TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-813 Otsuse kuupäev 30.09.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.A. kaebus Tartu Vangla 01.03.2011 käskkirja nr. 1-4/609 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2011, avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja V.A.; Vastustaja Tartu Vangla, esindaja jurist Tiiu Miller Resolutsioon Jätta V.A. kaebus haldusasjas 3-11-813 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 31.10.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus V.A. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla peaspetsialistüksuse juhi käskkirja nr. 1-4/609 01.03.2011 haldusakti tühistamise nõudes. Distsiplinaarkaristuse käskkirjaga 01.03.2011 nr. 1-4/609 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on karistatud kinnipeetav V.A.´ kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks Tartu Vangla kodukord p. 12.5.4 ja Vangistusseaduse § 67 p.1 nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt on V.A. 06.02.2011 kella 09.55 paiku pannud toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et V. A. ei andnud peale jalutuskäiku tarvitamata jäänud suitsetamise tarbeid vanglaametniku määratud kohas ja ajal vangla hoiule ning läbiotsimise käigus leiti kinnipeetava jope vasakust käisest voodri vahelt kaks väävliriba ning lahtist tubakat umbes kümme grammi. V.A. on esitanud ka vaide Tartu Vangla kaevatava käskkirja suhtes, milles taotleb käskkirja tühistamist. Vaideotsusega 22.03.2011 nr. E5 137-1 on Tartu Vangla direktor jätnud vaide rahuldamata. Kaebuse kohaselt on kaebaja pöördunud halduskohtu poole kaevatava käskkirja tühistamise nõudega ning väidab, et käskkirja on koostanud sama isik, kes ka asja menetles. Kaebaja väidab, et ta on täiskasvanud inimene ning tal pole keelatud suitsetada ning suitsetamisest loobuma ei saa teda keegi sundida. Kaebaja selgitab, et suitsetamise võimaluse puudumise tagajärjel tunneb ta end halvasti , mis tekitab ka psüühilisi häireid. Kaebaja märgib kohtuistungil, et ta ei tunnista vangla reegleid ning ta peab saama suitsetada ning kaebaja ei pea õigeks, et peab 1 tunni jooksul, mil talle jalutuskäiku võimaldatakse, 6-7 suitsu korraga ära tegema. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla on seisukohal, et V.A. poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla 01.03.2011 käskkirjaga nr 1-4/609 karistati kinnipeetavat V.A. distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p 12.5.4 ja vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 nõuete süülise rikkumise eest. V.A. rikkumine seisnes selles, et 06.02.2011 kella 9.55 paiku ei andnud peale jalutuskäiku tarvitamata jäänud suitsetamistarbeid hoiule vanglateenistuse ametniku poolt määratud ajal ja kohas. V.A. on leidnud, et karistuse on määranud distsiplinaarmenetluse läbiviinud isik. VangS § 64 lg 4 alusel määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 15 alusel on üksuse juhi otsustuspädevuses teha otsuseid VangS § 64 lg 4 alusel. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 55 lg 4 kohaselt märgitakse kirjalikus haldusaktis haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri. Tartu Vangla 01.03.2011 käskkirjast nr 1-4/609 nähtub, et distsiplinaarkaristuse on määranud ning haldusakti väljaandmist oma allkirjaga kinnitanud üksuse juht Janek Morozov ning distsiplinaarmenetluse läbiviijaks oli inspektor-kontaktisik Varmo Loot. Seega on haldusakt välja antud ja allkirjastatud selleks pädevust omava isiku poolt. Tubakatooted ja suitsetamistarbed väljastatakse kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Seetõttu ei ole suitsetamistarvete ja tubaka lubamine kambrisse Tartu Vangla kaalutlusotsus, vaid nimetatud keeld tuleneb seadusest ning justiitsministri määrusest. Õigusaktides sätestatu on Tartu Vanglale täitmiseks kohustuslik ning sõltumata kaebaja subjektiivsetest arusaamadest ei ole vanglal võimalik lubada temale kambrisse tubakat ning suitsetamistarbeid. Vangistust reguleerivates õigusaktides sätestatu rikkumine on aga käsitletav rikkumisena. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Asja materjalide kohaselt on Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 01.03.2011 käskkirjaga nr 1-4/609 määratud V.A. distsiplinaarkaristuseks 5 (viieks) ööpäevaks kartserisse paigutamine Tartu Vangla Kodukorra p 12.5.4 ja Vangistusseaduse § 67p 1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. Vangla sisekorraeeskirja § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. Tartu Vangla Kodukorra p 12.5.4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud pärast jalutuskäiku tarvitamata jäänud suitsetamise tarbed vanglaametniku määratud kohas ja ajal andma vangla hoiule. Vangla Sisekorraeeskirja § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust hoida enda juures tubakatooteid. Asja materjalide põhjal on tuvastatud, et kaebaja on peitnud õuest jalutuboksist tulles tubakatooted jope vasaku käise voodri vahele , et tuua tubakatooted kambrisse. Vanglateenistuse ametniku ettekandest nr. 482 nähtuvalt on 06.02.2011 kella 09.55 ajal jalutuskäigult tulles peale suitsetamistarvete ärapanekut läbiotsimise käigus leitud kaebaja jope vasakust käisest voodri vahelt kaks väävliriba ja kaks kilekotti, mille sisse on pakitud tubakat umbes 10 grammi. Tubakatooted on kaebajalt ära võetud ning vormistatud on akt eseme äravõtmise kohta. Kaebaja ei ole soovinud täiendavalt seletusi anda ning kaebaja ei vaidle ka põhimõtteliselt sellele vastu, et temalt on peidetud tubakatooted leitud. Kaebaja on teadlik vangistust reguleerivatest õigusaktidest ning kaebajale on selge, et tubakatooteid ei tohi enda juures hoida, vaid peab andma vanglaametnikule hoiule. Kaebaja märgib ka, et ta soovib rohkem suitsetada kui seda vanglas võimaldatakse ning leiab, et vangla peaks eraldi hoidma suitsetajad ja mittesuitsetajad ning eirab teadlikult vangla nõudeid. Kohus asub seisukohale, et kuna kaebaja tarvitamata tubakatooteid hoiule ei andnud vaid peitis ära selleks, et tubakatooteid kambrisse tuua, on vangla õigesti toiminud , olles ära võtnud kaebajalt peidetud tubakatooted. Vangistusseaduse § 68 lg 2 kohaselt kuuluvad vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed äravõtmisele, realiseerimisele või hävitamisele ning ei kuulu tagastamisele. Kohus on seisukohal, et vangla peab kinnipeetavate eraldihoidmise printsiibist lähtuma juhindudes VangS § 12 nõuetest nagu viitas kohtuistungil vastustaja esindaja, mitte kaebaja soovi kohaselt eraldi hoidma suitsetajaid ja mittesuitsetajaid, et tagada suitsetajatele suuremad suitsetamisvõimalused. Samuti ei ole tõendatud kaebaja väide, et suitsetamise piiramisega seonduvalt on kaebajal tekkinud tervisehäired. Alates 26.04.2010 on vangla läinud üle uuele korrale mis lubab kinnipeetavatel isikutel suitsetada ainult selleks ettenähtud kohas ja ajal, et tagada kinnipeetavate ja vanglateenistujate tervise säilitamine. V. A. on tutvunud 30.12.2010 vangitust reguleerivate õigusaktidega. Asja materjalide kohaselt on kaebajat distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral noomitusega ning seitsmeteistkümnel korral kartserisse paigutamisega erinevate õigusrikkumiste eest, mis iseloomustab kaebaja käitumist vanglas ning nimetatud asjaolu on arvestatud ka karistuse määramisel. Eeltoodu alusel on kaevatav käskkiri õiguspärane, kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud ning kaebaja ei ole välja toonud ühtki asjaolu, mis tingiksid haldusakti tühistamise. Karistuse määramisel on arvestatud varasemat kaebaja käitumist, määratud karistus on eesmärgipärane ning karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega kui ka kaebaja varasemate karistustega kui ka eesmärgiga kaebajat mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kaevatav käskkiri on koostatud selleks pädeva ametiisiku poolt. V.A. on leidnud, et karistuse on määranud sama isik, kes on viinud läbi distsiplinaarmenetluse, mis ei ole kaebaja seisukohalt õiguspärane. Tartu Vangla 01.03.2011 käskkirjast nr 1-4/609 nähtub, et distsiplinaarkaristuse on määranud ning haldusakti väljaandmist oma allkirjaga kinnitanud peaspetsialist-üksuse juht Janek Morozov Distsiplinaarmenetluse läbiviijaks oli teine isik - inspektor-kontaktisik Varmo Loot. Vangla sisekorraeeskirja § 15 alusel on vangla üksuse juhi otsustuspädevuses teha otsuseid VangS § 64 lg 4 alusel. Seega on haldusakt välja antud ja allkirjastatud selleks pädevust omava vanglateenistuse ametniku poolt. Kokkuvõttes on kaevatav käskkiri õiguspärane ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.