontrollida. Kuna kostja oma vastuses kinnitab, et väidetavalt mittekvaliteetsest kütusest on Maksu-ja Tolliamet võtnud proove, siis tuleks kostjal nende proovide uurimise tulemused esitada kohtule. Samal ajal, samast partiist on eriotstarbelist kütust saanud veel 13 klienti, kellest ühelgi ei olnud pretensioone sama partii kütuse kvaliteedi osas (lisa 7-14-1 lehel). Neil asjaoludel leiab hageja, et kostja vastuväited kauba kvaliteedi mittevastavuse osas on paljasõnalised ja otsitud ning ümberlükatud käesolevale vastusele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja leiab, et otsus on võimalik teha kirjalikus menetluses. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei eita, et 25.mail 2010 aastal ostis OÜ Liivalammas AS-ilt Saare Kütus eriotstarbelist diislikütust 3400 liitrit, kogusummas 38 080 krooni, mille eest ettevõte oli kohustatud tasuma hiljemalt 9.juunil
2. 11.juunil 2010 saatis kostja juhatuse liige AS-ile Saare Kütuse e-kirja, milles teavitas ettevõtet ajutisest maksevõimetusest seoses planeeritud rahavoo muutusega. Juuli 2010 viimasel nädalal ilmnesid probleemid OÜ-le Liivalammas kuuluva traktoriga. Tekkinud olukorras oli kõige olulisem kiiresti traktor töökorda saada, et söödavarumine ei jääks seisma. Mõned päevad hiljem läks katki ka ettevõtte teine traktor. Mõlemate traktorite kütuse pumbad saadeti remonti, et võimalikult kiirelt jätkata loomade talvesööda varumist. Peale rikkepõhjuse teada saamist, milleks oli mittekvaliteetne diislikütus, pöördus Kaljo Rand AS Saare Kütuse juhataja hr. Margus Hiieti poole, selgitamaks tekkinud olukorda ja arutarnaks võimalikke lahendusi. Sellel kohtumisel hr. Hiiet vastas, et nende firma ei kavatse midagi kompenseerida ega ka ebakvaliteetse kütuse eest esitatud arvet tühistada, sest me ei suuda nagunii tõestada, et see kütus, mis põhjustas kahe traktori kütusepumpade rikke on pärit nende ettevõttest. Kaljo Rand edastas AS Saare Kütuse juhatajale väljavõtte kütusepumba remontinud ettevõtte kontrollaktist, koos fotodega. Nimetatud kirjale hr. Hiiet ei vastanud.
3. aasta augustis helistas AS Saare Kütus juhataja Margus Hiiet OÜ Liivalammas juhatuse liikmele Annika Välile ja informeeris teda, et kui Liivalammas OÜ võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasu, siis esitatakse hagi kohtule. Vestluses rõhutas Hiiet korduvalt, et kütuse päritolu ei ole võimalik kuidagi kindlaks teha ja Liivalammas OÜ-l tuleb võlgnevus tasuda. Hagiavalduses on hageja väitnud, et 25.mail 2010 on sõlmitud kostjaga ostu-müügi leping ja kauba saaja on allkirjaga kinnitanud kauba kätte saamist arvel nr 00955-25.05.
4. Kostja väidab, et ei ole nimetatud kuupäeval ostu-müügi lepingut sõlminud ja AS Saare Kütuse poolt esitatud arvel puudub ka allkiri kauba vastuvõtmise kohta. Vastuses kostja vastusele väidab hageja, et on 25.09.2009 väljastanud Liivalammas OÜ-le müügilepingu nr 2009/52-H, mida kostja pole hagejale tagastanud. Kostja nägi nimetatud lepingu ärakirja esmakordselt hageja lisatud dokumentidest. OÜ Liivalammas esindaja on käinud peale nimetatud kuupäeva (25.09.2009) korduvalt AS Saare Kütus kontoris ja nimetatud lepingut ei ole mitte kordagi esitatud allkirjastamiseks. Hageja väide, et kostja ei ole ühtegi AS Saare kütuse poolt esitatud arvet õigeaegselt tasunud ei vasta tõele. Hagejal on esinenud pidevaid probleeme arvete mõistliku aja jooksul kätte toimetamisega. Kui maksetähtaeg on kaks päeva enne seda kui arve kostjani jõuab, siis on võimatu arvet tähtaegselt tasuda. Hageja väitele, et kostja esindaja Annika Väli vastab telefonile harva, on kostjal põhjenduseks lisada, et Annika Väli oli alates 12.märts 2010 töövõimetuslehel ja ei tegele ettevõtte juhtimise ja igapäevase töökorraldusega ka käesoleval hetkel. 3 2-11-41939 Kuna AS Saare Kütus ja OÜ Liivalammas vahel ei ole sõlmitud müügilepingut ega ka hulgimüügilepingut, siis on mõistmatu hageja väide, et hulgimüügilepingu punkt 3.3 kohaselt on ostja kirjalikult kohustatud müüjat teavitama ostetud kütuse kvaliteedi osas kolme päeva jooksul arvates kütuse vastuvõtmisest. OÜ Liivalammas esindaja teavitas AS Saare Kütuse juhatajat koheselt peale probleemi ilmnemist, seega kostja on käitunud

seaduse mõistes õigesti. Hageja väide, nagu oleks kostja saanud teada kütuse ebakvaliteetsusest juba juunis 2010 ei vasta samuti tõele. Kostja teavitas 11.juunil 2010 aastal hagejat tekkinud makseraskustest, näidates sellega head tahet ja muret võlgnevuse osas. Kostja teavitas juhtunust hagejat koheselt peale kütusepumpade rikke põhjuse teada saamisest. Kaljo Rand käis isiklikult kohtumas hageja juhatajaga ning talle tekkinud olukorda selgitamas. E-kirja teel edastas Kaljo Rand AS Saare Kütuse juhatajale ka väljavõtte kütusepumpade ekspertiisi aktist. Maksu-ja tolliameti esindajad võtsid traktorite kütusepaakidest proovid, pitseerisid need tolli pitsatitega. Maksu-ja tolliametil puuduvad vahendid kütuseproovide analüüsimiseks. Selleks, et sertifitseeritud eraettevõttes kütuseproove analüüsida ja määrata kütuse kvaliteeti peab analüüsi tellija teadma, missugust ainet otsida. Kuna iga aine analüüs maksab teatud summa ja ettevõte oli kütusepumpade remondiks sunnitud tegema ettenägematuid kulutusi 70 000.- EEK eest, siis olukorras, kus hr. Margus Hiiet väitis, et Liivalammas OÜ ei suuda mitte kuidagi tõestada, et ebakvaliteetne kütus just nende ettevõttest pärit on, otsustas kostja analüüside tegemisest oma ettevõtte kulul loobuda. Hageja lisatud dokumendid tõendavad, et AS Saare Kütus on ostnud 24783 kg eriotstarbelist diislikütust ja on väljastanud ajavahemikul 24.05-01.06.2010 arveid 13 kliendile. Esitatud dokumentidest, ei selgu kuidagi, et kõikidele klientidele tarnitud kütus on pärit samast partiist. Seega väide, et kellelgi teisel probleeme ei ole esinenud on paljasõnaline ja ei ole kuidagi dokumentaalselt tõestatud. Kostja leiab, et hageja poolt kohtule esitatud dokumentidega ei ole ümberlükatud kostja väide, et AS Saare Kütus müüs mais 2010 kostjale mittekvaliteetset diislikütust. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja leiab, et kuna hageja on teadlik tema poolt põhjustatud materiaalsest kahjust kostjale, siis tuleks kohtukulud tasuda hagejal. KOHTU SEISUKOHT 4. Pärnu Maakohtu 12.12.2011.a. määrusega määrati antud asjas kirjalik menetlus ning menetlusosalistele avalduste ning dokumentide esitamise lõpptähtpäevaks 27.12.2011.a. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks määras kohus 16.01.2012.a. /t.l. 70/. 5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidluse all ei ole asjaolu, et 25.mail 2010 aastal ostis OÜ Liivalammas AS-ilt Saare Kütus eriotstarbelist diislikütust 3400 liitrit, kogusummas 38 080 krooni, mille eest ettevõte oli kohustatud tasuma hiljemalt 9.juunil 2010 ning et käesoleva ajani on ostetud kütuse eest kostjal hagejale tasumata 20 080 krooni so 1283,35 eurot. Kostja väitel ei ole ta hagejale nimetatud summat tasunud, kuna hagejalt ostetud kütus oli ebakvaliteetne ja põhjustas kostja kahe traktori kütusepumba rikke. Kütusepumpade remondiks oli kostja sunnitud tegema ettenägematuid kulutusi väidetavalt 70 000 EEK-i eest. Hageja ei nõustu kostja väidetega ebakvaliteetse kütuse müümise kohta.

§ 208

lg-s 1 sätestatud müügilepingu mõiste järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 217

lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. 4 2-11-41939 Asi ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (

§ 217

lg 2 p 1).

§ 220

lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on esitanud hagejalt väidetavalt ebakvaliteetse kütuse ostmise kohta tõenditena traktorite kütusepumpade remondi arved /t.l. 26-29/, kuid kostja ei ole tõendanud asjaolu, et just 2010.a. mais hagejalt ostetud kütus oli ebakvaliteetne ning et temale tekkis kahju hagejast tulenevatel asjaoludel. Ostes kütust hagejalt mais 2010.a. ning teavitades hagejat selle väidetavast ebakvaliteetsest alles augustis, ei saa kohtu hinnangul seda lugeda õigeaegseks ega mõistlikuks ajavahemikuks. Müüjal puudus võimalus kütuse väidetavat mittevastavust kvaliteedile peale nii pikka aega kontrollida. Hageja on tõendanud, et kostjaga samal ajal ja samast partiist on eriotstarbelist kütust ostnud veel 13 klienti, kellest ühelgi ei olnud pretensioone sama partii kütuse kvaliteedi osas /t.l. 44-59/. Neil asjaoludel leiab kohus, et kostja vastuväited kauba mittevastavuse osas paljasõnalised ja tõendamata. 6. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reena Undrest kohtunik 5