lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Swedbank Liising AS-i kasuks Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust liisingulepingu ega käenduslepingu, mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmise üle ega selle üle, et kostjal 1 tekkis graafikujärgsete maksete tasumisel võlgnevus, et hageja ütles kostjale 1 lepingu üles ja leping on lõppenud. Vaidlus on sõiduki tagastamisega seotud kulutuste ja viivise üle.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-des 1, 3, 4 ja 6 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles, nõuda tekitatud kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Hageja nõue lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvate maksete osas ajavahemiku 13.11.2008 kuni 18.03.2009 eest kokku 2 272,36 €, sellest osamakse, intressi ja kindlustusmaksed kokku 2 010,75 €, liikluskindlustuse võlgnevus 82,96 € ja viivismaksete võlgnevus 178,65 € on tõendatud liisinglepinguga nr XXX, lepingu maksegraafikuga, lepingu üldtingimustega, kindlustusleppega, vara ülendamise-vastuvõtmise aktiga, käenduslepinguga, arvetega nr XXX,XXX,XXX.XXX,XXX,XXX ja XXX, liikluskindlustuse võlgnevuse kinnituskirjaga, lepingu ülesütlemise teatise ja nõudega ning kostjate omaksvõtuga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et liisingueseme tagastamisega seotud kulud võivad olla ülesütlemisest tingitud lisakulud
Hageja nõue vara, Opel Vivaro reg nr XXX, Soome Vabariigist tagastamiseks tehtud kulutustele on tõendatud OÜ CE vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga 06.07.2009 ja arvega nr A XXX summas 1 150,41 € (18 000,00 kr käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud 13.07.2009, Bexor Oy 06.07.2009 OÜle F esitatud arvega nr 1014 summas 964,30 €, millest nähtuvad osutatud teenustena pukseerimisja parkimisteenus, teenindus- ja töötunnid. OÜ F tasus arve Bexor Oy 29.07.2011 summas 970,80 € (964,30 + 6,50)/ 15 189,72 kr, mida tõendab konto väljavõte. Ülekantud summa sisse on arvestatud ka Sampo panga välismakse teenustasu summas 6,50 €. CEOÜ on lisanud BO arvele juurde tagastusteenuse kehtiva hinna vastavalt koostöölepingule summas 2 810,82 kr, mis kokku annab Swedbank Liising AS-ile väljastatud arve nr XXX summas 18 000 krooni + km (15 189,72 + 2 810,81).
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude arvestusest nähtuvalt on võlasumma 7094,09 € hulgas juba viivisevõlg 178,65 €, mida ei saa põhivõlaks pidada ja intressivõlg 311,53 €, millelt ei saa
MS § 367 järgi 6603,91 € ja kostjatelt tuleb välja mõista solidaarselt viivis põhivõlalt 6603,91 € 0,25% päevas alates hagi esitamisest 29.03.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa hageja kasuks. Kuna kostjad ei ole taotlenud viivise vähendamist ja kohus ilma kohustatud isiku taotluseta
lg 8 ei kohalda, siis jätab kohus kostjate vastuväited maksejõuetuse kohta tähelepanuta. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja 165 lg 3 kannavad hagimenetluse kulud solidaarselt kostjad. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.