1 2-09-64123 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-64123 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2012, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi KÜ Eston

§ 7

lg 4 kohaselt võib viivis moodustada kuni 0,07% päevas mitteõigeaegselt tasumata summalt. Vaatamata korduvatele KÜ Estonia pst. 32 poolsetele meeldetuletustele ei olnud M. T. oma võlga KÜ-le Estonia pst. 32 tasunud. Hageja esindaja palus hagi rahuldada täies ulatuses ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda (k. 1, tl. 1-59). M. T. esitas

1. detsembril 2009.a. Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas nr. 2-09-
2. Taotluse kohaselt on hageja maksejõuetu. Taotleja palub riigi õigusabi andmist tema esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses. Koos taotlusega esitas kostja avalduse vastamistähtaja pikendamiseks (k. 1, tl. 68-72, 73). Viru Maakohtu
3. veebruari 2010 määrusega rahuldati kostja, M. T., taotlus riigi õigusabi saamiseks ja M. T.`le anti tsiviilasjas nr. 2-09-64123 riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. M. T.`le määrati riigi õigusabi osutajaks advokaat riigi arvel (k. 1, tl.112-113). Kohtumääruse võttis täitmiseks vandeadvokaat Oleg Nišajev (k. 1, tl. 119).
4. märtsil 2011 esitas vandeadvokaat Oleg Nišajev kohtule e-posti teel teate, milles loobus riigi õigusabiteenuse osutamisest M. T.´le. Advokaat palus asja võimalikult kiiremaks lahendamiseks määrata esindatavale teine advokaat.
5. märtsi 2011 kohtuistungile kostja esindaja, vandeadvokaat Oleg Nišajev ei ilmunud. Seoses advokaadi mitteilmumisega lükkas kohus kohtuistungi edasi. Viru Maakohtus määras tsiviilasjas nr. 2-09-64123 määrusega kostjale, M. T.´le, uuesti riigi õigusabi korras esindajaks advokaadi. (I-kd.;tl. 163-165). Kohtumääruse võttis täitmisele vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev (k. 1, tl. 171).
6. aprillil 2011 esitas hageja kohtule haginõude suuruse muutmise avalduse koos täpsustatud hagiavaldusega. Avaldusele on hageja lisanud kostjale väljastatud arvete ärakirjad. Esindaja kontrollis kostja vastu esitatud nõuet ning leidis, et nõue on ebakorrektne. Antud asjaolust lähtuvalt soovis hageja muuta haginõuet ning hageja teatel moodustab kostja põhivõlgnevus 01.03.2011 seisuga 3 193,94 eurot ja viivised 01.04.2011 summas 2 177,48 eurot. Lisaks võlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 0,07% päevas, alates 01.04.2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni (k. 1, tl. 174-200). 3 21.05.2011 esitas kostja esindaja, vandeadvokaadi vanemabi I. Gromtsev kohtule taotluse 09.05.2011 kohtuistungi edasilükkamiseks seoses teise kohtumenetlusega. (k. 2, tl. 4).
7. oktoobri 2011 kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses kompromissläbirääkimistega. Kostja esindaja esitas kohtule kostja M. T. konto väljavõtte, millest nähtub, et kostja on osaliselt tasunud talle esitatud arveid (k. 2, tl. 13-20). Esindaja esitas kohtule ka võlgnevuse arvestuse. Esindaja poolt esitatud arvestusest nähtub, et kostja võlgnevus moodustab 2 617,83 eurot (k. 2, tl. 11-12). Poolte lepingulised esindajad esitasid kohtule ühise avalduse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses kompromissi sõlmimisega (k. 2, tl. 10). 13.10.2011 esitas kostja kohtule avalduse, kus palub asja arutamist kohtuistungil, kuna kompromissi sõlmimine ei ole võimalik (k. 2, tl. 21). . 02.01.2012 esitas hageja esindaja kohtule avalduse haginõude muutmiseks. Esindaja teatel ei andnud kompromissi sõlmimine tulemusi. Hageja esindaja teatel moodustab kostja võlgnevus 01.01.2012 seisuga 2 617,83 eurot, millele lisandub viivis 1 806,84 eurot. Lisaks sellele palub esindaja mõista kostjalt välja viivised põhivõlgnevuselt 0,07% päevas alates 01.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni (k. 2, tl. 25-32). KOHTUISTUNG
8. jaanuari 2012 kohtuistungil palus hageja esindaja, advokaat H. Villers, hagi rahuldada 02.01.2012 avalduses toodud osas, välja mõista M. T.`lt võlgnevus summas 2 617,83 eurot, seisuga 01.01.2012 viivis 1 086,84 eurot, ning alates 01.01.2012 viivist põhinõudelt 0,07 % päevas kuni põhinõude tasumiseni. Advokaat H. Villers kinnitas kohtuistungil, et hageja on vähendanud haginõuet ning arvestanud kostja poolt menetluse kestel esitatud vastuväiteid võlgnevuse suuruse kohta. Advokaat H. Villers´i teatas kohtuistungil, et hagejal oli kompromissi sõlmimise korral kavatsus loobuda viiviste nõudest M. T. vastu, kuid, kuna M. T. keeldus kompromissi sõlmimisest, siis palus advokaat H. Villers kohtul rahuldada hagi täies ulatuses. Kõik menetluskulud palus esindaja jätta kostja kanda. Kostja, M. T.´le, riigi arvel määratud esindaja advokaat I. Gromtsev`i teatas kohtuistungil, et M. T. tunnistab haginõuet osaliselt, ainult põhivõla osas. Advokaat I. Gromtsev´i poolt oli esitatud kohtule taotlus viivise vähendamiseks. Advokaat I. Gromtsev palub vähendada viiviseid mõistliku summani ja piirata viivise väljamõistmist kohtulahendi tegemise seisuga. Advokaat I. Gromtsev asus kohtuistungil seisukohale, et M. T. on olukorras, mil tal raha ei ole. Praegu maksab M. T. jooksvaid arveid. Advokaat I. Gromtsev´i kohtuistungil esitatud arvamuse kohaselt võiks hageja loobuda viivise nõudest. Palus piirduda sissenõutavaks muutunud viivist 100.- euroga. Rohkem ei ole M. T. võimeline maksma. Advokaat I. Gromtsev palus kohtuistungil hagi rahuldamist osaliselt, põhivõlgnevuse osas, summas 2617,83 eurot ning palus vähendada viiviseid, seisuga 01.01.2012, kuni 100.- euroni. Menetluskulud palus advokaat I. Gromtsev jaotada vastavalt seadusele. Advokaaditasu palus jätta riigi kanda. Kostja, M. T., selgitas kohtuistungil, et temal ei ole võlgnevust millestki maksta, sest tal ei ole raha, ta ei saa isegi miinimumi kätte. Raha ei ole, korter oli müügis, kuid keegi ei ostnud. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada KÜ Estonia pst. 32 põhikirja sätteid. Täiendavalt pidas kohus vajalikuks rakendada

§ 1

sätteid, mille kohaselt sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise 4 erisused.

-is reguleerimata

imustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

§ 2

kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Vastavalt

§5sätetele:

§6kohaselt:

§ 7

kohaselt on korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel hinnatakse selle väärtust koos korteriomaniku varaliste kohustustega korteriühistu suhtes ja osamaksuga korteriühistu varas. Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

§ 15

kohaselt koostab korteriühistu juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. Korteriühistu esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lg. 5 ja § 78 lg. 3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta.

§ 151

kohaselt on majandamiskulud

-i tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks

-i tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse 5 elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks

-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kaalunud kohtule esitatud tõendeid, nõudeid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges tõendatuks, et Korteriühistu Estonia pst.32 hagi M. T. vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et Korteriühistu Estonia pst.32 liige, M. T., ei täitnud oma põhikirjalisi kohustusi Korteriühistu Estonia pst.32 ees, mille tõttu tuli M. T.´lt välja mõista 2 617,83 eurot põhivõlga majandamiskulude ja tarbitud kommunaalteenuste eest ning 1 086,84 eurot viiviseid (seisuga 01.01.2012) KÜ Estonia pst. 32 kasuks, samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 01.01.2012 viivised 0,07% päevas põhivõlalt, kuni põhivõla (2 617,83 euro) täieliku tasumiseni M. T. poolt. Kõik menetluskulud (v.a. riigi õigusabikulud) pidas kohus vajalikuks panna M. T. kanda. Kohus luges tõendatuks, et

§ 6kohaselt tekkis M.

T.´l, kui korteriühistu liikmel, kohustus tasuda õigeaegselt KÜ Estonia pst. 32 poolt M. T.´le esitatud arveid, mis olid esitatud korteriomandi majandamisel tekkinud kulutuste eest tasumiseks ja korteriomandis tarbitud kommunaalteenuste eest tasumiseks. Kohus luges

§7sätetega tõendatuks, et M.

T. oli kohustatud majandamiskulude maksmisega viivitamisel maksma Korteriühistule Estonia pst. 32 viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas, iga viivitatud kalendripäeva eest, majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus luges tõendatuks, et

§ 13kohaselt olid KÜ Estonia pst.

32 otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemisel ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele (sh ka M. T.´le) kohustuslikud. Kohus luges tõendatuks, et M. T. poolt esitatud viiviste vähendamise taotlus tuli jätta rahuldamata, kuna kostja, M. T., ise loobus kohtule esitatud kirjalikus avalduses Korteriühistu Estonia pst.32 pakutud kompromissettepanekust, mis sisaldas endas tingimust, et M. T. kohustub maksma Korteriühistule Estonia pst.32 ainult põhivõla ning viiviste nõudest M. T. vastu loobub Korteriühistu Estonia pst.32 täielikult. MENETLUSKULUD Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab KÜ Estonia pst. 32 hagi täies ulatuses, siis kannab hageja menetluskulud kostja M. T.. TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. 6 Riigi õigusabi andmisega seotud kulud jätab kohus täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda, kuna kostjale M. T.`le on Viru Maakohtu 17.02.2010 ja 05.04.2011 määrustega antud riigi õigusabi ning määratud esindaja riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 järgi rahuldatakse hagi täielikult. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik