) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. 2 Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva teatisega dokumentide kättetoimetamise kohta (tl 44-46). Menetlusdokumendid on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul juhul puuduvad kohtu hinnangul
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud 05.10.2007.a seade kasutamise lepingu nr x-xxxxxx (tl 5), liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr 05.10.2007.a x-xxxxxx (tl 4) ning kliendilepingu 08.10.2007.a nr xxxxxxx (tl 6), millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest. Kohtule on tõenditena esitatud arved nr: A-10776982 01.05.2008.a summas 8,82/ lisaks võlgnevus kuni 30.04.2008.a summas 17,64 eurot (tl 13); A-10933350 01.06.2008.a summas 9,11 eurot (tl 14); A-11071500 01.07.2008.a summas 3,77 eurot (tl 15); NA-3905 31.07.2008.a summas 9,59 eurot (tl 16); NA-3906 31.07.2008.a summas 127,50 eurot (tl 17). Hageja kinnitusel ei ole kostja arveid nõuetekohaselt tasunud ning vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole teinud midagi võlgnevuste likvideerimiseks. VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seaduses kindlaksmääratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda m.h kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud kostjalt nõudma 176,43 eurot tasumist. VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või 3 lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Xi Teenuste kasutamise Üldtingimuste p 8.1. järgi oli poolte vahel viivisintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas (tl 7-12). Kostja viiviste võlgnevus on hagejale kokku 426,53 eurot, mida hageja tegutsedes heas usus vähendab summani 176,38 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista.
§-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud
lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas
esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 63,91 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 63,91 eurot, ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastavalt
Annemarie Gerassimov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.