Kostja hinnangul oli ta veendunud, et osundatud kohtuliku kompromissiga pandi alus poolte abielu ja kooselu jätkumisele. Seega läks ta 17. mai hommikul poolte koju , et võtta sealt oma kutsetööks vajalikke materjale. Ootamatult oli kostja poolte suhete taastamise osas meelt muutnud, käitus agressiivselt ning ründas hagejat füüsiliselt. Kuigi näiliselt on hagi eesmärgiks määrata kindlaks poolte ühise kodu kasutamise õigus kuni abielu lõppemiseni, siis hagi abielu lahutamiseks ei ole hageja pidanud vajalikuks esitada. Hageja käitumine ning tihedad meelemuutused annavad alust arvata, et tegelikkuses puudub tal igasugune soov abielu lahutada ning varaküsimus lõplikult reguleerida. Lähtuvalt eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud panna hageja kanda. Kohtuistungil kostja täpsustas, et kinnistu ainukasutus ei ole talle vastuvõetav, küll soovib kostja elamu ülakorruse kasutusõigust. Asjas on rakendatud õigussuhte esialgset reguleerimist ning Harju Maakohtu 20.05.2011.a määruse alusel on kinnistu hageja ainukasutuses. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 23 lg 1 kohaselt, kui abikaasad elavad lahus või kui üks neist tahab eraldi elada, võib üks abikaasa nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Otsustamisel arvestatakse omandisuhteid ja piiratud asjaõigusi kinnisasjale, millel perekonna eluase asub. Eluaseme loovutamise võib määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui abielu lõppemiseni. Peaasjalikult on PKS § 23 lg 1 eesmärgiks teatud esialgse õigusrahu saavutamine.
lg 1 kohaselt on ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand.
lg 2 järgi on ühine omand kaasomand või ühisomand.
lg 4 alusel on ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 7 järgi, kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
lg 3 kohaselt on kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Vaidlusalust kinnistut ei ole kohtu hinnangul võimalik poolte ühiskasutusse jätta. Hagejal on tekkinud uus suhe ning faktiliselt kasutab kinnistut elukohana ka hageja elukaaslane koos lapsega. Vaatamata sellele, et elamus on mitu sissepääsu, ei ole konfliktid välistatud. Ülakorrusele pääseb esimese korruse kaudu, kusjuures esik on muudest alakorruse ruumidest ebapiisavalt isoleeritud. Lisaks eeltoodule ei saa aia ning hoovi ühiskasutust välistada. Vägivallaga lõppenud konflikt on juba faktiliselt aset leidnud ning kostja on seoses eeltooduga hageja suhtes kriminaalasja algatanud. Poolte varasemad suhted võisid ju head olla, kuid kahetsusväärne tendents suhete teravnemisele on nähtav. Konflikte soodustav keskkond võib poolte erimeelsust üksnes süvendada. Lisaks eeltoodule on oluline, et kinnistu ainukasutust kostja ei soovi, kusjuures hageja kannab kinnistuga seotud kulutusi, sh tasub ka laenumakseid. Õigusrahu saavutamise eesmärgil on seega mõistlik anda kinnistu ainukasutus hagejale. Küll peab kohus õigeks nimetatud ainukasutusõigust teatud tähtajaga piirata. Kohtu poolt määratud tähtaeg annab pooltele võimaluse jõuda selgusele, kas abielu jätkata või lahutada. Lisaks eeltoodule annab kohus kostjale võimaluse kinnistul paikneva elamu ülemise korruse ajutiseks kasutamiseks, et talle vajalik erialakirjandus sorteerida ning vajalik kaasa võtta. rahuldamisele. Seega kuulub hagiavaldus osaliselt Ebausaldusväärseid tõendeid menetluses ei esinenud, põhiolemuselt oli vaidlus õiguslik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abielulises ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik Epp Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.