) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik Kohus võttis 27.12.2011.a. määrusega hagi menetlusse ja andis kostjatele tähtaja hagile vastamiseks. Kostjad on tähtajaks hagile vastanud, võttes nende vastu esitatud hagi õigeks, samas on nad taotlenud võlgnevuse tasumist hagejale maksegraafiku alusel. Maksegraafiku alusel tasumine eeldab kompromissilepingu sõlmimist poolte vahel ning kuigi kohus hagejale ka vastava ettepaneku kompromissilepingu sõlmimiseks tegi, ei pea hageja kompromissi sõlmimist võimalikuks, viidates kostjatepoolsele hageja usalduse kuritarvitamisele. Kuna kostjad on avaldanud hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja
lg 3 alusel kohtuistungit pidamata.
lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu põhjendused Pooled on sõlminud 18.06.2007.a. eluruumi ja eluruumi juurde kuuluva elamu mõttelise osa halduslepingu, millega on kostja andnud ja hageja võtnud haldamisele eluruumi asukohaga xxxxxxx xxxxx xxxxxx. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjad ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid alates 01.04.2011.a. nõuetekohasel viisil tasunud ning hagiavalduse esitamise seisuga on kostjate võlgnevus hageja ees 696.47 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjatelt 696.47 eurot põhivõlga ning 75.59 eurot viiviseid. VÕS § 65 kohaselt on hagejal õigus nõuda võlgnevuse tasumist solidaarselt mõlemalt kostjalt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras, s.o. 0,1% tasumata summalt päevas. Et kostjad ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, on nad viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjatelt viivist. Kostjad ei ole hageja nõutud viiviste suurust ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb
alusel viivise väljamõistmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas. Hagiavaldus esitati kohtule 21.12.2011.
kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 191.73 eurot ja 305.48 eurot lepingulise esindaja tasu, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peavad kandma kostjad täies ulatuses.
lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kasuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.