KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Kohtuistung Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Lea Kuuse 29.11.2011, Tallinn 3-1

) § § 7² lg 2 p 2 ja p 3 alusel.

1. I. D. suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks taotles Põhja Prefektuur Tallinna Halduskohtult luba isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Tallinna Halduskohtu 30.09.2011 määrusega andis kohus loa isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.novembrini 2011.a.
2. 05.10.2011 toimunud vestluse käigus migratsioonijärelevalve büroo ametnikuga avaldas I. D. soovi taotleda varjupaika ja esitas seejärel vastava avalduse. PPA staatuse määratlemise büroo rahvusvahelise kaitse talitus (RKAT) võttis varjupaigataotluse 07.10.2011 menetlusse.
3. Lähtuvalt Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg 1 sätestatust, mille kohaselt käesoleval juhul viibib taotleja varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses, samuti arvestades asjaolu, et alustatud varjupaigamenetluse tõttu puudub PPA-l võimalus tegeleda I. D. väljasaatmismenetlusega, palub PPA pikendada vastavalt

§ 25I. D.

väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra.

1. Riigi õigusabi korras määratud I. D. esindaja väitel oleks tulnud kohtul 30.09.2011 määruses lahendada küsimus, kas isik oleks tulnud paigutada vastuvõtukeskusesse. Kohus ei ole hinnanud, kas isik esitas varjupaigataotluse varem kui väljasaatmiskeskuses ja kas tal oleks olnud seda võimalik teha.Puudub põhjus I. D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 10 lg 2 sätestatut on rikutud. Kohtuistungil kinnitas I. D., et ta mõistab taotluse sisu , omalt poolt ta taotluse kohta midagi lisada ei soovinud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus I. D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 2 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 ning § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. Eestis ebaseaduslikult viibiv isik kuulub üldjuhul riigist väljasaatmisele. I. D. ei ole Eestis viibimiseks elamisluba ega elamisõigust, samuti mitte ühtegi välismaalaste seaduse § 43 sätestatud alust Eestis ajutiseks viibimiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et väljasaatmine oleks perspektiivitu. 10.

§ 25

sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 1.1, 2 või 3 järgi.

§ 24

lg 1.1 kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud; välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Käesoleval juhul ei ole väljasaatmise eesmärgil toimuv kinnipidamine muutunud tähtaja tõttu ebaproportsionaalseks.

§ 24

lg 2 sätestab väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi ala võtmise määruse alusel ning lõike 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliste aluste olemasolu kohus tuvastanud ei ole. Isiku kinnipidamine väljasaatmiskeskuses ei ole muutunud ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel. 11.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS)§ 33 lg 1 sätestab, et varjupaigataotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, ei paigutata esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Väljasaatmiskeskusesse paigutatakse isikud, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ning kes vabaduses viibides võivad hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma. Lähtuvalt VRKS regulatsioonist peaks Eestis varjupaika sooviv isik esitama Eestisse saabudes juba piiril varjupaigataotluse ning sellisel juhul paigutatakse ta vastuvõtukeskusesse. Väljasaatmiskeskusesse paigutatud isiku poolt varjupaigataotluse esitamisel jääb ta selle menetlemise ajaks endiselt väljasaatmiskeskusesse. 2

1. I. D. varjupaigamenetlus ei ole veel lõppenud, mistõttu on tema väljasaatmismenetlus peatatud kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, kuid tema väljasaatmine ei ole võimatu. Juhul, kui isiku varjupaigataotluse suhtes tehakse positiivne otsus, antakse talle Eesti Vabariigis viibimisalus ja ta vabastatakse väljasaatmiskeskusest. Kui aga tema varjupaigataotlus jäetakse rahuldamata, kaotab ta varjupaigataotleja staatuse ja muutub taas väljasaadetavaks.
2. 30.09.2011 kohtumääruses on selgitatud selle edasikaebamise korda, mistõttu vastuväited osundatud kohtumäärusele on esitatud selleks mitte ettenähtud tähtajal ja korras. Kohtumäärus on isikule tõlgitud, mille kohta on vastav kinnitus kohtumäärusel. Tõlgi osavõtt kohtuistungist on kajastatud kohtuistungi protokollis. VRKS § 10 sätestab varjupaigataotleja ja ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja õigused, sealhulgas näeb lõikes 2 ette, et taotlejal on õigus saada varjupaigataotluse või elamisloa taotluse esitamise päevast arvates viieteistkümne päeva jooksul suuliselt ja kirjalikult keeles, mida ta mõistab, teavet oma õigustest ja kohustustest ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest varjupaigamenetluses, ajutise kaitse alusel elamisloa menetluses ja rahvusvahelise kaitse kehtivusajal. Käesoleval juhul on esitatud taotlus väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks, mis on seotud väljasaatmismenetlusega , mitte aga rahvusvahelise kaitse saamise menetlusega. Asjaolu, et käesolevas kohtumenetluses ei ole võimalik tagada isikule tõlget tema emakeelde vannutatud tõlgi vahendusel, vaid kohtumenetluses osaleb vannutatud inglise keele tõlk ning isikut abistab somaalia keelde vahendamisel H. N. M.,ei saa olla aluseks PPA taotluse rahuldamata jätmiseks. I. D. on vastuseks kohtu sellekohastele küsimustele kohtuistungi ajal korduvalt kinnitanud, et temale on arusaadavad kohtu poolt selgitatud tema õigused toimuvas kohtumenetluses, PPA taotluse sisu, samuti on temale olnud arusaadavad nii õigusabi korras määratud esindaja kui ka taotluse esitaja esindaja seisukohad. PPA esitatud taotluse lahendamisel (haldustoiminguks loa andmise otsustamisel ) ei saa käesoleval juhul pidada ka avaldatud kahtlust tõlke objektiivsuses asjaoluks, mis võiks oluliselt mõjutada asja otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid.
4. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Politsei- ja Piirivalveameti taotluse ning annab loa Ifrah Djama väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks veel kuni kahe kuu võrra. Kuna varasema kohtumäärusega on antud luba isiku kinnipidamiseks kuni 30.novembrini, tuleb tähtaega arvata sellest ajast alates.
5. Riigi õigusabi korras esindajaks määratud Alar Neiland esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude ulatuse kindlaksmääramiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 sätestab, et riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks sama seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastavalt tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega (muudetud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.06.2010 otsusega) kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord punktide 37, 38 ja 41 kohaselt on isiku esindaja tasu menetluses osalemise eest 15, 98 eurot iga poole tunni kohta. Alar Neiland on osutanud riigi õigusabi kokku kolm pooltundi, seega määrab kohus osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 47, 94 eurot. Lea Kuuse kohtunik 3