KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus vastuses kohtule kostja, M. M., hagi ei tunnistanud (tl.19-21), vaidles hagile vastu ning palus Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank poolt esitatud hagi jätta rahuldamata, aga samuti palus M. M. jäta kõik menetluskulud Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt ei sõlminud M. M. 13.detsembril 2006.a. SMS – laenulepingut nr.0609819/96sm, kuna mobiiltelefon, koos kõikide paroolidega ja pangaarve numbriga, oli varastatud M. M.´i korterist. Kirjaliku vastuse kohaselt põdes M. M. rasket psüühilist haigust, mille tõttu oli M. M.´ile määratud raske puue, 90% töövõimekaotusega. M. M. asus seisukohale, et psüühilise seisundi tõttu ei saanud M. M. aru oma tegevusest ning M. M. ei olnud võimeline oma tegevust ka juhtima. Samuti ei olnud M. M. võimeline teostama selliseid keerulisi toiminguid nagu selleks oli SMS – laenu saamine. SMS – laenu olemasolust üldse sai M. M. teada alles kohtust. Koos kirjaliku vastusega esitas M. M. kohtule ka riigi õigusabi taotluse. 09.oktoobri 2009.a. määrusega rahuldas Viru Maakohtus M. M.´i poolt esitatud riigi õigusabi taotluse (tl.59-60) ning määras M. M.´ile riigi õigusabi osutajaks advokaadi Eesti Vabariigi arvelt. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL Hageja, Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank, lepinguline esindaja, Artur Maljukov palus kohtuistungil hagi rahuldada ja M. M.´ilt välja mõista 191.73 eurot (3 000.- krooni) põhivõlga, 03.20 eurot võla sissenõudmisega seotud kulusid, 188.54 eurot võla käsitlustasu, aga samuti tagastamata krediidisummalt 0,25% viivist (iga viivitatud päeva eest), alates „15“juunist 4 2011.a. kuni tagastamata krediidisumma (191.73 euro) täieliku tasumiseni M. M.´i poolt. Kõik kohtukulud palus hageja lepinguline esindaja, Artur Maljukov, panna M. M.´i kanda. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank lepinguline esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et isegi kui M. M.´il varastati mobiiltelefon koos koodidega, siis ei oma see asjaolu asjas tähtsust, kuna laenusumma kanti üle M. M.´i pangakontole, mida sai käsutada ainult M. M. ise. Hageja, lepinguline esindaja, Artur Maljukov, oli vestelnud ka M. M.´i õega, kes oli laenust täiesti teadlik. M. M.´il esinenud haiguslik seisund ei tähendanud veel iseenesest seda, et M. M. oli teovõimetu ja ei tohtinud sõlmida tehinguid. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank lepinguline esindaja viitas asjaolule, et kõik maksekäsu kiirmenetluses koostatud ja kohtule esitatud dokumendid olid koostatud selliselt, mis andsid alust arvata, et M. M. sai aru oma olukorrast ja tegude tagajärgedest. Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank tugines oma nõudes M. M.´i vastu lepingu rikkumisele M. M.´i poolt. Krediidilepingu rikkumisel eeldab seadus lepingut rikkunud osapoole süüd. M. M. ei ole esitanud kohtule tõendeid süü puudumise kohta. Kostjale, M. M.´ile, kohtu poolt määratud lepinguline esindaja, advokaat Tiina Mare Hiob, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Advokaat Tiina Mare Hiob esitas kohtule kohtuistungil oma kirjalikud seisukohad koos taotlustega. Kohus võttis advokaat Tiina Mare Hiob´i poolt esitatud kirjaliku dokumendi kohtuistungi protokolli juurde. Täiendavalt selgitas advokaat Tiina Mare Hiob kohtuistungil, et laen tekkis M. M.´i pangakontole M. M.´i tahte vastaselt, kuna M. M.´i telefon ja pangakaardid olid varastatud. M. M. oli pikaajalist psühhiaatrilist abi vajav inimene ning ei ole tõendatud, et M. M. mõistis oma tegevuse tagajärgi. Kohtuistungi lõpuks nõustus advokaat Tiina Mare Hiob M. M.´i vast esitatud põhivõla nõudega, kuid palus M. M.´i vabastamist viiviste ja menetluskulude kandmisest, mis olid, advokaat Tiina Mare Hiob´i arvates, liigkasuvõtjaliku iseloomuga. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks, põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank hagiavaldusega M. M.´i vastu (tl.2-5). Maksekorraldusega nr.92152398 15.juunist 2009.a. (tl.6), riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank kirjaliku ettepanekuga 26.veebruarist 2007.a. M. M.´ile (tl.9), võla vabatahtliku tasumise kohta. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank teenustasude hinnakirjaga (tl.10), mis kehtis alates 10.novembrist 2005.a.. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank poolt kehtestatud SMS – laenu üldtingimustega (tl.11-12), mis olid iga SMS – laenulepingu lahutamatuks koostisosaks. SEB panga maksekorraldusega nr.66156 13.detsembrist 2006.a. (tl.13), mille alusel kandis Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank üle M. 5 M.´i pangakontole SMS – laenulepingu nr.0609819/96sm (laenusumma 3 000.krooni) järgi M. M.´i poolt laenatud summa, millest olid maha arvatud sms – laenulepingu sõlmimisega kaasnenud tasud. Kokku kanti M. M.´i pangakontole 2 060.- krooni. Maksekorralduse selgituste lahtris oli märgitud laenu tagastamise tähtaeg – 11.veebruar 2007.a.. Viru Maakohtu 16.juuni 2009.a. määrusega (tl.14). M. M.´i poolt 10.juulil 2009.a. kohtule esitatud kirjaliku vastusega hagile (tl.19). Sihtasutuse Ahtme Haigla tõendiga 08.juulist 2009.a. (tl.20), mille kohaselt oli M. M. pöördunud korduvalt raviasutusse psühhiaatrilise abi saamiseks. Fotoärakirjaga M. M.´i Vene FV kodaniku passist (tl.21). M. M.´i taotlusega riigi õigusabi saamiseks ja majandusliku seisundi teatisega (tl.22-26). Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank poolt 01.septembril 2009.a. kohtule esitatud kirjaliku seisukohaga (tl.29-33) vastuseks M. M.´i poolt hagile esitatud kirjalikule vastusele. Viru Maakohtu poolt esitatud kirjalike päringutega M. M.´i varalise seisundi kohta, aga samuti vastustega neile päringutele (tl.3558). Viru Maakohtu 09.oktoobri 2009.a. määrusega (tl.59-60), M. M.´i poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamise kohta. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank kirjaliku taotlusega 17.veebruarist 2011.a. (tl.77-81) kohtuistungi edasilükkamise kohta. 21.veebruaril 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.84-85). 25.aprillil 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.91-93). M. M.´ile kohtu poolt määratud lepingulise esindaja, advokaat Tiina Mare Hiob´i, poolt kohtule esitatud kirjalike taotluste ja seisukohtadega 24.oktoobrist 2011.a.. Kohus jättis advokaat Tiina Mare Hiob´i poolt 24.oktoobri 2011.a. dokumendis esitatud kirjalikud taotlused rahuldamata. Kohus luges tõendatuks tsiviiltoimiku materjalidega, et kohus oli varemalt, käesoleva menetluse käigus, juba korduvalt kontrollinud nii M. M.´i üldist teovõimet, kui ka tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Kohus luges tõendatuks, et M. M.´i näol oli tegemist tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isikuga, mille tõttu kohus rahuldaski M. M.´i riigi õigusabi taotluse ning käesolevas menetluses oli M. M.´ile kohtu poolt määratud lepinguliseks esindajaks, advokaat Tiina Mare Hiob. M. M.´i üldise teovõime osas luges kohus tõendatuks, et TsÜS §7 kohaselt oli füüsilise isiku (inimese) (käesolevas menetluses M. M.´i) õigusvõimeks, võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul oli ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algas inimese elusalt sündimisega ja lõppes surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel oli inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sündis elusana. Kohus luges tõendatuks, et M. M.´il oli juba sünni hetkest olemas võime omandada tsiviilõigusi (saada krediidiasutustelt krediiti) ja kanda tsiviilkohustusi (täita laenulepingutega võetud kohustusi krediidiasutuste ees). Kohus luges tõendatuks, et TsÜS §8 kohaselt loeti füüsilise isiku (M. M.´i) teovõimeks võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime oli 18 – aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18 – aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu 6 kestvalt ei suutnud oma tegudest aru saada või neid juhtida, oli piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutas isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suutnud oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kui isikule, kes, vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu, ei suutnud kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, oli määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik oli piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja oli määratud. Nii kohtul, M. M.´il endal kui ka temale kohtu poolt määratud lepingulisel esindajal, advokaat Tiina Mare Hiob´il, puudusid andmed selle kohta, et M. M.´il esinenud psüühikahäire oleks olnud kestva iseloomuga, mille tõttu oleks tulnud M. M.´i lugeda piiratud teovõimega isikuks. Samuti puudusid kohtul andmed selle kohta, et M. M.´ile oleks olnud määratud eestkostja, mille tõttu oleks tulnud M. M.´i lugeda piiratud teovõimega isikuks. Kohus luges tõendatuks, et M. M.´i, füüsilise isikuna, kes oli saanud 18 – aastat vanaks, kellel ei olnud diagnoositud kestva iseloomuga psüühikahäiret ning kellele ei olnud kohtu poolt määratud eestkostjat, tuli lugeda teovõimeliseks isikuks, kuna M. M. omas võimet teha iseseisvalt tehinguid ning seda võimet ei olnud M. M.´il kohtu poolt piiratud. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Vastavalt
sätetele, kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga
Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.
lg.1 – 3 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viivise osas.
kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus – või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank hagi M. M.´i vastu tarbijakrediidilepingust (SMS – laenulepingust) nr.0609819/96sm 13.detsembrist 2006.a. tulenevate rahasummade tasumiseks oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohu luges tõendatuks, et M. M.´ilt kuulub väljamõistmisele 383.47 eurot (sealhulgas 8 191.73 eurot tasumata krediidisummat, 03.20 eurot võla sissenõudmisega seotud kulusid ning 188.54 eurot võla käsitlustasu). Kohus luges tõendatuks, et
M.´ilt väljamõistmisele 0,25% viivist, tasumata krediidisummalt (191.73 eurot) päevas, alates „15“juunist 2009.a. kuni tasumata krediidisumma (191.73 eurot) täieliku tasumiseni M. M.´i poolt. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank sõlmis,
M.´iga, tarbijakrediidilepingu ning andis tarbijale krediiti või laenu. Kohus luges tõendatuks, et tarbijakrediidilepingule tuli kohaldada laenulepingu kohta käivaid sätteid.
Kohus luges tõendatuks, et M. M. võttis tarbijana Aktsiaseltsilt Balti Investeeringute Grupi Pank laenu (krediiti), elektroonsete kanalite kaudu SMS – laenulepingu nr.0609819/96sm 13.detsembrist 2006.a. sõlmimise teel ning M. M. oli kohustatud Aktsiaseltsile Balti Investeeringute Grupi Pank tasuma lepingu sõlmimise tasu (940.- krooni), tagastama laenu (krediidi) ning lepingu rikkumiste korral (laenu tagasimaksmisega viivitamise korral) maksma krediidiandjale, kulude katteks, 550.- krooni käsitlustasu, iga 15 – päevase viivitusperioodi eest, aga samuti
alusel tasumisega viivitamise korral maksma viiviseid lepinguga ja seadusega ettenähtud ulatuses. Kohus luges tõendatuks, et M. M.´ile kohtu poolt määratud lepingulise esindaja, advokaat Tiina Mare Hiob´i, taotlused tuli jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et TsÜS §8 kohaselt loeti füüsilise isiku (M. M.´i) teovõimeks võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime oli 18 – aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18 – aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suutnud oma tegudest aru saada või neid juhtida, oli piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutas isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suutnud oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kui isikule, kes, vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu, ei suutnud kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, oli määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldati, et isik oli piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja oli määratud. Nii kohtul, M. M.´il endal, kui ka temale kohtu poolt määratud lepingulisel esindajal, advokaat Tiina Mare Hiob´il, puudusid andmed selle kohta, et M. M.´il esinenud psüühikahäired oleks olnud kestva iseloomuga, mille tõttu oleks tulnud M. M.´i lugeda piiratud teovõimega isikuks. Samuti puudusid kohtul andmed selle kohta, et M. M.´ile oli määratud eestkostja, mille tõttu oleks tulnud M. M.´i lugeda piiratud teovõimega isikuks. Kohus luges tõendatuks, et M. M., füüsilise isikuna, kes oli saanud 18 – aastat vanaks, kellel ei olnud diagnoositud kestva iseloomuga psüühikahäiret ning kellele ei olnud kohtu poolt määratud eestkostjat, tuli lugeda teovõimeliseks isikuks, kuna M. M. omas võimet teha iseseisvalt tehinguid ning seda võimet ei olnud M. M.´il kohtu 9 poolt piiratud. Ajutise psüühikahäire tõttu oli M. M. tsiviilkohtumenetlusteovõimet mitteomav isik, mille tõttu andis kohus M. M.´ile riigi menetlusabi ja RIS – infosüsteemi vahendusel sai M. M.´i määratud lepinguliseks esindajaks, advokaat Tiina Mare Hiob. Kohus luges tõendatuks, et M. M.´i lepingulist vastutust välistavaks asjaoluks ei saanud olla M. M.´i elukohast mobiiltelefoni ja pangakaartide varastamine, tundmatute isikute poolt. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank kandis laenusumma M. M.´i pangakontole. Kohtule ei olnud esitatud andmeid selle kohta, et M. M.´i pangakontole oleks olnud juurdepääs tõkestatud, seoses M. M.´i identiteedi vargusega, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et M. M. võttis ise pangakontolt laenusumma välja ja kulutas laenusumma ära. Kohus luges tõendatuks, et M. M. toimis lähedaste isikute teadmisel ja heakskiidul. Vastuväide, et M. M. ei soovinud laenu, tuli jätta tähelepanuta, kuna M. M.´il ja tema lähedastel isikutel oli alati võimalus M. M.´i pangakontolt laenusumma koheselt tagasi kanda, koos selgitusega, et raha oli üle kantud vastu M. M.´i tegelikku tahet. Kohus luges tõendatuks, et laenusumma kohese mittetagastamisega ja laenatud raha ärakulutamisega kiitis M. M. ise hiljem tehingu heaks ning oli selle tõttu kohustatud tasuma ka viiviseid. Kohus asus seisukohale, et juhul, kui tõepoolest oleks toimunud kurjategijate poolt M. M.´i identiteedi vargus, siis oleksid kurjategijad võtnud M. M.´i nimelt mitmeid laene ja järelmakse. Asjaolu, et M. M.´i nimelt võeti ainult üks SMS – laen, viitab sellele, et tegelikult võttis laenu täiesti teovõimeline M. M. ise, kes viidates oma tervislikule seisundile püüab Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank eksitusse viia, laenukohustuse tasumisest vabanemise eesmärgiga. Kohus luges tõendatuks, et tegelikkuses M. M.´i identiteedi vargust (kurjategijate poolt) ei toimunud. Kohus luges tõendatuks, et kõik menetluskulud tuli panna M. M.´i kanda. Riigi õigusabi kulud tuli jätta Eesti Vabariigi kanda. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.