KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-3066 Haldusasi OÜ Print Best Trükikoda kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 13.07.2010 otsuse tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Tallinna Halduskohtu 12.04.2011 otsus OÜ Print Best Trükikoda apellatsioonkaebus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised 01.12.2011 Kaebuse esitaja: OÜ Print Best Trükikoda, esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher Vastustaja: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, esindaja vandeadvokaat Madis Päts RESOLUTSIOON
- Jätta OÜ Print Best Trükikoda apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.04.2011 otsus muutmata.
- Menetluskulud jätta poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 18.01.
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- OÜ Print Best Trükikoda esitas ”Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna ”Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” eesmärkide elluviimiseks kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.06.2008 määruse nr 44 „Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord” (meetme määrus) alusel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse projektile „Uue kõvakaaneliste trükiste trüki- ja 3-10-3066 järeltöötlusseadmete soetamine uue kõrge lisandväärtusega tootesarja loomiseks ning ekspordikäibe oluliseks suurendamiseks“ toetuse saamiseks tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringute kolmandas taotlusvoorus. Ettevõtluskonsultandi ettepanek oli tunnistada taotleja ja taotlus vastavaks ning maksta toetus välja. Hindamiskomisjon leidis seevastu, et kuigi taotleja ja taotlus on vastavad, ei kuulu projekt rahastamisele. Hindamiskomisjon muutis alakriteeriumi „Toetuse mõju ekspordi kasvule“ hindelt 3 hindele 0, märkides, et taotlusdokumentidest ei nähtu, kuidas suudab taotleja tekitada aastatel 2009-2013 581%-lise ekspordi käibekasvu. Samuti muutis hindamiskomisjon alakriteeriumi „Toetuse mõju lisandväärtuse kasvule“ hindelt 3 hindele 0, leides, et kaebaja
- aasta müügitulu ja ärikasumi prognoos on liiga optimistlik ning ka järgmiste aastate kasumiprognoosi marginaaliga 24-32% käibest ei saa pidada realistlikuks. EAS tunnistas 13.07.2010 otsusega taotleja ja tema poolt esitatud taotluse toetuse saamiseks vastavaks, leides, et taotleja ja tema poolt esitatud taotlus vastab perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 ning meetme määruse § 10 ja § 12 sätestatud nõuetele. Otsuse punktiga 2 jäeti taotlus toetuse saamiseks rahuldamata, nõustudes hindamiskomisjoni seisukohtadega. Seoses lisandväärtusega märkis EAS täiendavalt, et kaasaegsetesse tehnoloogiatesse investeerimise toetus peaks tooma kaasa olulise tõusu ettevõtte lisandväärtuse näitajas töötaja kohta ning eesmärgiks on toetada etevõtteid, kus nimetatud tõus ületab Eesti keskmise näitaja. Tõusu allikateks on suurenev amortisatsioon ja madalapalgaliste töökohtade asendumine kõrgemapalgalistega. EAS kasutas lisandväärtuse hindamisel järgmist valemit: lisandväärtus = (palgakulu aastas + amortisatsioon aastas + aasta ärikasum) / töötajate keskmine arv aastas. OÜ Print Best Trükikoda esitas 12.08.2010 EAS 13.07.2010 otsusele vaide, mis jäeti majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.10.2010 käskkirjaga nr 10-0067 rahuldamata.
- OÜ Print Best Trükikoda esitas 25.11.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS 13.07.2010 otsuse tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse põhiväited: 1) vastustaja on mõistet „lisandväärtus“ valesti sisustanud. Otsuses on tuginetud üksnes tööjõukulude arvu analüüsile, mis ei võimalda objektiivselt hinnata toetuskrooni mõju lisandväärtuse kasvule. Tööjõukulu ja amortisatsiooni kasv ei suurenda iseenesest lisandväärtust, seda suurendab vaid ärikasum. Õigem oleks lähtuda lisandväärtuse valemist, mille kohaselt: lisandväärtus = müügitulu – kõik ärikulud (välja arvatud tööjõukulud ja amortisatsioon); 2) otsuses on vääralt leitud, et müügitulu ja ärikasumi prognoos on liiga optimistlik. Ebaõigesti on eeldatud, et ärikasum kasvab lineaarselt; 3) ekspordikäibe kriteeriumi hindamisel ei ole arvesse võetud kaebaja põhjendust, et Eesti turu osakaal käibes väheneb tempoga 10 % aastas, kuna tootmisressursid rakendatakse suurema potentsiaaliga turgudele. Samuti on kaebaja rõhutanud, et olemasolev tehnoloogia ei võimalda tal hetkel täita kõiki tellimusi.
- EAS palus jätta kaebuse rahuldamata, märkides kokkuvõtvalt järgmist: 1) meetme määruse § 2 sätestab toetuse eesmärgi, milleks on ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine läbi investeeringute, mis aitavad muuhulgas kaasa töötajate ümberpaiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele. Kaebaja lisandväärtuse arvestus põhineb nö kogu ettevõtte lisandväärtuse arvestamisel, mitte aga lisandväärtuse arvestamisel ühe töötaja kohta; 2
(6)3-10-3066 2) matemaatilist arvutuskäiku kasutades saab kaebja taotluse hindamise tulemuseks 0-st suurema tulemuse, kuid hindamine põhineb ka neid numbreid põhistavatel ja toetavatel tegevustel ja dokumentidel. Kaebaja prognoosid ei olnud realistlikud; 3) kohustamiskaebuse rahuldamine ei ole võimalik, sest toetus on välja jagatud.
- Tallinna Halduskohtu 12.04.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) asjaolust, et EAS on nõustunud hindamiskomisjoni ettepanekuga, ei saa teha järeldust, et tegemist ei ole vastustaja poolt kaalutletud otsusega. Nõustumine ei tähenda EAS juhatuse seisukoha puudumist; 2) ekslik on kaebaja käsitlus, et hindamisel on kõrvale kaldutud EAS enda poolt paika pandud arvutusmetoodikast. Oluline on märkida, et hindamine ei piirdu vaid taotleja prognoositud ja kavandatud arvnäitajate hindamisega, vaid prognoose peavad toetama ka tegevused ja taotlusele lisatud muud dokumendid, sh äriplaan. Hindamisraport on oma sisult ettevõtluskonsultandi mittesiduv ettepanek hindamiskomisjonile. Raport hindab toetustaotlustesse kirjutatud arvnäitajaid, komisjoni poolt antakse neile arvnäitajatele hinnang, seostades neid kogutud ja esitatud teabega; 3) põhjendatud on EAS järeldus, et toetuskrooni mõju kaebuse esitaja lisandväärtuse kasvule on madal. Kuna komisjon on leidnud, et kaebaja äriplaan ei toeta ärikasumi kasvu, ei ole põhjendatuks peetud ka prognoositud müügitulu. Kaebaja ei ole ümber lükanud otsuse seisukohti müügitulu ja ärikasumi prognooside ebarealistlikkusest; 4) lisandväärtuse osas on põhjendatud vastustaja käsitlus; 5) toetuse üks peamisi eesmärke on toetada kasvava ekspordivõimekusega tööstusharusid ja tööstusettevõtteid. Äriplaan kaebaja prognoositud ekspordikäibe kasvu realistlikkust ei toetanud. Vastustaja on kirjalikus seletuses kaebuse kohta andnud detailsema selgituse, millised olid äriplaani puudused. Põhjendamatu on kaebaja väide, et äriplaanis sisalduvaga on jäetud arvestamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- OÜ Print Best Trükikoda apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 12.04.2011 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhiväited: 1) otsus ei olnud alakriteeriumidele antud punktide alandamise kohta nõuetekohaselt põhjendatud. Otsusest ei nähtu, miks on taotlusele lisandväärtuse ja ekspordikäibe alakriteeriumide puhul antud just null punkti, miks aga mitte näiteks üks või kaks punkti. Põhjenduste puudumine on seda olulisem, et ka siis, kuid vaid üks viidatud alakriteeriumidest oleks nulli asemel saanud kasvõi ühe punkti, poleks taotlust saanud meetme määruse § 17 lg 2 alusel rahuldamata jätta; 2) lisaks sellele, et otsuses puudusid üldiselt põhjendused selle kohta, kuidas lisandväärtuse ja ekspordikäibe alakriteeriumide hindamisel otsuses kajastatud tulemuseni jõuti, sisustas vastustaja lisandväärtuse mõiste valesti. Ei hindamismetoodikast, meetme määrusest ega muust dokumendist ei tulene, et lisandväärtust tuleks kõnealuse alakriteeriumi raames sisustada kuidagi teisiti kui majandusteoorias. Haldusorganil ei ole õigust öelda, et kohaldamisele kuuluva mõiste üldtuntud sisust sõltumata mõistab tema seda mõistet kaalutlusotsuse langetamise kontekstis teisiti; 3) põhjendusi, millele tuginedes halduskohus ekspordikäibe alakriteeriumile antud hinde alandamist põhjendatuks pidas, ei olnud vaidlustatud otsuses endas toodud. Sellega on kohus möönnud, et otsuses esitatud põhjendused olid ebapiisavad. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kaalutlusotsuseid ei saa halduskohtumenetluses tagantjärgi põhjendada. 3
(6)3-10-3066 Halduskohtu järeldus ekspordikäibe kohasest hindamisest vastustaja poolt on ka sisuliselt ebaõige.
- EAS palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata: 1) vastustaja ei ole otsuse tegemisel eiranud hindamismetoodikat. Hindamismetoodikast tulenevalt on hindamiskomisjonil õigus ja kohustus hinnata ning vajadusel muuta hindamisraportis toodud ükskõik millist hindamiskriteeriumi alamhinnet juhul, kui komisjoni hinnangul taotleja äriplaan ja/või selle osad ei toeta taotleja poolt esitatud prognoose; 2) otsusest on näha põhjendused, miks otsustati lisandväärtuse ja ekspordikäibe alakriteeriumeid hinnata 0 punktiga. Nimelt leidis vastustaja, et toetuskrooni mõju kaebaja ekspordi ja lisandväärtuse kasvule on madal. Mõju peeti madalaks seetõttu, et kaebaja poolt püstitatud eesmärgid olid äriplaanis kirjeldatu valguses ilmselgelt ebarealistlikud; 3) lisandväärtuse mõistet sisustati ühtemoodi kõigi samas taotlusvoorus osalenud 171 taotleja suhtes. Seega isegi juhul, kui nõustuda kaebaja käsitlusega lisandväärtuse mõistest, ei saaks vastustaja kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel lisandväärtuse mõistet sisustada teisiti. See läheks vastuollu võrdse kohtlemise põhimõttega. Samas ei ole õige kaebaja käsitlus, et vastustaja on lisandväärtust mõistnud valesti. Kaebaja lisandväärtuse käsitlus põhineb ettevõtte lisandväärtuse arvestamisel, samas kui vastustaja käsitlus põhineb lisandväärtuse arvestamisel ühe töötaja kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED
- Ringkonnakohus peatub esmalt küsimusel, kas hindamiskomisjonil ning EAS juhatusel oli taotleja prognooside ebarealistlikkusele tuginedes õigus hinnata lisandväärtuse ja ekspordikäibe alakriteeriume hindega
- Vaidlust ei ole selles, et kaebaja poolt taotluses esitatud arve valemites kasutades oleks tulemus olnud nullist suurem. Pooled ei vaidle ka selles, et hindamisel ei pea lähtuma vaid matemaatilistest tulemustest, vaid arvestada saab ka taotleja poolt esitatud arvandmete realistlikkust. Samuti ei ole küsimuse all, et hinde 0 panemine on iseenesest võimalik. Vaidlus taandub sellele, et kui hindamiskomisjoni arvates on taotleja poolt esitatud andmed ebarealistlikud, kas siis on komisjonil õigus taotluses esitatud prognoose korrigeerida, sisestades valemitesse arvandmed, mis nende hinnangul oleksid realistlikud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et taoline taotluse andmete muutmine ei ole võimalik. Asudes taotleja asemel taotlust sisustama, asendades taotluses teatud prognoosid enda hinnangul õigete prognoosidega, sekkuks komisjon taotleja otsustusõigusesse. Selline käitumine ei ole kooskõlas hindamismenetluse olemusega. Vastustaja seletuse kohaselt esitati vaidlusaluses voorus 171 taotlust. Ei ole teostatav, et hindaja hindaks nendes esitatud prognoose (äriplaani) väga detailselt. Eesmärk on ära tunda ilmselgelt ebarealistlikud prognoosid ning seda on vastustaja antud juhul ka teinud. Hinnates prognoosi ebarealistlikuks, peabki hindaja panema hinde null, sest vastasel juhul asuks ta taotlust ise sisustama. Reaalsete prognooside esitamine on taotleja ülesanne ja risk. Asjaolul, kas vastustaja hindab prognooside usutavust taotluse vastavuse kindlakstegemise või taotluse sisulise hindamise etapis, ei ole kaebaja õigustele vahetut mõju. Mõlemal juhul on tulemuseks toetusest ilmajäämine. Seega ringkonnakohus nimetatud küsimusel pikemalt ei peatud. 4
(6)3-10-3066
- Asudes hindama väiteid, mis seonduvad asjaoluga, kas otsuses on lisandväärtuse ja ekspordikasvu alakriteeriumite nulliga hindamist piisavalt ja õigesti põhjendatud, selgitab ringkonnakohus esmalt järgmist. Vaidlustatud otsuse puhul pole tegemist tavapärase kaalutlusotsusega, vaid sellisega, mis on langetatud eriteadmisi omavate isikute poolt, kusjuures, nagu esitatavad taotlused, on ka asjatundjate poolt langetatav otsustus nn prognoosiotsus. Vastustajal on oma otsuste langetamisel suur kaalumisruum ning halduskohtulik kontroll saab eelkõige seisneda selles, kas vastustaja on oma hinnangu andmisel lähtunud asjakohastest andmetest ning kasutanud teaduslikult tunnustatud meetodeid. Kohus ei hakka ise kaebaja taotlust sisuliselt hindama.
- Kaebaja on meetodina kahtluse alla seadnud lisandväärtuse arvestamise valemi. Kaebaja on esitanud ka asjatundja kirjaliku selgituse selle kohta, kuidas lisandväärtuse arvutamine peab välja nägema. Ringkonnakohus märgib, et sõltumata sellest, milline on majandustegevuses tavapäraselt kasutatav lisandväärtuse arvutamise valem, ei ole põhjust pidada vastustaja poolt kasutatavat valemit ebaõigeks. Vastustaja on rõhutanud, et tema ei soovinud välja arvutada ettevõtte kui terviku lisandväärtust, vaid lisandväärtust ühe töötaja kohta. Valem, mida vastustaja kasutas lisandväärtuse arvutamisel, oli kaebajale teada juba enne taotluse esitamist. Sama valemit kasutas vastustaja kõigi taotlejate suhtes. Seega ei saanud valemist sõltuda kaebaja taotluse ebaedu. Kaebaja on rõhutanud, et tema nägi lisandväärtuse kasvu eelkõige ärikasumi kasvu kaudu. Vastustaja on oma otsuses viitega meetme määruse §-le 2 rõhutanud toetuse andmise eesmärki, milleks on muuhulgas töötajate ümberpaiknemine suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele. Olukorras, kus toetust jagatakse trükiste trüki- ja järeltöötlusseadmete soetamiseks, ei ole toetuse eesmärke silmas pidades põhjendamatu vastustaja ootus, et lisandväärtus tekiks eelkõige suureneva amortisatsiooni ja kõrgemapalgaliste töökohtade loomise teel. Kaebaja on seevastu lisandväärtuse kasvu näidanud enamikus osas ärikasumi tõusu teel.
- Müügituluga seoses leiab ringkonnakohus, et kuigi kaebaja kinnitust mööda vastas tema
- aasta tegelik müügitulu ja ärikasum taotluses esitatud prognoosile, ei too see veel kaasa otsuse tühistamist. Otsus tehti ajal, mil
- aasta majandustulemused ei olnud veel selgunud. Vastustaja on selgitanud, et esitatud dokumentidest ei nähtunud, miks peaks aasta müügitulu ja ärikasum olema oluliselt suurem kui lubasid eeldada viie kuu andmed. Vastuväide, et ärikasum ei kasva lineaarselt, ei selgita, millele tuginedes kaebaja kasvu eeldas ning kust pidi taoline analüüs vastustajale esitatud taotlusest nähtuma. Sama kehtib kaebaja poolt näidatud 24-32%-lise kasumimarginaali kohta. Vastustaja on oma erialateadmistele tuginedes väitnud, et kaebaja olemasolevat kasumimarginaali arvestades ei ole selline kasv tavapärane. Kaebaja vastuväited põhinevad peaasjalikult sellel, et kui ta soetab toetuse abil uued seadmed, siis toob see kaasa kasumimarginaali kasvu. Ilma vastavaid eriteadmisi omamata nõustub ringkonnakohus eeltooduga, kuid leiab, et kasumarginaali olulise kasvu prognoos ei saa tugineda vaid investeeringul. Seda peavad toetama ka kaebaja muud tegevused. Vastustaja pole äriplaanist sellele aga kinnitust leidnud.
- Eeltoodu peab paika ka ekspordikäibe prognoosi puhul. Käibekasv 581% tundub küsitav isegi majandusteaduses eriteadmisi omamata. Seda isegi arvestades kaebaja väiteid, et Eesti turu osakaal väheneb, sest tootmisressursid rakendatakse suurema potentsiaaliga turgudele, ning et hetkel suudab kaebaja täita vaid 10% välismaistest tellimustest. Vastustaja ei ole toetuse saamiseks esitatud dokumentidest näinud, kuidas kaebaja suudab sellises mahus oma ekspordikäivet suurendada. Ainuüksi asjaolust, et uued seadmed võimaldavad oluliselt suuremas mahus toota, ei tähenda, et seda mahtu on võimalik tegelikkuses realiseerida. 5
(6)3-10-3066
- Õige on apellatsioonkaebuses väidetu, et vastustaja on esitanud kohtumenetluses seisukohti, mida vaidlustatud otsus ei sisalda. Kaebaja on õigesti viidanud ka asjakohasele kohtupraktikale, mille kohaselt ei ole kaalutusotsuste täiendav põhjendamine kohtumenetluses võimalik ning kohus ei saa haldusorgani kaalutlusi asendada ega täiendada. Samas leiab ringkonnakohus, et taolisi rikkumisi ei ole antud juhul halduskohtumenetluses toimunud. Kaalutluste täiendamise keeld ei tähenda, et haldusorgan ei tohi haldusaktis väljendatud kaalutlusi kohtumenetluse ajal kohtule selgitada ja/või täpsustada. Nagu kohtuotsuseski, ei ole ka haldusaktis võimalik ega ka vajalik kirja panna kõikvõimalikud põhjendused, miks ühe või teise otsustuseni jõuti. Esitada tuleb vaid olulised, otsuse tegemiseks määravad väited. Nimetatud väidete täiendav avamine kohtumenetluse ajal ei tähenda, et on tehtud kaalutlusviga. Kohus saab ja peab analüüsima täienduse olulisust ning selle mõju haldusakti õiguspärasusele. Antud juhul on vastustaja kohtumenetluses välja toonud täiendavad selgitused selle kohta, miks ei ole kaebaja prognoosid realistlikud. Seega ei ole väljutud vaidlustatud otsuses esitatud argumentide piiridest ega asutud otsima uusi põhjendusi, miks jätta kaebaja taotlus toetuse saamiseks rahuldamata.
- Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 6
(6)