§-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa 2000 eurot. Kostja on 06.12.2011.a. vastuses kohtu päringule kinnitanud, et ei taotle enda ärakuulamist kohtu poolt. Kohus on 05.01.2012.a. hageja seadusliku esindaja ära kuulanud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kinnistusregistri väljatrükk ( tl 25) tõendab ja ka kostja on õigeks võtnud, et kostjale kuulub korteriomand xxxxxx xxx xx xx ( xxxxxxx xx xx). Äriregistri väljatrükk ( tl 18) ja korteriühistu M. ( tl 18-24) tõendab ning ka kostja on õigeks võtnud, et xxxxxx xxx xx xx on moodustatud korteriühistu. KÜS §-st 5 lg 1 tulenevalt on kostja seega K. M. . KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15-1 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Vastavalt K. M. punktile 60 korteriühistu liikmed võtavad elamu majandamise kulude kandmisest osa sihtotstarbeliste maksete tasumisega. Põhikirja punkti 22 alap 4 kohaselt kohustub korteriühistu liige tasuma tähtajaliselt sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. 3
lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on oma 21.11.2011.a. seisukohtades esitanud ühtlasi ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõivu 191,73 eurot ja õigusalase nõustamise kulu 72 eurot. Hageja on esitanud õigusalase nõustamise kulu kohta P. W. 21.11.2011.a. arve summas 72 eurot ( tl 43). Hagile on lisatud maksekorraldus (tl 27), millest nähtuvalt hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasunud 143,80 eurot. Tsiviilasja toimikus puudub maksekorraldus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47,93 euro kohta. Kuid kuna Pärnu Maakohus on hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetlenud, annab see alust arvata, et riigilõiv oli tasutud, mida kontrollis Pärnu Maakohus. Kostja pole omapoolset menetluskulude nõuet ega nimekirja esitanud. Kostja on oma 06.12.2011.a. kohtule esitatud vastuses palunud menetluskulud jagada poolte vahel võrdselt, kuna hagi kostja vastu ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt
§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks välja mõista kogu käesolevas menetluses tasutud riigilõiv so 191,73 eurot.
p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 5
-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtu hinnangul tõendab esitatud arve, et hageja on kandnud õigusabikulusid seoses käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisega.
lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 3200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind
§-st 133 lg 1 tulenevalt on 880,77 eurot. Seega jääb hageja nõutav õigusabi kulu lubatud piirmäära sisse. Nõutav õigusabi kulu sisaldab ka käibemaksu 12 eurot. Hageja esindaja ärakuulamisel kinnitas, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Seetõttu kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kogu õigusabikulu so 72 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 191,73 + 72 so 263,73 eurot.
lg 1 p 10 alusel peab kohus põhjendatuks tunnistada käesoleva otsuse viivitamata tagatiseta täidetavaks. Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt
§-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.