Obsah (17)

§ 171§ 150§ 169§ 173§ 174§ 175§ 167§ 176§ 162§ 157§ 163§ 168§ 165§ 65§ 651§ 66§ 170

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-41483 Tsiviilasi MMR pankrotiavaldus pankrotimen

§ 171lg-le 1.

Asjaolud 18.08.2009 esitas MMR kohtule avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduses sisaldus ka võlgniku avaldus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 16.02.2010 kuulutati välja MMR(isikukood XXX) pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Urmas Tross. 10.03.2010 toimunud võlausaldajate esimene üldkoosolek otsustas jätta pankrotitoimkonna valimata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 28.12.

1. Harju Maakohtu 30.08.2011 määrusega kinnitati jaotusettepanek MMR pankrotimenetluses. Pankrotihaldur Urmas Tross on esitanud kohtule kinnitamiseks MMR pankrotimenetluse lõpparuande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks, haldurile tasu määramiseks, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja usaldusisiku kinnitamiseks. Lõpparuandele on lisatud õlausaldajate 21.09.2011 üldkoosoleku protokoll. 2 Teade lõpparuandega tutvumise võimaluste kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.09.
2. MMR(isikukood XXX) pankrotimenetluse lõpparuandes kajastatud andmed:
3. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Lõpparuande esitamise ajaks on panditud vara müüdud ja jaotiste alusel raha väljamakstud. Võlgniku menetluses on vara müüdud, laekunud vahenditest jätkub ainult menetluskuludeks, jaotiste alusel väljamaksu pole toimunud. Pandiese -kinnistu nr XXX, katastritunnus XXX, XXX - kinnistu nr XXX, katastritunnus XXX, XXX Kokku laekunud Müügisumma enampakkumisel (€) 42 500 Laekunud 26.07.2011 12 800 14.04.2011 55 300
4. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta PankS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – võlgnikul on õigus saada 278,01 alampalka ja lisaks 1/3 alampalgast iga ülalpeetava kohta. Võlgnikul on üks alaealine laps (14. a) ja Eestis ei laeku võlgnikule töötasu. Võlgniku selgituste kohaselt on ta Soomes töötu, sissetulekuks töötu abiraha summas 480 eurot. 3) massikohustused – pole tehtud ; 4) pankrotimenetluse kulud –

§ 150

lg 1 kohaselt on alljärgnevad: 4.1kohtukulud-puuduvad; 4.2 ajutise halduri tasu - summas 1 606, 54 eurot (18 900 krooni, lisandub sotsiaalmaks 6237 krooni, kokku 25 137 krooni, HMK 16.02.2010 kohtumääruse alusel) väljamakstud; 4.3 ajutise halduri tehtud kulutused OÜ-le Konkurss summas 157,98 eurot (2 472, 00 krooni, 16.02.2010 HMK kohtumääruse alusel) väljamakstud; 4.4 halduri tasu - 9 303,21 eurot (koos sotsiaalmaksuga, arvestatud pankrotivaralt 55 300 eurot alamääras, summas 6994,9 eurot, sotsiaalmaks 2308,31 eurot) välja maksmata, väljamaks lõpparuande kinnitamisel. Menetluskulud kaetakse halduri tasu arvelt.

1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Jrk Võlausaldaja 3.1 A AS SEB Pank, 10004252, Tornimäe 2 Tallinn AS SEB Pank, 10004252, Tornimäe 2 Tallinn 139 355, 52 I järk 3.3 BigBank AS, Rüütli 23 Tartu 3 273, 18 3.4 Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu, Endla 8 15177 Tallinn Eesti Energia, Kadaka tee 63 12915 Tallinn 3 473, 34 3.2 3.5 Tunnustatud nõue(€) 95 124,01 1 718, 91 3 Rahuldamisjärk ja jaotis (%) 31,7 , I järk, 44 231,51 € välja makstud 91,8 II järk 3,2 II järk 3,3 II järk Rahuldamata nõude jääk (€) 0,00 1,7 II järk 1 718, 91 95 124,01 3 273, 18 3 473, 34 Kokku: 103 589,44 100 103 589, 44 Korteriühistuseaduse (KoÜS) § 51 kohaselt, korteriomandi võõrandamisel või pärimisel lähevad korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Pankrotiseadus mingeid erinorme selles osas ei sätesta. Vältimaks vaidlusi M.M.R pankrotimenetluses halduri, KÜ XXX ja võlgnikule kuulunud korteriomandi uue omandaja vahel oli kohustuste täitmine KÜ ees üks enampakkumise tingimusi. KÜ XXX esitas nõude summas 4 423, 64 eurot, mis oli kajastatud jaotusettepanekus. KÜ XXX juhatus teavitas haldurit, et uus omanik on KoÜS § 5-1 alusel vana omaniku kohustused täitnud ja KÜ-l XXX puudub nõudeõigus pankrotimenetluses. Tulenevalt eeltoodust ei ole lõpparuandes võlausaldajana enam esitatud KÜ XXX.
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiese Müügisumma enampakkumisel -kinnistu nr XXX, katastritunnus 42 500 (€) XXX, XXX - kinnistu nr XXX, 12 800 (€) katastritunnus XXX, XXX Kokku laekunud: 55 300 (€) Märkused laekunud 26.07.2011 laekunud 14.04.2011
3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Puudub müümata vara ja ka teistelt isikutelt midagi saada ei ole.
4. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur esitab lühikokkuvõtte vara valitsemisest, kajastades vara valitsemisega seonduvaid olulisemat informatsiooni ja sündmusi. Haldur esitab lühikokkuvõtte vara valitsemisest, kajastades vara valitsemisega seonduvaid olulisemat informatsiooni ja sündmusi. Haldur oli juba menetluse algatamisel seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mille tagajärjel tuleb kahjuks võlgniku vara müüa ja anda võimalus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kompromissi pakkumiseks menetluse alustamisel puudusid vahendid. Kohustuste vabastamise menetluse algatamiseks tuleb aga pankrot välja kuulutada, vara müüa ja pankrotimenetlus lõpetada. Füüsiline isik peab leidma tööga või tegelema äritegevusega, et saavutada stabiilsus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kas või osaliseltki kohustustest vabastamise menetluse ajal. Halduri arvates füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma. Erinevates menetluste baasil võib asuda seisukohale, et tegemist on nn „laenatud heaolu“ sündroomiga. Seda sündroomi iseloomustavad näitajad on üldjuhul järgnevad- ainult palgatulu arvelt soetatakse laene ja lihtsalt elatakse, kuid ei tekitata sääste, rääkimata investeeringutest. Võlgnik on asunud elama Soome, lootes olla sotsiaalselt paremini kindlustatud kui Eestis. Antud juhul võlgniku koolist saadud teadmised ja elukogemus ei võimaldanud olukorda ära hoida. Võlgniku aktiivsus oli suunatud ilmselt laenude võtmisele ja aktiivsele „eluelamisele“, arvestamata asjaolu, et kohustused tuleb täita. 4 Menetluses oli peamiseks tegevuseks nõuete käsitlus ja kaitsmine ning panditud vara müük. Vara müük toimus ajavahemikus oktoober 2010 kuni august
5. Ostuhuvi pankrotivara vastu oli väike, võtmed andis võlgnik üle alles veebruaris
6. Vara müügihinnad kooskõlastas haldur pandipidajaga. Haldur on pidanud võlgnikuga ühendust elektrooniliselt ja kohtunud ühe korra. Oma viimases e-posti kirjas võlgnik selgitas, et ta mõistab oma maksejõuetust ja selle eest makstavat kallist kuid mõttetut hinda. Soomes ta on samuti võlgades, kuid väidetavalt mitte temast olenevatel põhjustel. Võlgnik ootab asjade lahendamist ja on kinnitanud, et kindlasti mitte üle 50 euro ta maksta ei suuda, sest elab Soomes töötu abirahast, pluss alaealise ülalpidamine. Haldur on menetluse vältel läbi viinud ettevalmistanud ja läbiviinud võlausaldajate esimese üldkoosoleku 10.03.2010, nõuete kaitsmise koosoleku 28.12.2010, esitanud 31.03.2011 Harju Maakohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku, mille kohus 23.05.2011 jättis kinnitamata, kuna pankrotimenetluses oli tunnustatud pandiga tagatud AS SEB Panga nõue ja jaotusettepaneku kinnitamise ajaks ei õnnestunud pandieset müüa. 11.08.2011 olid pandiesemed müüdud ja haldur esitas uue jaotusettepaneku, mille Harju Maakohus kinnitas 30.08.
7. 27.09.2011 viis haldur läbi võlausaldajate üldkoosoleku, mis lubas halduril esitada kohtule kinnitamiseks lõpparuande pankrotimenetluses ja menetlus lõpetada, et Harju Maakohus saaks võlgniku osas algatada kohustustest vabastamise menetluse. Samuti tegi üldkoosolek ettepaneku nimetada MMR (kood XXX) usaldusisikuks KSS(ik XXX) kohustustest vabastamise menetluses, tasuga 266 eurot aastas (aastatasu 200 eurot ja sotsiaalmaks 66 eurot). Pangakonto, kuhu kohustustest vabastamise menetluse algatamisel rahalised vahendid laekuma hakkavad, on MMR konto SEB Pangas nr XXXXXXXXX, mille kasutamise õigused tuleb ümber vormistada usaldusisikule. Usaldusisik peab kontrollima võlgniku sissetulekuid ja väljaminekuid ning esitama kohtule kohustustest vabastamise menetluse ajal aruande laekumistest kontole ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta kord aastas, samuti teostama muid

-s sätestatud usaldusisiku kohustusi.

1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses puuduvad esitatud hagid ja haldur ei kavatse hagi esitada.
2. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Pankrotimenetluse kulud

§ 150

alusel: 1) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – Võlgnikul on õigus saada 278,01 alampalka ja 1/3 alampalgast iga ülalpeetava kohta. Võlgnikul on üks alaealine laps (14. a) ja Eestis ei laeku talle töötasu. Võlgniku selgituste kohaselt on ta Soomes töötu, sissetulek töötu abirahana summas 480 eurot. 2) pankrotimenetluse kulud -

§ 150

lg 1 järgi on pankrotimenetluse kulud: 2.1 kohtukulud- puuduvad; 2.2 ajutise halduri tasu-summas 1606,54 eurot (18 900 krooni, lisandub sotsiaalmaks 6237 krooni, kokku 25 137 krooni; 16.02.2010 HMK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-41483) väljamakstud; 2.3 ajutise halduri kulu OÜ Konkurss summas 157,98 eurot (2 472,00 krooni, 16.02.2010 HMK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-41483) väljamakstud; 2.4 halduri tasu, koos sotsiaalmaksuga summas 9 303,31 eurot (55 300 eurolt pankrotivaralt on halduri tasu alamäär 4665 eurot, lisandub 10% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt summas 2329,9 eurot (55300-32001x10%), kokku halduri tasu alammäära alusel 6994,9 5 eurot, koos sotsiaalmaksuga summas 2308,31 eurot kokku 9303,21 eurot) pärast väljamaksmisega lõpparuande kinnitamist. Menetluskulud kaetakse halduri tasu arvelt. 9. Kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjusena ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud 10.1 Kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjusena Füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks isiku elamises üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi (füüsiline isik või juriidiline isik), kes elab üle oma rahaliste võimaluste või majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma. Võlgnik on olnud küll aktiivne kohustuste suurendamisel laenude võtmise kaudu ja uute laenude võtmisega on soovitud varasemaid kohustusi kustutada, kuid tegevuse tulemusena on kasvanud pidevalt kohustuste hulk ning tagajärjeks on pankrotimenetlus. Antud juhul võib võlgniku maksejõuetuse põhjusteks pidada võlgniku poolt kohustuste pidevat suurendamist üle oma finantsvõimaluste. Füüsilise isiku puhul juhtimisvigadest rääkida ei saa, samas ei ole laenude abil lühiajalise parema elatustaseme “kunstlik” tekitamine kriminaalkorras karistatav. Tulenevalt eeltoodust ei ole füüsilise isiku isikliku elu majanduspõhised halvad teadmised ja maksejõuetuks muutmine käsitletav raske isikliku elu juhtimisveana ja samuti ei ole võlgniku pankrotimenetluses kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. 10.2 Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud 10.2.1 Halduri tasu ja kulud

§ § 651 lg 1 kohaselt halduri tasu alammäära kohaselt pankrotivaralt summas 55 300 eurolt pankrotivaralt on halduri alamäär summas 4665 eurot, millele lisandub 10% pankrotivara suuruse alumist piiri ületav osalt summas 2329,9 eurot (55300-32001x10%), kokku halduri tasu alammäära alusel 6994,9 eurot, koos sotsiaalmaksuga summas 2308,31 eurot kokku 9303,21 eurot. Haldur palub määrata tasu koos maksudega pankrotivara arvelt summas 9 303, 21 eurot. 10.2.2 Kohustustest vabastamise menetlus Nimelt

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Selleks peab võlgnik esitama kohustustest vabastamise avaldus kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks (

170). Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 173

sätestatuna on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgniku töö-või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 %. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg-tw 5 ja 6 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 6

§ 171

kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo;4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

§ 174

alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei saa menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

§ 175

lg-te 1 ja 11 sätete alusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas. MMR menetluses on eelduslikult kõik võlausaldajad esitanud nõuded ja puuduvad nõuded, mida on võimalik

§ 167

alusel esitada pärast pankrotimenetluse lõppemist, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Nimetatud nõudeid ei või esitada, kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu vastavalt

§-s 176 sätestatule lõppenud. Võlausaldajad võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada võlgniku vastu ka massikohustustest tekkinud nõuded, mida ei ole pankrotimenetluses rahuldatud. Üldises korras võib võlgniku vastu esitada samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada. Sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest.

§ 176

kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. 7 Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Pankrotihalduri koostatud aruanne lõpeb taotlusega kohtule, milles haldur palub kinnitada lõpparuanne, lõpetada MMR pankrotimenetlus ning algatada kohustustest vabastamise menetlus, määrata pankrotihaldurile tasu ja välja mõista võlgnikult, väljamaksmisega OÜ Konkurss, mille kaudu haldur tegutseb. Ühtlasi palub haldur kohtul otsustada võlgniku 18.08.2009 avalduse alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, menetluse algatamisel määrata usaldusisikuks KSS(ik XXX), telefon XXX, XXX ja kinnitada usaldusisiku aastatasuks 266 eurot (200 + 66 eurot, 33% sotsiaalmaks 200 eurolt) võlgniku vara arvelt. Kohtumääruse põhjendused

§ 162

lg 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks.

§ 157

p 5 järgi lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud MMR pankroti lõpparuandega, leiab, et see vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele.

Sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada halduri esitatud kujul ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihaldur Urmas Tross tuleb vabastada MMR kood XXX) pankrotihalduri kohustustest. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Haldur peab maksejõuetuse põhjuseks eelkõige asjaolu, et võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma. Kohus nõustub halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Pankrotihalduri tasu määramine

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. 8

§ 65

lg 51 kohaselt võib kohus määrata haldurile

§ 651

lg 1 nimetatud alammäärast suurema tasu.

§ 66

lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur Urmas Tross palub kohtul määrata MMR pankrotimenetluses pankrotihalduri tasuks 6994,90 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 2308,31 eurot, kokku 9303,21 eurot pankrotivara arvelt, väljamaksmisega OÜ-le Konkurss, mille kaudu haldur tegutseb. Võlausaldajate üldkoosolek 27.09.2011 on andnud nõusoleku halduri tasu määramiseks summas kuni 9303,30 eurot (koos sotsiaalmaksuga. Kohus leiab, arvestades halduri töö mahtu, keerukust ning halduri kutseoskust ja võlausaldajate 27.09.2011 üldkoosoleku otsust, et halduri taotlus tasu määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Haldurile tuleb töötasuks määrata 6994,90 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 2308,31 eurot, kokku 9303,21 eurot väljamõistmisega pankrotivarast OÜ-le Konkurss, mille juures haldur tegutseb. Halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused on haldur katnud oma vahendite arvelt. Pankrotihalduri vabastamine ja võlgniku dokumentide hoiuleandmine

§ 165

lg 3 järgi pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 165

lg 3 kohaselt tuleb pankrotihaldur Urmas Tross vabastada MMR pankrotimenetluses halduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud 18.08.2009 kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Avalduses võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Pankrotihaldur toetab võlgniku taotlust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuna võlgnikul on püsiv töösuhe ja puuduvad kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud. Ka võlausaldajate 27.09.2011 üldkoosolek on toetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist peale pankrotimenetluse lõppu ning teinud ettepaneku nimetada MMR kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks KSS(ik XXX), telefon XXX, XXX ja määrata usaldusisikule tasu 200 eurot aastas (lisandub sotsiaalmaks 66 eurot). 9 Usaldusisik peab kord aastas kontrollima võlgniku sissetulekuid ja väljaminekuid ning esitama kohtule kohustustest vabastamise menetluse ajal aruande laekumistest kontole ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta kord aastas, samuti teostama muid

-s sätestatud usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, mistõttu kohus leiab, et võlgniku avaldus võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohus asub seisukohale, et võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses tuleb nimetada KSS(ik XXX) ning usaldusisikule tuleb määrata tasu 200 eurot aastas, millele lisandub sotsiaalmaks 66 eurot, kokku 266 eurot aastas. Kohustustest vabastamise menetluses tuleb MMR (isikukood XXX) konto nr XXXXXXXXX, millelt tehakse väljamakseid võlausaldajatele, kasutamise õigused ümber vormistada kohtu poolt määratud usaldusisikule KSS(ik XXX). Kuivõrd antud määrusega kinnitas kohus lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse, tuleb anda MMR kohustustest vabastamise avaldus registreerimiseks iseseisva avaldusena tsiviilkantseleisse. Lukiina Vismann Kohtunik 10