lg 1 eesmärgist on alternatiivsete juhatuse liikme kandidaatide esitamine hageja seadusest tulenev õigus. Seega peab kohus võimalikuks avalduse kogu mahus läbi vaadata.
kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija.
lg 1 kohaselt tuleb avalduses võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse. Kohus ei ole isiku määramisel avaldusega seotud. Tulenevalt ÄS § 184 lg-st 1 valitakse osaühingu juhatuse liikmed osanike poolt ning juhul, kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. ÄS § 184 lg 5 järgi, kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. ÄS § 184 lg 6 sätestab, et mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Tsiviilkolleegiumi selgituste kohaselt on asendusliikme määramine põhjendatud muuhulgas juhul, kui osanikud ei suuda juhatuse liikme valimist otsustada ja osaühingu juhtimine on seetõttu häiritud (tsiviilasi nr 3-2-1-130-06). Järgnevaga analüüsib kohus, kas avaldajate poolt esitatud põhjendus on tagasikutsumiseks ning juhatuse liikme kohtu poolt määramiseks piisav. Vaidlus puudub selles, et juhatuse liige VT, keda avaldajad soovivad tagasi kutsud, on ühtlasi TKHOÜ osanik. VT´ile kuulub 25 % osakapitalist , J T 25 %, ning avaldajatele kokku 50% osakapitalist. Probleemid osanike koosolekute kokkukutsumise, konkurentsikeelu väidetava rikkumise, majandusaasta aruande esitamise, lepingute ning osanike otsuste täitmisega on juhatuse liikme tegevuse hindamise küsimus. ÄS § 177 lg 1 kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks ja küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Nimetatud hääletamispiirang annab kohtu hinnangul avaldajatele piisava õiguskaitse, et oma õigusi maksma panna. Suutmatus uut juhatust valida ei ole kohtu hinnangul tõendatud, sest valimisprotsessini ei ole jõutud. Kohtu poolt juhatuse liikme tagasikutsumine ning uue juhatuse liikme määramine on äärmuslik ning ajutise iseloomuga abinõu, mida rakendatakse üksnes kaalutletud juhtudel. Olukorras, kus osanikud ei pea vajalikus kohast õiguskaitsevahendit kasutada, ei ole kohtu sekkumine mingil juhul põhjendatud. Dividendide nõe ning lepingute täitmine on hagimenetluses lahendatav küsimus. Mis puutub konkurentsikeeldu, siis ÄS § 185 lg 1 p 3 kohaselt ei või juhatuse liige olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Seega eeldab konkurentsikeelu rikkumine nii juhtorganisse kuulumist kui ka äriühingu faktilist äritegevust. Kohus märgib, et nähtuvalt 13.07.2011.a sõlmitud kinkelepingust (toim lk 116) on juhatuse liige VT talle kuuluva TKH F OÜ osa võõrandanud ning tema poolt viidatud andmetel ei kuulu ta ka juhatusse. Kohus möönab, et TKH F OÜ mitterahalise sissemakse moodustavad seadmed ning masinad, mida kasutatakse valmistoitude tootmises. Kuid sissemakses kasutatud vara on tasuta rendilepingu alusel TKHOÜ kasutuses (toim lk 135). Seega TKHOÜ tegevust toetatakse, mitte ei avaldata konkurentsi. TKH F OÜ ei ole kantud Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud ettevõtete nimestikku ning nähtuvalt TKH F OÜ arvelduskonto väljavõttest puudub äriühingul aktiivne majandustegevus (toim lk 117 kuni 119). Ainus oluline 20.06.2011. a teostatud väljamakse on seotud TKHOÜ tegevuse toetamisega. Tõendid (alates toim lk 120), mis seostuvad G OÜ ning TKHOÜ vahelise vaidlusega on muus kohtuasjas lahendatav küsimus. Tõendtite tähendus on teisejärguline, sest vajadus juhatuse liikme kandidaatide sobivust hinnata käesolevas tsiviilasjas puudub.
lg-e 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud avaldajate kanda, sest avalduse esitamine ei olnud põhjendatud ning jäi rahuldamata. Epp Haabsaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.