KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht 23.november 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-26832 Tsiviilasi JK ja NV hagi DK vastu elatise nõudes 3 600,00 eurot Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Hageja 1: JK (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja 2 ja Hageja 1 seaduslik esindaja: NV (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja: DK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista DK’lt elatis JK kasuks igakuiselt summas 160,00 EUR (ükssada kuuskümmend eurot ja 00 senti) kuus alates 09.06.2011.a kuni JK 18 aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-astaseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel arvestada asjaolu, et kostja DK on tasunud hagejale 1 JK menetluse ajal igakuiselt 160,00 eurot (ükssada kuuskümmend eurot ja 00 senti).
- Välja mõista DK’lt elatis NV kasuks igakuiselt summas 70,00 EUR (seitsekümmend eurot ja 00 senti) kuus alates 09.06.2011.a kuni JK kolme aastaseks saamiseni s.o. 11.08.2012.a.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule 09.06.2011.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja 1 kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest summas 200,00 eurot kuus ning hageja 2 kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest summas 200,00 eurot kuus kuni hageja 1 kolme aastaseks saamiseni 11.08.2012.a. Kostja vastuväited Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele, milles tunnistab hagi osaliselt. Kostja on alates 02.02.2011.a täitnud hageja 1 ülalpidamiskohustust igakuiselt summas 160,00 eurot ning kinnitab, et täidab seda ka edaspidi. Kostja arvates on hageja 1 igapäevaste vajaduste katmiseks elatis 160,00 eurot kuus piisav. Kostja andmetel töötab hageja 2 kodus küünetehnikuna ja saab sissetulekut. 21.04.2011.a võõrandasid hageja 2 ja kostja ühisomandisse kuulunud korteriomandi ning peale pangalaenu tasumist jäi alles 4998,26 eurot, millest 3489,26 eurot jäi hageja 2 käsutusse. Kostja arvates on selline summa piisav hageja 2 vajaduste katmiseks ning hageja 2 puhul ei ole tegemist abivajava isikuga. Hageja esitas vastuse kostja vastusele, milles selgitas, et ta ei tööta küünetehnikuna. Hageja 2 veedab hagejaga 1 päevas 24 tundi ning tal ei ole võimalik lapse kõrvalt tööd teha. Hageja jääb hagis esitatud seisukohtade juurde ja ei soovi hagi muuta ega tühistada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt PKS §-s 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus on kehtestanud kuupalga alammääraks 278,02 eurot. Seega ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui 139,01 eurot. Seadusandja on eeldanud, et niisuguses suuruses elatisest jätkub lapse põhivajaduste rahuldamiseks ning et lapsest lahus elav vanem on suuteline seda ka maksma. Hageja 2 on märkinud lapse vajalikeks kuludeks kokku 384,33 eurot kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub ühes kuus: toidule 105,00 eurot; vitamiinidele ja rohtudele 30,00 eurot; riietele ja jalanõudele 60,00 eurot; kulutused hügieenitarvetele ja mähkmetele 86,00 eurot; aluspesule, voodipesule ja rätikutele 30,00 eurot; suvisele lastevankrile ja jalgrattale 13.33 eurot; mänguasjadele, raamatutele, DVD-le, albumitele, pliiatsitele ja värvidele 15,00 eurot; meelelahutusele 15,00 eurot, kommunaalmaksetele 25,00 eurot ja majandustarvetele 5,00 eurot. Kostja leiab, et hagiavalduses toodud kulutused lapse igakuiste vajaduste katteks summas 384,33 eurot on ebamõistlikud ning on arvamusel, et hageja 1 igakuised vajadused on umbes 320,00 eurot. Kostja on vastuses hagile märkinud ning kinnitanud 03.10.2011.a toimunud kohtuistungil, et ta toetab hagejat 1 igakuiselt summas 160,00 eurot ning kostja nõustub eelnimetatud summas hagejale 1 ka edaspidi elatist tasuma. Kohus leiab, et hageja poolt märgitud igakuised kulutused lapse ülalpidamiseks ületavad mõnevõrra lapse tegelikke vajadusi ning kostja poolt hagejale 1 makstav elatis summas 160,00 eurot kuus on piisav hageja 1 vajaduste katmiseks. Seetõttu on kohtu arvates põhjendatud kostjalt hageja 1 kasuks välja mõista elatis summas 160,00 eurot alates hagi esitamisest 09.06.2011.a. PKS § 111 lg 2 kohaselt, kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma 2 kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Kohus vaatleb ülalpidamise nõuet koosmõjus PKS
- peatüki sätetega. Kohus lähtub asja lahendamisel elatise väljamõistmisel miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa 139,01 €, põhjendama ega tõendama. Kui elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat, tuleb selle nõude eelduseks olevaid lapse vajadusi isikul, kes elatise suuremas suuruses väljamõistmist taotleb, põhjendada ja tõendada. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, st mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtu arvamuse kohaselt ei ole hageja 2 piisavalt põhjendanud ja tõendanud enda igakuiseid vajadusi 200,00 euro ulatuses. Hageja 2 käsutusse jäi 21.04.2011.a võõrandatud korteriomandi eest saadud summast 3 489,26 eurot, mis hageja 2 poolt kohtule esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on praeguseks ära kasutatud. Kohtu arvates on hageja 2, olles ise töötu ning väikese lapsega kodus, sellise summa, veidi rohkem kui 6 kuuga ära kulutades, käitunud hea usu põhimõtte vastaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 mõttes. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning sama sätte lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud selliselt, et selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Elatise väljamõistmisel hagejale 2 tuleb arvestada ka asjaoluga, et hageja 2 saab töötutoetust ja peretoetust. Samuti on hageja 2 internetis reklaaminud küünetehniku teenuste osutamist, mis võimaldab tal saada lisa sissetulekut. Kohus leiab, et kostja on esile toonud mõjuvad põhjused, mis võimaldavad hagejale 2 elatist välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud välja mõista kostjalt elatis hageja 2 kasuks alates hagi esitamisest 09.06.2011.a summas 70,00 eurot kuus kuni hageja 1 kolme aastaseks saamiseni 11.08.2012.a. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole endi kanda. Koidula Laurisaar Kohtunik 3