) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt on kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kuna kostja I on hagi õigeks võtnud, siis tuleb lugeda hageja nõue kostja I vastu põhjendatuks ning seda hoolimata sellest, et hageja nõuab viivist suuremas summas kui 10 % esitatud arvete summast. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping, mille p 1.1 kohaselt käendab kostja II 30.06.2009.a arvest nr 090612, 03.08.2009.a arvest nr 090806 ja 02.09.2009.a arvest nr 090903 tulenevat kostja I kohustuste täitmist, kui kostja I on need jätnud täitmata 25. juuniks 2010.a. Käenduslepingu kohaselt on leping sõlmitud 05.03.2009.a. Kohtu hinnangul on käenduslepingus ilmselgelt eksitud lepingu kuupäevaga, kuna käenduslepingus on viidatud arvetele, mis on esitatud käenduslepingu kuupäevast hiljem. Kohtu arvates on loogiline hageja väide, et käenduslepingu õige sõlmimise kuupäev on 05.03.2010.a. Sellest tulenevalt on ka ebaõiged kostja II väited, et käenduslepingu sõlmimise ajaks ei olnud veel põhikohustust tekkinud. Kohus ei nõustu kostja II väitega, et hageja nimel käenduslepingu sõlminud isikul polnud selleks volitusi. Hageja nimel on käenduslepingule allakirjutanud Ivar Põldmann. 19.02.2010.a volikirjaga on hageja juhatuse liige volitanud Ivar Põldmanni sisse nõudma hageja võlanõudeid. Kohtu hinnangul hõlmab see volitus ka võla sissenõudmise kindlustamise eesmärgil käenduslepingu sõlmimist. Seda, et hageja volitus hõlmas õigust sõlmida käendusleping, tõendab ka hageja enda käitumine, kuna ta on käenduslepingule tuginedes esitanud kostja II vastu hagi. Kuna volikiri on väljastatud 19.02.2010.a, siis on ebaõige kostja II väide, et volikiri väljastati pärast käenduslepingu sõlmimist. Kohus on nõustunud hageja väitega, et käenduslepingu sõlmimise õige kuupäev on 05.03.2010.a. Samuti ei nõustu kohus kostjaga II, et käendusleping on tühine TsÜS § 86 lg 2 alusel. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 3 pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtu arvates, ei ole kostja II esile toonud asjaolusid, mis viitaksid tehingu heade kommete vastasusele. TsÜS § 86 lg 2 rakendamise üheks eelduseks on, et pool teeb tehingu oma erakorralisest vajadusest tulenevalt. Kostja II ei ole tuginenud sellele, et ta sõlmis käenduslepingu enda erakorralisest vajadusest tulenevalt. Kostja II väitis, et kostja II pandi sundolukorda, kuna hagejaga lepingulistesse suhetesse astumine oli kostja I jätkusuutliku tegevuse tagamise seisukohast hädavajalik. Seega on kostja II väitnud, et ta sõlmis lepingu kostja I erakorralisest vajadusest tulenevalt. Kostja II väide, et käendusleping sõlmiti selleks, et kostja I saaks hagejaga lepingut sõlmida, ei ole ka loogiline, kuna käendusleping sõlmiti võrreldes alltöövõtulepinguga oluliselt hiljem. Lisaks ei ole kostja II tõendanud, et käenduslepingu sõlmimine oli kostja I jätkusuutliku tegevuse tagamise seisukohast hädavajalik. Samuti ei ole kostja II tõendanud, et hageja kostja I väidetavast erakorralisest vajadusest teadis või pidi teadma. Usutavad ei ole ka kostja II väited, et ta ei saanud käenduslepingu sõlmimisel aru selle sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Kostja II tegutseb äriühingu juhatuse liikmena, mistõttu ei saa ta tehingute tegemisel olla kogenematu. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu p 1.3 kohaselt on käendaja vastutuse maksimummäär 102 244 krooni. Seega vastutab kostja II kostja I kohustuste eest 6534,58 euro (102 244 krooni) ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 5959,38 eurot ja viivis 575,20 eurot. Lisaks tuleb kostjalt I välja mõista täiendav viivis 15.09.2010.a seisuga summas 4211,21 eurot. Samuti tuleb kostjalt I välja mõista viivis 0,2 % päevas põhivõlalt alates 16.09.2010.a kuni põhivõla tasumiseni.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
Vastavalt
lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi kostja I vastu, siis tuleb kostja I menetluskulud jätta kostja I kanda. Samuti tuleb kostja I kanda jätta hageja menetluskulud, mida hageja kandis seoses hagi esitamisega kostja I vastu. Kuna hagi kostja II vastu rahuldatakse osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega kostja II vastu, jätta hageja kanda. Kostja II menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots 4 kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.