KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-2059 Haldusasi Sergei Mihhejevi kaebus Harku Vallavolikogu 30.06.2010 otsuse nr 71 tühistamiseks ja Harku Vallavolikogu kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Tallinna Halduskohtu 02.05.2011 otsus Sergei Mihhejevi apellatsioonkaebus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised 03.11.2011 Kaebuse esitaja: Sergei vandeadvokaat Hetti Lump Mihhejev, esindaja Vastustaja: Harku Vallavolikogu RESOLUTSIOON
- Jätta Sergei Mihhejevi apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.05.2011 otsus muutmata.
- Menetluskulud jätta Sergei Mihhejevi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27.12.
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Sergei Mihhejev esitas 11.08.2009 Harku Vallavalitsusele taotluse Alofi kinnistu detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu koostamise eesmärgiks oli maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks ning väikepereelamu ehitamine. Harku Vallavolikogu 24.09.2009 otsusega nr 91 jäeti S. Mihhejevi taotlus rahuldamata. 3-10-2059 01.04.2010 esitas S. Mihhejev uue taotluse Alofi kinnistu detailplaneeringu algatamiseks, samuti eesmärgiga muuta kinnistu sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks. Harku Vallavolikogu 30.06.2010 otsusega jäeti taotlus rahuldamata ning otsustati mitte algatada detailplaneeringu koostamist Alofi kinnistul. Otsuse põhjendused: 1) ka juhul, kui pidada Harku valla ehitusmääruse (ehitusmäärus) § 32 lg-s 1 sätestatud kruntide minimaalsuurusi vaid soovituslikeks, jääb Alofi kinnisasja pindala 730 m2 võrra väiksemaks elamukruntide minimaalsuurusest külas ning väiksemaks ka teiste Luige tee äärsete elamukruntide suurusest; 2) Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 71 on vastu võetud Harku valla üldplaneering, kus on väljendatud selget tahet näha Alofi kinnistu juhtotstarbena üldkasutatavate hoonete maad; 3) kohalik omavalitsus on korduvalt väljendanud seisukohta, et Alofi kinnistule detailplaneeringut elamu rajamise eesmärgil ei algatata. Isegi siis, kui pärast kõigi piirangutega arvestamist jääb kinnistule 200 m2 suurune võimalik ehitusala, tuleb arvestada vajadusega rajada tee, parkimisplats ja võimaliku sooviga rajada aed. See tooks kinnistul kaasa kõrghaljastuse likvideerimise olulises osas. Kogu kinnistu on väga ebatasase reljeefiga ning ehitise püstitamine eeldaks ulatuslikke tasandustöid, mille teostamine kahjustaks oluliselt sealset iseloomulikku keskkonda; 4) jälgida tuleb kinnistu reljeefi ja asukohta üldisemas plaanis ning ka seda, et tegemist on sotsiaalmaa sihtotstarbega WAM Lastevabariik kinnisasjast (WAM kinnistu) ja sellel paiknevast hoonestusest kahest küljest ümbritsetud kinnisasjaga, mille kasutamine tulevikus sõltub suuresti WAM kinnistu planeerimisest ja kasutamisest; 5) kinnistu paikneb teede ristumiskohas (Luige tee sisekurvis). Kuna tulevikus on ette näha Luige tee kasutajate arvu suurenemist, on mõistlik säilitada teeseaduse §-s 13 sätestatud kaitsevöönd, lubamata selle täiendavat hoonestamist; 6) taotlus on vastuolus piirkonna väljakujunenud miljööga ja valla kehtiva üldisema planeeringuga. Taotlus ei ole kooskõlas avaliku huviga, so keskkonnasõbraliku ja võimalusel avalikkusele avatud ruumi säilitamise ja juurde loomise sooviga; 7) võimalik ei ole taotletava detailplaneeringu koostamise tellimisega kaasneva kulu kandmine kohaliku omavalitsuse poolt. Planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 61 p 1 ja § 10 lg 8 p 1 alusel ei ole detailplaneeringu koostamist võimalik huvitatud isikule üle anda.
- Sergei Mihhejev esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Harku Vallavolikogu 30.06.2010 otsuse nr 71 tühistamist ning Harku Vallavalitsuse kohustamist vaadata kaebaja 01.04.2010 taotlus uuesti läbi. Kaebuse põhjendused: 1) vastustaja ei ole uurimispõhimõtet rakendanud nõuetekohaselt. Mitmed otsuses esitatud väited on oletuslikud ja paljasõnalised. Alusetu on väide, et Alofi kinnistule ehitise püstitamine eeldaks ulatuslikke tasandustöid. Välja ei ole selgitatud, kui suuri elamumaa sihtotstarbega kinnistuid on Vääna-Jõesuu külas moodustatud. Uurimata on jäetud Alofi kinnistu kasutusotstarve enne, kui kinnistu omandireformi läbiviimisel tagastati. Tõendamata on seisukoht, et lähitulevikus on ette näha Luige tee kasutajate suurenemist. Lisaks ei ole enne koormava haldusakti väljaandmist küsitud kaebaja arvamust vastustaja järelduste kohta; 2) vastustaja on kaalutlusõigust teostanud ebaõigesti. Vastustaja pole otsuse tegemisel kaalunud kõiki asjakohaseid argumente. Nii on täielikult arvestamata jäetud kaebaja selgitused, et tee kaitsevööndi olemasolu ei välista Alofi kinnistule ehitamist, et kinnistu sihtotstarbe muutmine ei too antud juhul kaasa üldplaneeringu muutmise vajadust, et kaebaja on valmis kandma detailplaneeringu tellimise ja menetlemisega kaasnevad kulud, et Alofi kinnistu oli enne omandireformi käigus tagastamist ehituskrunt; 2
(8)3-10-2059 3) vastustaja pole täitnud põhjendamiskohustust. Otsuses pole põhjendatud, miks kaebaja väited ja tõendid on ebaõiged, asjakohatud või ei oma piisavat olulist kaalu; 4) asjaolu, et Alofi kinnistu on väiksem ehitusmääruse § 32 lg-s 1 sätestatud suurusest, ei anna alust detailplaneeringu algatamata jätmiseks. Säte on vastuolus põhiseadusega ning tuleb jätta kohaldamata. Puudus volitusnorm elamukruntide minimaalsuuruse kehtestamiseks. PlanS § 8 lg 3 p 3 kohaselt toimub maa-alade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine üldplaneeringuga. Kehtiva Harku valla üldplaneeringuga ei ole kruntide suurustele piiranguid seatud; 5) Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 71 vastu võetud Harku valla üldplaneeringust ei tulene õiguslikke tagajärgi, kuna planeering on kehtestamata; 6) kinnistut kahest küljest piirav Luige tee 20 m kaitsevöönd ei välista Alofi kinnistule elamu ehitamist; 7) asjaolu, et kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Alofi kinnistu puhkemajanduslikul maaalal, ei välista kinnistu sihtotstarbe muutmist elamumaaks. Tegemist ei ole nii olulise ja ulatusliku üldplaneeringu muutmisega, et see tooks kaasa vajaduse üldplaneeringut muuta; 8) asjakohane ei ole vastustaja märkus, et Harku vallas on hulgaliselt varem planeeritud, kuid väljaehitamata ehitusprojekte.
- Harku Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde.
- Tallinna Halduskohtu 02.05.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu seisukohad olid järgmised: 1) kaebaja on valesti järeldanud, et keelduv otsus tehti põhjusel, et kinnistule ei ole võimalik ehitada. Vastustajal on kaalukas huvi avalikes huvides säilitada kinnistul ja antud piirkonnas olemasolev olukord, st mitte lubada kinnistu hoonestamist. Vastustaja ei leia, et kinnistule pole võimalik ehitustehnilistel põhjustel ehitada; 2) ehitusmääruse § 32 lg 1 analüüs ei ole seega asjakohane, kuna kinnistut ei soovita üldse hoonestada ning kinnistu suurus ei mängi seejuures määravat rolli. Rahuldamisele ei kuulu ehitusmääruse § 32 lg 1 kohaldamata jätmise taotlus. Nimetatud normi põhiseaduspärasusest ei sõltuks kohtuasja lõpplahendus. Keelduv otsus ei tugine nimelt põhjusele, et kaebaja sooviks on moodustada uus kinnistu või jagada senine kinnistu; 3) valla kehtivast üldplaneeringust ei tulene kaebajale ehitusõigust. Ehitusõigust ei tuleneks kaebajale ka sellest, kui tema kinnistu sihtotstarbeks oleks elamumaa. Kaebaja olemasolevat olukorda vaidlustatud otsus ei halvenda. Kaebaja soovib kinnistut kasutada tulutoovamalt, kuid avalikes huvides on konkreetses piirkonnas säilitada metsaga kaetud kauni reljeefiga maa-alad. Valla huvides ei ole tekitada seal piirkonnas juurde elamumaad. Avalik huvi on suunatud senise ruumilise planeeringu jätkamisele. Avalik huvi ja selle sisu nähtub vaidlustatud otsusest; 4) kompromissi pakkumine kohtumenetluses ei saa mõjutada tehtud otsuse õigsust. Kuna detailplaneeringu algatamise taotluse oli esitanud ka WAM kinnistu, leidis vastustaja põhjendatult, et ehk on probleemi võimalik lahendada kahe kinnistu koostööl. Kaebaja on ka ise pakkunud kohtumenetluses kompromissi; 5) vald ei saa suvilakruntidel takistada suvilate ümberehitamist elamuteks, kuid kaebaja kinnistu ei asu suvilakrundil või ühistute territooriumil; 6) kaebajal ei ole tekkinud usaldust, et ta saab kinnistule ehitada. Puuduvad varasemad otsused, millega vald oleks lubanud kinnistu hoonestamist. Omandireformi käigus maa tagastati, kuid selle sihtotstarbeks ei määratud elamumaad. Õige ei ole kaebaja väide, et vald ei ole arvestanud asjaoluga, et enne omandireformi oli tegemist elamumaaga. Kaebaja abikaasa emale tagastati see osa maast, mis ei olnud varasemalt hoonestatud. Kaebaja on ise loonud olukorrast ebaõiged kujutlused; 3
(8)3-10-2059 7) vald on detailplaneeringu perspektiivituse välja toonud avaliku huvi kaudu. Vald soovib oma plaanide realiseerimiseks olemasolevat olukorda säilitada. Ka uue üldplaneeringu menetlus ei toonud selles jätkuvas huvis esile midagi uut. Vastuväited esitas vastavas osas üksnes kaebaja. Seega oleks detailplaneeringu taotluse menetluse jätkamine ebaefektiivne ja ei viiks kaebajat soovitud eesmärgile lähemale; 8) asjaolu, et Keskkonnaamet on väljastanud kaebajale raieloa, ei toeta kinnistu hoonestamise võimalikkust. Tegemist ei ole vastustajale siduva loaga. Hoonestamise küsimuse üle otsustamine ei kuulu Keskkonnaameti pädevusse. Luba hooldusraieks ei antud mitte taotletaval eluasemekohal puude raiumiseks, vaid olemasolevate elujõus puude kasvutingimuste parandamiseks; 9) teekaitsevööndi küsimus omaks tähtsust siis, kui puuduks valla huvi olemasoleva olukorra säilitamisele; 10) otsuses on viidatud avalikkusele avatud ruumi säilimise ja juurde loomise ning rohelise keskkonna säilitamise põhimõttele. Õige ei ole kaebaja väide, et hinnang looduskeskkonnale on oletuslik, paljasõnaline ja tõendamata. Kinnistu soovitud kujul hoonestamine tooks kaasa haljastuse olulise osa likvideerimise. Elamu ehitamine kaebaja kinnistule ei toetaks puhkeotstarbelist maa kasutamist; 11) ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Kaebaja ei taotlenudki suulist ärakuulamist. Kaebaja oli esitanud oma seisukohad kirjalikus taotluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Sergei Mihhejevi apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu otsus tühistada, tuues kokkuvõtvalt välja järgmised vastuväited kohtuotsusele: 1) halduskohus on rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ning nõuet tagada, et haldusasi lahendataks võimalikult mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab ka seda, et otsus peab olema üheselt mõistetav ja vastuoludeta. Vaidlustatud kohtuotsus on täis kordusi ning seetõttu ebamõistlikult mahukas. See toob omakorda kaasa ebamõistliku ajakulu ning ebamõistlikud kulud; 2) kohus on asunud vastustaja eest täitma motiveerimiskohustust. Kohtuotsuses on esitatud mitmeid haldusaktis mittesisalduvaid põhjendusi ja kaalutlusi. Nt kohtu seisukohad selles, et vastustaja ei ole tuginenud taotluse rahuldamata jätmisel ehitusmääruse § 32 lg-le
- Kaevatavas haldusaktis mittesisalduvate põhjenduste esitamine halduskohtu poolt on käsitletav haldusakti faktiliste ja õiguslike põhjenduste sisulise täiendamisena, mis ei ole lubatav; 3) vastustaja on taotluse lahendamisel ilmselgelt tuginenud ka ehitusmääruse § 32 lg-le
- Ebaõige on ka kohtu järeldus, et nimetatud säte kohaldub üksnes juhul, kui uus elamukrunt tekib olemasoleva krundi jagamise teel või moodustatakse uus kinnistu. Regulatsioon hõlmab ka olukordasid, kui olemasoleva kinnistu sihtotstarvet soovitakse muuta elamumaaks, sest ka sel juhul toimub uue elamukrundi moodustamine. Kuna haldusaktis on ehitusmääruse § 32 lg-le 1 tuginetud, on tegemist ajassepuutuva normiga; 4) halduskohus järeldas vääralt, et kaebaja oli haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud; 5) haldusaktist ei nähtu selline avalik huvi, mis kaaluks üles kaebaja huvi rajada Alofi kinnistule oma kodu. Sealt ei selgu, miks väärtustatakse enam avalikkuse huvi rohelise elukeskkonna vastu, kuidas Alofi kinnistu sihtotstarbe säilitamine võimaldab tagada tasakaalustatud ruumilise arengu ning kuidas see tagab avalikkusele avatud ruumi säilimise. Kinnistu näol on tegemist aiaga piiratud eramaaga, mis ei ole avalikkusele avatud. Maatulundusmaa omanikult ei saa nõuda, et ta lubaks kolmandatel isikutel kasutada kinnistut üldkasutatava haljasalana, mänguväljakuna vms. Haldusaktist ei nähtu, millele 4
(8)3-10-2059 tuginedes vastustaja väidab, et avalikkuse huvi on suunatud Alofi kinnistu maatulundusmaana säilimisele. Pealegi peaks avalikkuse huvi selguma planeerimismenetluse käigus; 6) halduskohus jättis ebaõigesti tuvastamata uurimispõhimõtte rikkumise vastustaja poolt. Mitmed vastustaja seisukohad on paljasõnalised ja põhinevad oletustel. Nt vastustaja hinnang, et kinnistule ei ole võimalik ehitada; 7) kohus on jätnud tähelepanuta kaebuse väited, et kinnistu sihtotstarbe muutmine ei eelda kehtiva üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepaneku tegemist ja seega on kohalikul omavalitsusel võimalus anda detailplaneeringu koostamise korraldamine ja sellega kaasnevate kulude kandmine üle kaebajale. Seega on halduskohus muuhulgas teinud ebaõige järelduse, et vastustaja on kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel õiguspäraselt tuginenud sellele, et detailplaneeringuga kaasnevate kulude kandmine ei ole avalikes huvides; 8) kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates ekslikult nõustunud vastustajaga, et eksisteerib avalik huvi, mis kaalub üles kaebaja huvi. Kehtiv valla
- aasta üldplaneering on ilmselgelt aegunud ning
- aastal vastu võetud üldplaneeringut ei ole veel kehtestatud. Vastuolu üldplaneeringuga ei tähenda automaatselt, et avalikkuse huvi kaalub üles taotleja huvi kinnistu sihtotstarbe muutmiseks. Pigem võib väita, et avalikkusel ei ole piirkonna hoonestuse suhtes vastuväiteid; 9) kohus on ebaõigesti hinnanud kaebaja õiguspärast ootust. Kohus ei ole arvestanud, et kinnistu tagastamise õigustatud subjektiks oli kaebaja abikaasa ema. Asjaolu, et viimane otsustas kinnistu kaebajale võõrandada, ei katkesta õiguslikku järjepidevust. Kinnistu on kuulunud apellandi esivanematele juba aastast 1939 ning Alofi kinnistu on ajalooliselt olnud elamukrunt; 10) väär on kohtu järeldus, et kinnistule elamu ehitamisel hävineks oluliselt kinnistu reljeef ja haljastus.
- Harku Vallavolikogu palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes enda otsuses väljendatud seisukohtade juurde. Täiendavalt võib esile tuua järgmised seisukohad: 1) halduskohtu otsus on mahukas ja selles esineb kordusi, kuid see ei väära otsuse põhjendatust ja seaduslikkust. Ka kaebaja poolt kohtule esitatud kaebus oli mahukas; 2) kohus ei ole asunud haldusorgani eest haldusakti motiveerima, vaid on realiseerinud HKMS-st tulenevat uurimispõhimõtet, küsides haldusakti põhjenduste ja loodusliku olukorra kohta täiendavaid selgitusi; 3) vallavolikogu on halduskohtule antud seletuses märkinud, et käsitleb ehitusmääruse § 32 lg-t 1 pigem soovituslikuna. Kuna kohus hindas haldusaktis ehitusmäärust puudutavat osa mittemääravaks, siis puudus vajadus kaaluda normi vastuolu põhiseadusega; 4) haldusmenetluse algatajaks oli kaebaja. Taotluse juures oli lepinguliste esindajate poolt koostatud 8-leheküljeline põhjendus, mis sisaldas vastuväiteid volikogu 24.09.2009 otsuses toodud põhjendustele, esitamata taotletava osas uusi üksikasju. Kaebaja oli taotluse esitamisel teadlik volikogu seisukohast. Eelnevat arvestades tuleb ärakuulamiskohustus lugeda täidetuks. RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED
- Detailplaneeringu algatamisest keeldumine on õiguspärane, kui mistahes viisil ei ole võimalik avalikku huvi ülemääraselt kahjustamata saavutada planeeringuga soovitavat eesmärki, käesoleval juhul elamu püstitamist. Kaebaja on detailplaneeringu algatamise taotluses märkinud planeeringu eesmärgiks maa sihtotstarbe muutmise, kuid vaidluse 5
(8)3-10-2059 asjaoludest on ilmne, et eesmärgiks on elamu püstitamine, ning maa sihtotstarbe muutmine on vaid vahend nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Riigikohus on 27.01.2010 otsuses nr 3-3-1-79-09 tunnustanud kohaliku omavalitsuse suurt kaalutlusruumi planeerimismenetluses. Samuti on seal leitud, et kuigi isikul puudub subjektiivne õigus nõuda planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, saab ta nõuda oma õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt.
- Eeltoodut silmas pidades leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus on põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub õiguslik alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses võetud seisukohtadega ning ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Nõustuda tuleb kaebajaga osas, et halduskohtu otsuse põhjendus on ülemäära mahukas, raskesti jälgitav ning seal sisaldub palju kordusi. Samas, nagu märkis ka kaebaja apellatsioonkaebuses, ei ole see antud juhul kohtuotsuse tühistamise aluseks. Otsus ei ole selliste puudustega, et selles sisalduv põhjendus ning kohtuniku poolt läbi viidud argumenteerimisprotsess ei oleks üldse jälgitav.
- Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et halduskohus on asunud vaidlusalust haldusakti sisustama haldusorgani eest. Kaebaja on õigesti viidanud asjakohasele kohtupraktikale, mille kohaselt ei ole kaalutusotsuste täiendav põhjendamine kohtumenetluses võimalik ning kohus ei saa haldusorgani kaalutlusi asendada ega täiendada. Samas leiab ringkonnakohus, et taolisi rikkumisi ei ole antud juhul halduskohtumenetluses toimunud. Kaalutluste täiendamise keeld ei tähenda, et haldusorgan ei tohi haldusaktis väljendatud kaalutlusi kohtumenetluse ajal kohtule selgitada ja/või täpsustada. Nagu kohtuotsuseski, ei ole ka haldusaktis võimalik ega ka vajalik kirja panna kõikvõimalikud põhjendused, miks ühe või teise otsustuseni jõuti. Esitada tuleb vaid olulised, otsuse tegemiseks määravad väited. Nimetatud väidete täiendav avamine kohtumenetluse ajal ei too kaasa kaalutlusviga. Kohus saab ja peab analüüsima täienduse olulisust ning selle mõju haldusakti õiguspärasusele. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse punktis 2.2.2 esile toodud väidetavad uued seisukohad lähtuvad vaidlustatud haldusakti põhjendustest.
- Eeltoodud lõike kontekstis analüüsib ringkonnakohus esmalt vaidlustatud haldusaktis esitatud seisukohta, et Alofi kinnistule ei ole elamu ehitamine võimalik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi haldusaktis sisaldub mitmeid väiteid selle kohta, miks elamu rajamine kinnistule on raskendatud (ehitusmääruse temaatika, teekaitsevöönd), siis leitakse seal eelkõige seda, et kinnistu hoonestamist ei soovita avalikes huvides. Samuti nähtub haldusaktist, et Alofi kinnistu hoonestamist ei taheta lahendada eraldiseisvalt WAM kinnistu planeerimisest. Eelnevast lähtudes puudub vajadus hinnata apellatsioonkaebuse väiteid, mis on seotud Alofi kinnistule elumaja püstitamise võimalikkusega, ning analüüsida tuleb vaid küsimust, kas vastustaja huvi jätta Alofi kinnistu hoonestamata, so säilitada olemasolev olukord, on õiguspärane.
- Kaebajal on kinnistu omanikuna õiguslikult kaitstud huvi oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas puudub kaebajal hetkel subjektiivne õigus ja õiguslik alus nõuda kinnistu hoonestamist ning kinnistu maa sihtotstarbe muutmist. Sellist õigust ei tulene talle ei kehtivast valla üldplaneeringust ega perspektiivis ka veel kehtestamata uuest üldplaneeringust. 6
(8)3-10-2059 Seega on kaebajal üksnes õigus nõuda, et vald kaaluks tema huvi püstitada Alofi kinnistule elamu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust kinnistu hoonestamiseks. Kaebajale on juba korra keeldutud samasisulise detailplaneeringu algatamisest. Samuti pole käimasoleva uue üldplaneeringu menetluse käigus arvestatud kaebaja huviga võtta kinnistu kasutusele elamumaana. Alofi kinnistu ajalooline taust ei ole õiguspärase ootuse tekkimisel määrava tähendusega. Juba kaebaja õiguseellasele tagastati Alofi kinnistu maatulundusmaana. Ning kuigi tagastatud maaüksus oli pikka aega elamukrunt, ei saa jätta tähelepanuta, et Alofi kinnistu moodustab vaid osa varasemast õigusvastaselt võõrandatud maaüksusest. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele, et konkreetselt Alofi kinnisasjal selle praegustes piirides pole kunagi ühtegi elumaja asunud.
- Ringkonnakohus leiab, et põhjused, miks vald ei soovi kinnistu hoonestamist, on asjakohased ning lubatavad. Valla kehtiv
- aasta üldplaneering ei näe kinnistu hoonestamist ette. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et eelnimetatud üldplaneering on ilmselgelt aegunud. Tegemist on kehtiva planeeringuga ning üldplaneeringu kehtimist 15 aasta vältel pole alust pidada ülemäära pikaks. Nii on ka Riigikohus eelviidatud 27.01.2010 otsuses haldusasjas 3-3-1-79-09 tuginenud avaliku huvi hindamisel sellele samale üldplaneeringule. Kuigi detailplaneeringuga on võimalik üldplaneeringut muuta ning teatud juhtudel ei käsitle planeerimisseadus detailplaneeringus sisalduvaid erisusi üldplaneeringu muutmisena, ei tulene eeltoodust kaebaja õigust üldplaneeringu muutmist taotleda. Üldplaneeringu lahendusest erineva lahenduse soovimisel peab isikul olema oluline huvi, mis kaalub üles kohaliku omavalitsuse huvi tagada üldplaneeringus sätestatu elluviimine. Üldplaneeringu muutmine ei saa toimuda meelevaldselt.
- Valla soov kaitsta piirkonna väljakujunenud miljööd, mitte lubada rohelise keskkonna arvelt täiendavat elamuehitust ning säilitada ja luua juurde keskkonnasõbralikku ja võimalusel avalikkusele avatud ruumi on aktsepteeritav ning sellega kaasnev avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi võtta kinnistu kasutusele elamumaana. Kaebaja on rõhutanud, et kinnistu puhul on tegemist aiaga piiratud eramaaga, mis ei ole ka käesoleval ajal avalikkusele avatud. Ringkonnakohus märgib, et planeerimismenetlus on suunatud tulevikku. Planeeringu algatamise otsustamisel ei vaata kohalik omavalitsus üksnes seda, kuidas on kinnistu käesoleval hetkel kasutatav, vaid hindab kinnistu kasutamise võimalusi perspektiivselt. Kuna kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada oma territooriumi tasakaalustatud ruumiline areng, on mõistetav ka kohaliku omavalitsuse soov planeerida samaaegselt suuremaid piirkondi, so mitte otsustada ehitusõiguse jms üle üksikute kinnistute kaupa. Kaebaja kinnistu on kahest küljest ümbritsetud WAM kinnistuga, lisaks asub ta teede ristumiskohas (Luige tee sisekurvis). Sellistel tingimustel Alofi kinnistu isoleeritud planeerimine ei pruugi olla kooskõlas planeerimismenetluse üldiste eesmärkidega ning õige on vastustaja väide, et avalik huvi on suunatud Alofi kinnistul olemasoleva olukorra säilimisele. Asjaolu, et vastustaja ise pole pidanud vajalikuks või võimalikuks kõnealuses piirkonnas detailplaneerimist alustada, ei luba veel järeldada, et huvi ja vajadus taolise planeerimise järele puudub. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, mille kohaselt kaasneb Alofi kinnistu hoonestamisega looduskeskkonna, sh maaüksuse reljeefi kahjustamine, ning ei korda neid.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et rikutud on tema õigust olla ära kuulatud. Kaebajal oli enne taotluse esitamist vastustaja seisukoht planeeringu algatamise küsimuses teada. Koos 7
(8)3-10-2059 taotlusega esitas kaebaja vallale oma sisulised vastuväited valla varasematele seisukohtadele. Ringkonnakohus leiab, et vallal puudus kohustus kaebajat täiendavalt ära kuulata. Ka kohtumenetluse tulemusena on ilmne, et teatavaks ei ole saanud sellist täiendavat informatsiooni, mis oleks võinud kaasa tuua teise sisuga haldusakti väljaandmise. HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamisõigus ei ole absoluutne. HMS § 40 lg 3 sätestab mitmeid erandeid, millal võib isiku jätta ära kuulamata, sh nimetab punkt 2 olukorda, kus menetlusosalise poolt taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Haldusorgani menetluslik otsustus jätta kaebaja ära kuulamata ei ole käesolevas asjas viinud asja väära lahendamiseni. 16. Toodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Puudub vajadus analüüsida muid apellatsioonimenetluses esitatud seisukohti. Apellatsioonkaebuse väited ei too kaasa halduskohtu otsuse tühistamist. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 8
(8)