Obsah (10)

§ 316§ 407§ 444§ 468§173§162§ 1741§ 144§ 483§ 177

Tsiviilasi nr 2-10-37287 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja koht 22.september 2011.a; Valga kohtuma

) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks

§ 316

lg 2 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva teatisega dokumentide kättetoimetamise kohta (tl 74-77). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega: ärakiri kostja ja xxxxx vahel 13.07.2007.a sõlmitud liitumislepingust nr xxxxxxxx (tl 23); ettemaksuarve nr 783446 13.07.2007.a summas 99 krooni (tl 24); ettemaksu arve nr JM_783446 summas 4230 krooni (tl 25); ärakiri kostja ja xxxxx vahel 13.07.2007.a sõlmitud järelmaksulepingust 3 13.07.2007.a (tl 26); arve nr 20228821 15.11.2007.a summas 6057,55 krooni (tl 28-29); xxxxx-e teenuste kasutamise üldtingimused (tl 30-43); lepingu lõpetamise teade 27.12.2007.a (tl 44); teatis nõude loovutamise kohta 14.06.2010.a (tl 45); võlateatis 30.06.2010.a summas 4997,54 krooni (tl 46). Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg

1. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Üldtingimuste p 4.1.
2. kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Üldtingimuste p 5.1.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda lepingu sõlmimisega võetud kohustuste täitmist kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 7.
3. näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele
4. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 113 lg 1 rahuldab kohus X OÜ hagi A. V. vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulud

§173

lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§162

sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas

§ 1741esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv hagiavalduse esitamisel tasutud 63,91 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud 47,93 eurot, kogusummas 111,84 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel.

Kohus jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada (

§ 483lg 2 p 3).

Seega on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot. 4

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 111,84 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot . Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Annemarie Gerassimov kohtunik 5