Obsah (6)
§ 229§ 232§ 654§ 173§ 162§ 174Tsiviilasi nr: 2-10-54495 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 19.01.2012.a, Tallinn Tsiviilasj
§ 229lg 1) liisingueseme hinna määramisel.
Kohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt on kohus 2010.a augustis määranud sõiduki turuväärtuseks 345 000 krooni (seejuures on hindamisaktis 4
(8)Tsiviilasi nr: 2-10-54495 toodud turuväärtus 235 000 krooni ja eriteadmistega isiku A. Leppiku arvamuses 359 871 krooni). Keskmise turuhinna määramisel ei saa lähtuda üksnes nn anonüümse keskmise sõiduki väärtusest, võtmata arvesse sõiduki juures esineda võivaid puudusi või väärtust suurendada võivaid omadusi (lisavarustus, vähene läbisõit jm). Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-118-08 p-s 20 asunud seisukohale, et kasutatud autode harilikku väärtust on põhimõtteliselt võimalik tõendada sarnaste autode müügipakkumistega, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid. Hageja poolt esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktis on nimetatud järgmised puudused: vasak kütusepaak mõlkis, parem astmelaud katki, vasak udutuli katki, esiklaas kriimustatud, arvuti näitab viga küttesüsteemis ning elektripeeglid ei tööta. Hindamisaktis on välja toodud järgmised puudused: vasak esimene suunatuli katki, parem astmelaud katki, pidurikettad mõralised, vasak ülemine astmelaud katki, elektripeeglid katki, kivitäkked esiklaasis, vasak esimene päikesesirm katki, rool kulunud, vasak kütusepaak mõlkis, parem tagatule klaas katki, veosilla vasak porilapp puudu, konditsioneer katki, pardaarvuti näitab viga küttesüsteemis ning nõuab kohest mootori seiskamist, sidur vajab vahetamist, veosilla rehvid on mõralised. Hageja hinnangul omavad loetletud asjaolud olulist tähtsust sõiduki turuhinna määramisel. Maakohus oleks pidanud nimetatud puudusi sõiduki turuväärtuse hindamisel arvesse võtma või vähemalt otsuses analüüsima, milles tulenevalt on kohus jõudnud valele järeldusele, et nimetatud puudusi ei saanud sõidukil 2010.a augustis esineda või et need ei vähendanud sõiduki hinda. Oletuslik ja täies ulatuses tõendamata on maakohtu väide, et kiirmüük tähendab sõiduki müümist alla turuhinna. Asjaolu, et sõiduk müüakse tavapärasest müügiperioodist kiiremini, ei tähenda, et automaatselt oleks tegemist alla turuhinna teostatud müügitehinguga. Hageja hinnangul saaks vastupidiselt väita, et juhul, kui sõiduki turuhind 2010.a augustis oleks olnud kõrgem kui 235 000 krooni, oleks sellele leidunud mitmeid ostuhuvilisi, kes oleksid olnud nõus ostma sõiduki kõrgema hinnaga. Eriteadmistega isik A. Leppik ei ole oma arvamuses võtnud arvesse hindamisaktis väljatoodud puudusi. Nimetatud arvamus võib tõendada seda tüüpi (MAN TGA) veokite võimalikku keskmist turuhinda, mitte konkreetse vaidlusaluse sõiduki turuhinda. Tallchart OÜ 17.08.2010 sadulveoki hindamisakt väljendab ammendavalt sõiduki juues 2010.a augustis esinenud puudusi, mis mõjutasid sõiduki tagastamisaegse turuväärtuse kujunemist. Hagejal ei ole põhjust kahelda antud hindamisakti õigsuses või sõltumatuses. Hindamistulemust ei mõjuta asjaolu, et Tallchart OÜ omandas hinnatava liisingueseme 23.08.2010.a. Tegemist on ettevõttega, kelle peamiseks majandus- ja kutsetegevuseks on sõidukite hindamine, hooldus ja vahendamine. Praktikas on tavapärane, et analoogses olukorras omandab liisinguvara vahendus- ja müügiteenust osutav ettevõte liisingueseme, et see hiljem edasi võõrandada. Meelevaldne on kohtu seisukoht, et kuna kohtumenetluses on kostja esitanud tõendi (OÜ Transtar-Service arve) selle kohta, et sõiduki sidurivahetus teostati 2010.a veebruaris, siis ei saanud 2010.a augustis sidur katki olla. Kohus on muuhulgas leidnud, et siduri kulumine ei saa olla võimlik ka põhjusel, et tunnistaja ütluste kohaselt on sõiduki siduri ekspluatatsiooni aeg 500 000 kilomeetrit. Hageja hinnangul on oluline täiendavalt arvestada sõiduki kasutamisega kaasnevat amortisatsiooni, sõiduki kasutamise ja hoiustamise tingimusi, heaperemehelikku kasutamist 5
(8)Tsiviilasi nr: 2-10-54495 jm. Kui kostja kasutas sõidukit tavapärastel tingimustel, on ilmne, et sõiduki igapäevase kasutamisega majandus- ja kutsetegevuse käigus, eeldatakse sõiduki ja selle osade kulumist. Varasemalt teostatud remondi- või hooldustööde arvetega ei ole võimalik tõendada sõiduki tegelikku seisukorda vara tagastamise hetkel. Samuti ei saa lähtuda eeldusest, et mingit puudust ei saa sõiduki juures tõsikindlalt esineda ainuüksi seepärast, et tavatingimustes eeldaks see teatud arvu kilomeetrite läbimist antud sõidukiga. Samas ei ole kohus lugenud tõendatuks hageja esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktis ning hindamisaktis märgitud puudusi, rikkudes tõendite sõltumatu hindamise põhimõtet (
§ 232lg 1).
Maakohus on pidanud põhjendatuks müügiteenuse hüvitamiskohustust summas 8 000 krooni. Lähtudes VÕS § 367 lg-st 4, kuulub hüvitamisele kogu müügiteenuse arve summas 16 920 krooni. Nimetatud kulutus tulenes otseselt kostja tegevusest või tegevusetusest. Hageja majandus- ja kutsetegevuseks ei ole liisinguvara hoiustamine ja realiseerimine. Sellekohase teenuse hüvitamiskohustus on vastavalt liisingulepingu p-le 12.2 ning VÕS § 367 lg-le 4 liisinguvõtjal, kellest tulenevatel põhjustel on liisinguandja olnud kohustatud vastavat müügiteenust kolmandatelt isikutelt tellima. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ning
§ 654lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
Kuigi hageja tugineb apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist. 7. Maakohus leidis õigesti, et hagi rahuldamiseks alus puudub. VÕS § 367 kohaselt tuleb hageja nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust asja liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega kuulub asjaolu, et liisinguese oli väärt üksnes nii palju nagu hageja väidab, hageja tõendamiskoormisesse ning on üheks hagi rahuldamise eelduseks. Seega tulnuks hagejal tõendada, et liisingueseme väärtus asja liisinguandjale tagastamise hetkel oli hagis märgitud suurus ning kostja ei pea tõendama, et liisingueseme väärtus oli midagi muud. Isegi siis, kui kostja ei oleks mitte ühtegi tõendit liisingueseme väärtuse kohta esitanud, vaid ei oleks hageja poolt esitatud liisingueseme väärtust puudutavaid väiteid omaks võtnud, oleks kohus saanud lugeda hageja väited tõendatuks üksnes juhul, kui hageja oleks kohtule esitanud vastava asjaolu tuvastamiseks piisavalt tõendeid. Maakohus asus õigesti seisukohale, et antud juhul hageja oma väiteid tõendanud ei ole. Hageja esitas oma väite tõendamiseks Tallchart OÜ hindamisakti (vt t lk 71). Vastava tõendi hindamisel tuleb arvestada, et tegemist on hinnanguga, mille hankis hageja oma koostööpartnerilt. Konkreetne koostööpartner ei olnud selle hinnangu andmisel sõltumatu, sest see hinnang koostati sõiduki müüki võtmisel ja hinnangu koostajal oli varaline huvi sõiduk müüa, sest peale müüki tekkis hinnangu andjal õigus nõuda hagejalt müügi vahendamise eest tasu. Nende asjaolude tõttu tuleb sellesse tõendisse suhtuda kriitiliselt, st vastavat tõendit saab arvestada eelkõige olukorras, kus muud asjaolud seda tõendit toetavad. Muud asjaolud vastavat tõendit siiski ei toeta. Nimelt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et sõiduki müügiperiood oli ebatavaliselt ja 6
(8)Tsiviilasi nr: 2-10-54495 märkimisväärselt lühike – 7 päeva ning sõiduk müüdi Tallchart OÜ-le, st samale isikule, kes sõiduki müüki vahendas. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks veenvalt järeldada, et isik, keda hageja sõiduki müügi korraldamisel kasutas, tegi piisavaid jõupingutusi selleks, et saada sõiduki eest võimalikult kõrget hinda. Nii ei ole näidatud, et sõidukit oleks kohaselt, piisavalt pika aja jooksul ja võimalikult paljudes kanalites reklaamitud või müügiks pakutud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et tavapärane on see, et sõiduki ostabki endale sõidukite vahendamisega tegelev ettevõtja selleks, et sõiduk hiljem edasi müüa. Ringkonnakohus leiab, et tavapäraseks saab lugeda seda, et sõidukite vahendamisega tegelev ettevõtja, kellele tehakse ülesandeks sõiduki müügi korraldamine, võtab sõiduki müügi eesmärgil enda valdusesse ning tegeleb sõiduki müügiks pakkumisega ning müügi korraldamisega ning juhul, kui sõidukile leidub ostja, vahendab sõiduki müüki. Kohus loeb selle asjaolu, et tagastatud liisinguautode müüki tavapäraselt selliselt korraldatakse üldteadaolevaks, sest see vastab valdavas osas praktikale, mis nähtub kohtu ette toodud sõidukiliisingute alaste tsiviilvaidluste asjaoludest. Isegi siis, kui see ei oleks tavapärane, nähtub käesoleva tsiviilasja materjalidest, et hageja toimis konkreetsel juhul just selliselt – tellis Tallchart OÜ-lt sõiduki vahendamise teenuse. Juhul, kui hageja ja Tallchart OÜ vaheline koostöö oleks korraldatud selliselt, et Tallchart OÜ omandab koheselt hageja poolt toodud sõidukid ning üritab neid siis hiljem kolmandatele isikutele võõrandada, oleks hageja ka käesoleva sõiduki koheselt kolmandale isikule müünud ja ei oleks tellinud sõiduki müügi vahendamise teenust. Erinevalt apellandist leiab ringkonnakohus, et sõidukite müügi vahendusega tegelev ettevõtja, kellelt tellitakse sõiduki müügi vahendamise teenus, omandab seitsmendal müügipäeval sõiduki endale juhul, kui sõiduki pakkumise tingimused on keskmistest tingimustest soodsamad. Seega, asjaolu, et sõiduk võõrandati juba seitsmendal päeval ja selle omandas isik, kellelt telliti sõiduki müügi vahendamise teenus, viitab samuti sellele, et hageja poolt liisingueseme väärtuse tõendamiseks esitatud tõend hageja väiteid tõendada ei saa. Selline järeldus tuleks käesoleval juhul teha isegi siis, kui kostja ei oleks omapoolseid tõendeid esitanud. Kuid kostja esitas omapoolse tõendi- spetsialisti arvamuse, milles leiab spetsialist, et konkreetse sõiduki väärtus oli 23000 eurot (vt t lk 113 jj). Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud etteheidetega, mille kohaselt ei arvestatud selle arvamuse koostamisel sõiduki tegeliku seisundiga ning sõidukil esinenud puudustega. Spetsialist on oma arvamuses konkreetsetele puudustele viidanud ning ta võttis sõiduki hindamisel muuhulgas aluseks ka sõiduki üleandmise akti ja hindamisakti. Käesoleva tsiviilasja raames nimetatud sõiduki puudused ei ole sellised, mida ei saaks adekvaatselt hinnata ilma sõidukit nägemata. Kuigi apellant väitis kaebuses, et arvestatud ei ole konkreetsete puuduste mõju sõiduki väärtusele, ei ole hageja ei maakohtus ega apellatsioonkaebuses kohtu ette toonud selgeid väiteid ega asjaolusid, milles hageja väidaks ja millest saaks järeldada, et mingid konkreetsed puudused vähendasid sõiduki väärtust mingis konkreetses suuruses. Nendel põhjustel leiab ringkonnakohus, et maakohus leidis õigesti, et hageja poolt esitatud sõiduki väärtust puudutavad väited ei ole tõendatud ning maakohus leidis õigesti, et sõiduki tagastamisaegse väärtuse määramisel saab ja tuleb lähtuda kostja poolt esitatud tõendist. Apellatsioonkaebuses esitatud väited teistsuguse järelduse tegemiseks alust ei anna. 8. Nõustuda tuleb sellega, et eelduslikult ca pool aastat tagasi vahetatud sidur katki ei ole. Vastupidist peab tõendama hageja. Ainuüksi see asjaolu, et hageja lepingupartner vastava asjaolu akti märkis, ei ole asjaolu tõendamiseks piisav, eriti olukorras, kus kostja tõendas, et sidur vahetati ca pool aastat varem ning et siduri tavapärane kulumine toimub 500 000 km läbimisega. Ringkonnakohus märgib veel, et liisinguvõtja ei pea peale aastatepikkust kasutust tagastama liisingueset seisundis, millele vastab uus samaväärne liisinguese. Tagastataval 7
(8)Tsiviilasi nr: 2-10-54495 liisinguesemel võivad olla puudused, mis vastavad kulumisele, mis tavapärase kasutamise juures vastava perioodi jooksul tavaliselt tekivad.
- Nõustuda ei saa ka selle apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et apellandil on õigus nõuda kogu müügi vahendamise teenuse hüvitamist. See, kui palju pidi hageja oma lepingupartnerile müügi vahendamise eest maksma ja kas hageja pidi teenustasu maksma ka siis, kui kolmas isik sõiduki ise omandab, sõltub hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust, kuid VÕS §-st 367 tulenevalt saab liisinguvõtja nõuda üksnes põhjendatud kulutuste hüvitamist. Maakohus leidis õigesti, et enam kui 8000 kroonile vastava summa osas ei saa vahendustasu põhjendatuks lugeda, sest sõiduki omandas vahendaja ise ning vahendaja tegevuse tagajärjel sõiduki kolmanda isiku poolt omandamist ei toimunud. Ringkonnakohus ei pea antud juhul vajalikuks hinnata, kas vahendustasu ka selles ulatuses, mida maakohus põhjendatuks luges, ikka on põhjendatud. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt
§ 173
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes
§ 162
lg-st 1 ja § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
§ 174
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
§ 174
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 8
(8)