← Eesti

3-09-1814/87

Obsah (4)§ 13§ 32§ 22§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2012, Tallinn Haldusasja number 3-09-181

) §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingu (I kd tl 40) detailplaneeringujärgsele väljaehitamisele kuuluvate avalikult kasutatavate teede ja planeeringualale kavandatud tehnovõrkude ja rajatiste rajamisega seotud poolte õiguste ja kohustuste kohta. Muuhulgas kohustus arendaja lepingu p 2.1.2 kohaselt välja arendama planeeringuala teenindavad detailplaneeringujärgsed vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad ja kindlustama elamukruntide ühinemise tulevikus rajatava ühiskanalisatsiooniga. Rae Vallavolikogu 17.08.2004 otsusega nr 280 (I kd tl 41) kehtestati Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I detailplaneering. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on lähtutud AS Elveso koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni alastest tehnilistest tingimustest. Planeeringuala veevarustus toimub Jüri aleviku ühisveevärgist. Piirkonnas puudub tsentraalne kanalisatsioonitorustik, mistõttu kogutakse reoveed tsentraalsetesse kogumismahutitesse, mis on paigutatud arvestusega, et pärast Jüri aleviku arengukavajärgse ühiskanalisatsiooni väljaehitamist oleks võimalik sellega hõlpsasti liituda. Kõik planeeritavale maaüksusele ettenähtud kanalisatsioonitrassid ehitatakse valmis esimese ehitusetapi koosseisus arvestusega, et teine ehitusetapp on võimalik kanaliseerida alles pärast planeeritavale maaüksusele ettenähtud kanalisatsioonitrasside ühendamist Jüri aleviku tsentraalse reoveekanalisatsioonisüsteemiga. 09.05.2005 sõlmisid OÜ Torm Projekt ja Rae valla halduslepingujärgne vee-ettevõtja AS Elveso ühisveevärgiga liitumislepingu nr 04/05 (I kd tl 41 pöördel-43), mille punkti 4.1 kohaselt OÜ Torm Projekt (liituja) taotleb Andrekse maaüksuse kinnistu liitumist ühisveevärgiga. Lepingu punktide 4.2, 4.2.1 ning 4.3 kohaselt kohustus liituja OÜ Torm Projekt hiljemalt oktoobriks 2005 ehitama välja veetorustiku alates olemasolevast veetorustikust Pargi tänaval kuni lepingu punktis 1.1.2 toodud kinnistuteni. Lepingu punktide 4.4 ja 4.5 kohaselt ei toimu lepingu punktis 4.2 nimetatud tööde teostamine AS-le Elveso tasutava liitumistasu eest, nimetatud tööd tasutakse liituja poolt. Lepingu punkti 5.3 kohaselt tasub liituja lisaks tööde teostamiseks vajalikele kulutustele liitumisega seonduvate AS Elveso täiendavate kulude katteks liitumistasu talle AS Elveso poolt esitatud arve alusel 100 000 krooni, millele lisandub 18% käibemaks. 08.06.2005 tasus OÜ Torm Projekt AS-le Elveso liitumistasu 118 000 krooni (maksekorraldus I kd lk 44). 23.08.2006 sõlmisid Rae Vallavalitsus, OÜ PG Haldus ja OÜ Torm Projekt 19.07.2004 lepingu lisa (I kd tl 44 pöördel-45), mille preambula kohaselt on arvesse võetud, et OÜ Torm Projekt ja OÜ PG Haldus on 14.12.2005 sõlminud müügilepingu Rae valla Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I omandiõiguse ja 19.07.2004 lepingus ettenähtud arendaja OÜ Torm Projekt kohustuste üleandmiseks ning nimetatud müügilepinguga andis OÜ Torm Projekt kõik 19.07.2004 lepingust tulenevad kohustused üle OÜ-le PG Haldus. 23.08.2006 kokkuleppes nõustus Rae Vallavalitsus OÜ Torm Projekt poolt 19.07.2004 lepingust tulenevate arendaja kohustuste üleandmisega OÜ-le PG Haldus ning kõik 19.07.2004 lepingust tulenevad OÜ Torm Projekt kohustused loeti lõppenuks. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus vallavalitsus üle vaatama OÜ PG Haldus poolt välja ehitatud kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrassid ja pumplad, tegema kindlaks trasside ja pumplate nõuetele vastavuse ning väljastama hiljemalt 15.09.2006 OÜ-le PG 2

(29)3-09-1814 Haldus kinnistut (Andrekse kinnistu maatükki I) teenindavate detailplaneeringujärgsete vee- ja kanalisatsioonitrasside kasutusload, võttes aluseks 13.02.2006 vallavalitsusele esitatud veetrassi kasutusloa taotluse ja 04.08.2006 esitatud kanalisatsioonitrasside ja pumplate kasutusloa taotluse. Lepingu p 2.3 kohaselt kohustus vallavalitsus väljastama OÜ-le PG Haldus hiljemalt 30.09.2006 tehnilised tingimused kinnistu ja Jüri ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vaheliste veeja kanalisatsioonitrasside ning pumplate projekti koostamiseks. Lepingu p 2.4 kohaselt kohustus vallavalitsus üle vaatama OÜ PG Haldus välja ehitatud kinnistu ja Jüri ühisveevärgi ja kanalisatsiooni vahelised vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad, tegema kindlaks trasside ja pumplate nõuetele vastavuse ning väljastama vee- ja kanalisatsioonitrasside ja pumplate kasutusloa hiljemalt 20 päeva jooksul, arvates OÜ-lt PG Haldus kasutusloa taotluse saamisest, ning sama tähtaja jooksul võtma eelnimetatud vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad koos kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrassidega ning pumplatega kirjaliku üleandmisaktiga OÜ-lt PG Haldus vastu. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus OÜ PG Haldus eeldusel, et vallavalitsuse poolt on kohaselt täidetud p-s 2.3 märgitud kohustus, esitama hiljemalt 31.03.2007 vallavalitsusele kooskõlastamiseks kinnistu ja Jüri ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vaheliste vee- ja kanalisatsioonitrasside ning pumplate projekti ning taotluse kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrasside ning pumplate ehitamiseks ehitusloa väljastamiseks. Lepingu p 3.3 kohaselt kohustus OÜ PG Haldus eeldusel, et vallavalitsuse poolt on temale väljastatud sellekohane vee- ja kanalisatsioonitrasside ning pumplate tehnilistele tingimustele ning projektile vastav ehitusluba ja kaeveluba, ehitama hiljemalt 01.06.2007 välja kinnistu ja Jüri ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahelised vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad ning esitama vallavalitsusele dokumentatsiooni väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassidele ja pumplatele kasutusloa väljastamiseks ning kirjaliku üleandmisakti nende vallavalitsuse poolt vastuvõtmiseks. Lepingu p-s 3.6 lepiti kokku, et OÜ PG Haldus kohustub kandma mh p-des 3.2 ja 3.3 loetletud tööde teostamisega seotud kulud , kuid ei kanna kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrasside ning pumplate ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendamise ega liitumise kulusid. 11.09.2006 sõlmisid Rae Vallavalitsus ja OÜ PG Haldus ning OÜ Torm Projekt ja OÜ Sinco Arendus notariaalse lepingu Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I infrastruktuuride väljaehitamise garanteerimiseks (I kd tl 46-50). Lepinguga andsid garantiiandjad OÜ PG Haldus, OÜ Torm Projekt ja OÜ Sinco Arendus garantiisaaja Rae vallale garantii 19.07.2004 Rae Vallavalitsuse ja OÜ Torm Projekt sõlmitud lepingu ja 23.08.2006 Rae Vallavalitsuse, OÜ PG Haldus ja OÜ Torm Projekt vahel sõlmitud lepingu täitmiseks. 08.07.2009 esitas OÜ PG Haldus Rae vallale taotluse määrata Andrekse elurajooni veeettevõtjaks Rae valla halduslepingujärgne vee-ettevõtja AS Elveso (I kd tl 61-62). Taotlus jäi rahuldamata. 2. 24.07.2009 (I kd tl 62 pöördel-70) esitasid Karla küla Andrekse elurajooni elanikud, sh Tõnis Hintsov, Elvis Pukk ja Janika Zubri, Rae Vallavalitsusele viitega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-le 1,

§-le 13, veeseaduse (VeeS) § 241 lg-le 4 ja ÜVVKS § 8 lg-le 2 taotluse: 1) tagada detailplaneeringujärgse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine; 2) võtta OÜ-lt PG Haldus vastu väljaehitatud ühisveetrassid, väljastada neile kasutusluba ja kohustada piirkonna vee-ettevõtjat AS-i Elveso osutama Andrekse elurajooni kinnistutele ühisveevärgi teenust; 3) tagada „sobivate ja asjakohaste toimingutega“ ühiskanalisatsiooni puuduste kõrvaldamine, väljastada ühiskanalisatsioonile kasutusluba ja kohustada AS-i Elveso osutama Andrekse elurajooni kinnistutele ühiskanalisatsiooni teenust; 4) tagada Andrekse elurajooni kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse kestel kui ka peale seda Jüri aleviku ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise või kogumismahutite purgimise kaudu. Taotlust põhjendati järgmiselt: 3

(29)3-09-1814 1) Rae Vallavalitsus on kõigile Andrekse maaüksuse I jagunemisel tekkinud kinnistute omanikele väljastanud ehitusload, mille alusel on enamus elamuid välja ehitatud ja kasutusele võetud, samuti on valla poolt väljastatud paljudel kinnistutel asuvatele elamutele kasutusload. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassid on alates ehituslubade väljastamisest ca 3,5 aastat olnud valla nõusolekul ja teadmisel faktiliselt kasutusel ning olenemata sellest, et vald ei ole nõustunud trassidele kasutusluba väljastama, on OÜ PG Haldus trassid ja liitumised valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga välja ehitanud. OÜ PG Haldus on lõpetanud elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise. AS Elveso on kinnitanud, et veetrassidel ilmnenud puudused on täielikult kõrvaldatud ja elanikele veeteenuse osutamiseks puuduvad faktilised takistused; 2) Detailplaneeringuga nägi vald ette Andrekse elurajooni kinnistute veega varustamise ja reovee ärajuhtimise Jüri aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu, mida teenindab piirkonna vee-ettevõtja AS Elveso, kes on selleks määratud vallavolikogu 09.12.2008 otsusega nr 475. Detailplaneeringuga on nähtud ette, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning muud tehnovõrgud ja -rajatised peavad olema valmis ehitatud maatüki kruntideks jaotamisel, so enne ehituslubade ja kasutuslubade väljastamist kruntide omanikele. Vallavalitsus aga on kruntide omanikele väljastanud ehitus- ja kasutusload enne infrastruktuuri väljaehitamist, mis ongi põhjustanud olukorra, kus elamud on kasutusele võetud, kuid lõpuni väljaehitamata infrastruktuur puudub. Kuna detailplaneeringujärgne ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteem teenindab igapäevaselt ca 400 elanikku, laieneb sellele ÜVVKS. ÜVVKS § 8 lg 2 kohaselt on kliendil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, mis sama paragrahvi lg 3 kohaselt toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Vald ei ole sõlminud OÜ-ga PG Haldus halduslepingut Andrekse elurajoonis vee-ettevõtjaks olekuks ja viimasel puuduvad vajalikud töötajad, seadmed, vahendid ja lepingust või seadusest tulenev kohustus olla elurajoonis vee-ettevõtjaks. Sellele on OÜ PG Haldus valla tähelepanu korduvalt juhtinud. OÜ PG Haldus ei pidanud detailplaneeringu ja vallavalitsusega sõlmitud lepingu kohaselt Andrekse elurajoonis vee- ja kanalisatsiooniteenust osutama, vaid 23.08.2006 lepingu p 3.3 kohaselt tuli tal kasutuskõlblik ühisveevärk ja kanalisatsioon üle anda Rae vallale, kes määrab süsteemile valla halduslepingujärgse veeettevõtja. Järelikult on AS Elveso ÜVVKS § 7 lg-test 2 ja 3 ning § 8 lg-test 2 ja 3 tulenevalt kohustatud taotlejatele osutama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust. Andrekse elurajooni teenindavat ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ei ole põhjendatud pidada arendaja omandisse kuuluvaks tehnorajatiseks; 3) Vallavalitsus on

§-st 13 tulenevalt kohustatud tagama detailplaneeringujärgse infrastruktuuri väljaehitamise (vt ka Riigikohtu 29.10.2004 otsus nr 3-3-1-35-04, p-d 11 ja 13). Tagamiskohustus on täidetud, kui rajatised on ehituslikult lõpetatud. Olenemata sellest, et

§ 13

annab KOV-le võimaluse leppida detailplaneeringu koostamise või ehitusloa taotlejaga kokku planeeringujärgsete tehnovõrkude väljaehitamises, säilib tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamise kohustus ehitus- ja kasutusload saanud kruntide omanike ees kohalikul omavalitsusel, kellel tuleb tagada detailplaneeringujärgse infrastruktuuri väljaehitamine. KOV saab arendajaid kohustada oma lepingulisi kohustusi täitma eelkõige ehituslubade andmise menetluse kaudu, jättes ehitusload andmata, kui infrastruktuur on välja ehitamata. Väljastades ehituslube, võttis vald endale riski, et arendaja poolt infrastruktuuri mitteväljaehitamisel tuleb ehituse lõpuleviimine tagada vallal endal. Samas on vald ehitus- ja kasutuslubade väljastamisega lugenud Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trassid kasutuskõlblikeks, mistõttu on ta kohustatud tagama vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise. Vastasel juhul võib ehitus- ja kasutusload saanud kinnistute omanikel tekkida ulatuslik kahjunõue kohaliku omavalitsuse vastu (vt Riigikohtu 10.10.2003 lahend nr 3-3-1-62-03). Riigikohtu 08.01.2009 lahendist nr 3-3-16608 (p 14) nähtub, et raha puudumise kui kaalutluskriteeriumi sobivust hinnates tuleb arvestada, 4

(29)3-09-1814 et vahendite olemasolu või puudumine detailplaneeringu täitmisega seotud kulude katmiseks peab kohalikul omavalitsusel olema üldjoontes teada juba detailplaneeringumenetluse algatamisel. Vald on tagamiskohustuse täitmisel olnud hooletu, sest nõustus 23.08.2006 lepinguga OÜ Torm Projekt kohustuste üleandmisega OÜ Torm Projekt tütarettevõttele OÜ PG Haldus olukorras, kus OÜ Torm Projekt ei suutnud oma lepingulisi kohustusi täita; 4) Kuna veetrassid on välja ehitatud ja faktiliselt vee-ettevõtja ning kinnistute poolt kasutusse võetud, puuduvad alused nende vastuvõtmisest, kasutusloa väljastamisest ja ÜVVKS alusel ühisveevärgi teenuse osutamisest keeldumiseks. OÜ PG Haldus oli veetrasside väljaehitamise kohustuse täitnud juba
  1. a jaanuaris. AS Elveso on korduvalt kinnitanud, et trassidel esinenud väheolulised puudused on kõrvaldatud. Veevarustussüsteemi survestamine (toimivuse kontroll) teostati AS Elveso esindaja osavõtul juba 13.01.2006, mille käigus ei esinenud puudusi ega märkusi, veel enam, OÜ Torm Projekt oli 08.06.2006 AS-le Elveso tasunud ka liitumistasu, mis kohustust OÜ-l PG Haldus 23.08.2006 lepingu p 3.6 kohaselt polnud. Vallavalitsus ei ole OÜ-le PG Haldus esitanud ühtki põhjendatud pretensiooni veetrasside mittevastavuse kohta ega andnud tähtaega kasutusloa taotluse puuduste kõrvaldamiseks. AS Elveso teavitas 12.06.2009 toimunud koosolekul Andrekse elurajooni elanikke, et veetrasside survestamine on läbi viidud, trassid on enam-vähem korras, leiti mõned katkised kraanid ja mõni leke, hetkeseisuga on puudused likvideeritud ja veetrass vastab normidele (vt koosoleku protokoll ja AS Elveso 17.06.2009 akt nr 11/09). Sama seisukohta kinnitas AS Elveso järgmisel, 02.07.2009 koosolekul, kus põhiteemaks oli veetrasside remondikulude tasumine. Vallavalitsuses 15.07.2009 toimunud koosolekul Andrekse elanike, vallavalitsuse ja vee-ettevõtja esindajate osavõtul kinnitas AS Elveso, et kõik veetrasside puudused on kõrvaldatud, trassid on täielikult välja ehitatud ja vastuvõtmiseks valmis. Vaatamata sellele keeldus vallavalitsus veetrasse üle vaatamast, kasutusluba väljastamast ja vee-ettevõtjat määramast, põhjendades seda AS-le Elveso veetrasside remondikulude 52 268,10 krooni ja OÜ-l PG Haldus lasuva veevarustusteenuse võlgnevuse mittetasumisega. Seevastu nõustus vallavalitsus AS Elveso poolt veeteenuse osutamise lõpetamisega. Vaidlused arendaja, vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel seoses puuduste kõrvaldamise kulutuste hüvitamisega ei saa olla aluseks kinnistu omanikele ühisveevärgi teenuse osutamisest, mis kohustus tuleneb ÜVVKS-st, keeldumisel. Samuti on vallavalitsuse poolt tellitud OÜ Ehitusekspert ekspertiisiakti p-s 2.3.6 märgitud, et Andrekse elurajooni veevõrk on faktiliselt töökorras ja AS Elveso poolt vastu võetud. Et veetrassidele kasutusloa andmiseks on olemas lisaks faktilisele ehituse lõpetamisele ka kõik vajalikud dokumendid, on vallavalitsus kinnitanud 17.06.2008 vastuses nr 16-7/
  2. Vallavalitsuse keeldumine veetrasside vastuvõtmisest on vastuolus ka VÕS §-ga 638 (vt ka Riigikohtu 12.02.2004 otsus nr 3-2-1-13-04). 5) Vallavalitsuse poolt on tagamata ühiskanalisatsiooni lõpuni ehitamine ja reovee ärajuhtimine, mille tulemusel on ohustatud elanike tervis ja keskkond. Kuigi OÜ PG Haldus teavitas vallavalitsust 07.05.2009 kirjaga vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lõpetamisest, ei ole vallavalitsus võtnud seni meetmeid reovee ärajuhtimiseks, mille tulemusena on korduvalt tekkinud elurajooni kogumismahutite üleujutus ja pinnase ning põhjavee oluline reostus, mille tagajärjel on elanikud olnud sunnitud purgimisteenuse ise tellima. OÜ Ehitusekspert 21.04.2008 ekspertiisiaktis on juhitud tähelepanu olukorra tõsidusele ja äärmiselt keskkonnaohtlikule reoveevõrgu avariile. 23.08.2006 leping reguleerib vallavalitsuse ja arendajate suhteid. Lepingu osapooleks mitteolevatel ehitus- ja kasutusload saanud Andrekse elurajooni kinnistute omanikel pole seetõttu võimalik pöörduda kohtusse arendaja kohustamiseks täitma 23.08.2006 lepingut, seda enam, et krundid osteti elanike poolt mitte OÜ-lt PG Haldus, vaid kolmandatelt äriühingutelt (OÜ Torm Projekt, AS Salvete jt). Seetõttu on põhjendatud seisukoht, et detailplaneeringujärgse infrastruktuuri väljaehitamise tagamise kohustus ehitusloa ja kasutusloa taotleja ees on KOV-l, kellel on võimalus ja õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Vallavalitsus 5
(29)3-09-1814 ei ole pooleteise aasta jooksul pärast OÜ Ehitusekspert kriitilise hinnangu saamist arendajale pretensioone esitanud, kohtusse pöördunud, ega teinud muid sobivaid ja asjakohaseid toiminguid kriitilise olukorra lahendamiseks. Elanikele ja keskkonnale ohtliku olukorra kõrvaldamiseks ei piisakski arendajaga kirjavahetusest ja kohtusse nõuete esitamisest, sobiv meede

§-st 13 ja VeeS § 241 lg-st 4 tulenevate kohustuste täitmiseks oleks trasside väljaehitamise lõpuleviimine ja ehitustegevuse kestel kogumismahutite purgimine. Rae Vallavalitsuse 12.08.2009 volikirja (I kd lk 74) alusel vallavalitsuse nimel advokaadibüroo Laus & Partnerid esitatud 12.08.2009 vastuses (I kd tl 71-73) teatati, et vallavalitsus ei rahulda 24.07.2009 taotlust järgmistel põhjustel. 1)

§ 13

kohaselt tagab kohalik omavalitsus detailplaneeringukohase infrastruktuuri väljaehitamise vaid juhul, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Taotlejate kirjas viidatud Riigikohtu lahend nr 33-1-35-04 tugineb juba aastaid kehtetule PES §-le 47 ja lahend 3-3-1-66-08 käsitleb olukorda, kus arendajaga ei ole kokkulepet sõlmitud. Rae vallas nagu ka teistes kiire arenguga linnalähedastes valdades on üldteada, et vald arendatavate elamurajoonide infrastruktuuri välja ei ehita ja selline kohustus on alati delegeeritud piirkonna arendajatele. Vald ei ole omal kulul välja ehitanud ühegi elamurajooni

§ 13

kohast infrastruktuuri ka siis, kui arendaja ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud. Sellise kohustuse võtmine praegusel juhul oleks ühe piirkonna eelistamine teiste elanike arvel. Kui arendaja elanikke pettis ja nendega sõlmitud müügilepingut rikkus, ei pea vald sellega tekitatud kahju hüvitama. Elanikud maksid kohustuste täitmise eest oma kruntide ostmisel raha arendajale, mitte vallale, kellelt nüüd nõuavad lepingust tulenevate arendaja kohustuste täitmist. Kinnistute müügi notariaalsete lepingute sõlmimisel on notar lepingute sisu kontrollinud ja elanikele selgitanud. Valla kasutuses olevates müügilepingutes on selgelt kirjas arendaja kohustus ehitada välja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteem. Seega on taotlejatel võimalik arendaja vastu sama efektiivseid õiguskaitsevahendeid kasutada kui vallal. Vald on arendaja kohtusse kaevanud ja esimeses kohtuastmes ka võitnud (tsiviilasi nr 2-082249). Isegi kui arendaja kohustuste ülevõtmine oleks õiguslikult võimalik ja moraalselt põhjendatud, ei saa vald seda teha, sest valla arengukava ei näe sellise kohustuse võtmist ette ja eelarve lähitulevikus seda välja ei kannataks. 2) Taotlejatele teadaolevalt ei ole Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud lõpuni valmis ehitatud, mida on võimalik ka ilma erihariduseta visuaalselt näha. Kanalisatsiooni osas ei ole arendaja isegi kasutusloa taotlust esitanud. Ehitusekspert L. Sõmera 29.04.2008 ekspertarvamuses (ilmselt peetakse siinkohal silmas L. Sõmera koostatud OÜ Ehitusekspert 21.04.2008 ekspertarvamust I kd tl 83-91), millele taotlejad tuginevad, on sõnaselgelt öeldud, et ehitatud veetorustikud, kanalisatsioonitorustikud ja pumplad ei vasta detailplaneeringule ega ehitusloale, sest tööd on lõpetamata; torustikele ei või kasutuslubasid väljastada, kuivõrd see seaks ohtu elamurajooni elanike tervise. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas on praeguses ehitusjärgus võimalik kasutusloa väljastamist nõuda.

§ 32

lg 3 ja 5 kohaselt väljastatakse kasutusluba, kui ehitis on valmis ehitatud ja vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kuna kasutusload puuduvad, ei ole võimalik torustikke vastavalt arendajaga sõlmitud lepingule vastu võtta (23.08.2006 lepingu p 2.1). Ka Harju Maakohtu 27.04.2009 otsuses tsiviilasjas nr 2-08-2249 on kinnitatud, et vald ei ole kasutuslubade väljastamata jätmisel arendajaga sõlmitud lepingut rikkunud. Et kõnealuseid torustikke on faktiliselt pikka aega kasutatud, ei tõenda, et nad on kasutuskõlblikud, sh keskkonnaohutud, ja vastavad kasutusloa väljastamise tingimustele. Alles hiljuti kõrvaldas AS Elveso oma kulul veetorustikul suure veelekke.

§ 32lg 2 kohaselt ei tohiks neid torustikke kasutusloa puudumise tõttu kasutada, 6

(29)3-09-1814 vald on vastumeelselt kasutamist aktsepteerinud vaid seetõttu, et vastasel korral oleks elanikud üldse vee ja kanalisatsioonita. Kuna nende kasutamine on kasutusloa puudumise tõttu tulenevalt

§ 32

lg-st 2 keelatud, ei saa kõnealuseid torustikke pidada ÜVVKS § 2 lg 1 mõttes ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osaks. Seetõttu jättis vald rahuldamata ka OÜ PG Haldus 08.07.2009 taotluse vee-ettevõtja määramiseks. Vallale teadaolevalt ei ole AS Elveso kinnitanud, et veetorustikel on kõik puudused täielikult kõrvaldatud ja veetorustikud vastavad nõuetele, seda ei toimunud erinevalt taotlejate väidetust ka 12.06.2009 koosolekul. 3) Et Andrekse elamurajoonis on elamutele ehitus- ja/või kasutuslubasid väljastatud, ei oma tähtsust.

§ 22

lg 1 p 1 alusel anti valla poolt ehitusload kruntidele ehitiste püstitamiseks, kasutusload aga selle kohta, et krundil valminud ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele (

§ 32lg 1).

Ehitusloa aluseks olevad ehitusprojektid hõlmasid krundi sees olevaid ehitisi. Kui krundi sees olevad ehitised ehitati vastavalt ehitusprojektile ja vastasid ettenähtud nõuetele, ei olnud vallal põhjust kasutuslubasid mitte väljastada. Seaduse kohaselt ei ole kasutusloa väljastamise eelduseks see, et ehitis peab olema ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, millele on kasutusluba väljastatud, muidu tekiks olukord, kus hiljem mingil põhjusel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutusloa tühistamisel tuleks koheselt tühistada ka sellega ühendatud elamute kasutusload. Riigikohtu lahend nr 3-3-1-62-03 käsitleb olukorda, kus vald on ehitusloa ebaõigesti väljastanud, tingides sellega kasutusloa väljastamise võimatuse. Vald ei ole ehitus- ega kasutuslube väljastanud omal algatusel, vaid elanike taotlusel, kes olid teadlikud, et piirkonna infrastruktuur on välja ehitamata. Arendajaga vaidluse tekkimisel peatas vald ehituslubade väljastamise kuni asjaolude selgumiseni, vaatamata sellele nõudsid ehitusloa taotlejad ehitusloa väljastamist isegi enne arendajaga täiendava kokkuleppe sõlmimist. 4) ÜVVKS § 5 kohaselt ehitatakse elamupiirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteem välja liitumistasude arvelt. Sellest tulenevalt on välistatud, et Andrekse elamurajooni ühisveevärk ja –kanalisatsioon ehitatakse välja teistes piirkondades kogutud liitumistasudest. AS-ga Elveso ühisveevärgiga liitumise lepingu sõlminud OÜ PG Haldus ei ole täitnud liitumislepingu järgseid kohustusi (veetorustiku ehituse lõpetamine, kasutusloa saamine, maakasutuslepingute olemasolu, võrgu tasuta võõrandamine AS-le Elveso), mistõttu ei saa AS Elveso veetorustikku praegu vastu võtta. Vajalikud on täiendavad kulutused, mis pole liitumistasudega kaetud. Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks puuduvad Andrekse elurajoonis taotlused ja ühtegi sellekohast liitumislepingut ei ole sõlmitud. Kui Andrekse elurajooni elanikud soovivad otse ilma arendajata ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemi lõpuni välja ehitamist ja teenuse tagamist, võivad nad pöörduda liitumistaotlustega AS Elveso poole, kes saaks hakata arendajaga pidama läbirääkimisi arendaja poolt ehitatu ülevõtmiseks, välja arvutada, kui palju maksab torustike viimine olukorda, et neile kasutusload väljastataks, ja selle summa liitujate vahel ära jagada, leidmaks ühe liituja liitumistasu suuruse. Pärast liitumistasu maksmist oleks võimalik tehnovõrkude ülevõtmine, lõpuni ehitamine, neile kasutusloa väljastamine, liitmine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ja nende suhtes AS Elveso vee-ettevõtjaks määramine. Tekkinud kulud saaksid elanikud arendajaga sõlmitud lepingu alusel arendajalt sisse nõuda. 3. 20.08.2009 esitasid Tõnis Hintsov (haldusasi nr 3-09-1814), Elvis Pukk (haldusasi nr 3-091818) ja Janika Zubri (haldusasi nr 3-09-1835) Tallinna Halduskohtule kaebused järgmiste taotlustega: 1) tühistada Rae Vallavalitsuse esindaja Advokaadibüroo Laus & Partnerid poolt 18.08.2009 vastusega edastatud Rae Vallavalitsuse otsus jätta Andrekse elurajooni elanike 24.07.2009 taotlus rahuldamata; 2) kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama mõistliku aja jooksul asjakohaste ning sobivate haldusaktide vastuvõtmise ja toimingute sooritamisega detailplaneeringukohase infrastruktuuri (so ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassid, teed ja 7

(29)3-09-1814 välisvalgustus, haljastus jne) lõpuniehitamine Andrekse elurajoonis; 3) kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama mõistliku aja jooksul, asjakohaste ning sobivate haldusaktide vastuvõtmise ja toimingute sooritamisega Karla külas Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimise Jüri aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; 4) kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama Karla küla Andrekse elurajooni ehitus- ja kasutusload saanud kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse lõpuleviimise kestel kui ka pärast seda, Jüri aleviku ühisveevärgist ja kanalisatsioonist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise või kogumismahutite tühjendamise kaudu; 5) kohustada Rae Vallavolikogu 09.12.2008 otsusega nr 475 Jüri aleviku vee-ettevõtjaks määratud AS-i Elveso täitma vee-ettevõtja kohustusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse lepingute sõlmimisel ja teenuse osutamisel kaebuse esitajatele. 17.12.2009 määrustega (I kd, endine toimik nr 3-09-1818, endine toimik nr 3-09-1835 kõik tl 122-126, jõustunud) tagastas kohus kaebuse AS Elveso kohustamiseks esitatud taotluse osas. 11.03.2010 määrustega (I kd tl 160-166, endine toimik nr 3-09-1818 tl 161-167, endine toimik nr 3-09-1835 tl 162-168) võttis kohus kaebused menetlusse taotluse osas kohustada Rae Vallavalitsust kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele vastama. 08.11.2010 määrustega (I kd tl 249-252, endine toimik nr 3-09-1818 tl 269-272, endine toimik nr 3-09-1835 tl 271-274) võttis kohus kaebused menetlusse taotluste osas kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama: 1) detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuniehitamise; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimise Jüri aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse lõpuleviimise kestel kui ka pärast seda Jüri aleviku ühisveevärgist ja –kanalisatsioonist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise või kaebajate kinnistuid teenindavate kogumismahutite tühjendamise kaudu. 17.02.2011 määrusega liitis kohus haldusasjad nr 3-09-1814, 3-09-1818 ja 3-09-1835 ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasjade ühiseks numbriks 3-09-1814. 4. Kaebuse esitajad jäid 24.07.2009 taotluses toodud seisukohtade juurde, märkides lisaks järgmist. 1) Kaebuse esitajate 24.07.2009 Rae Vallavalitsusele esitatud taotlus tuli lahendada haldusakti andmisega või haldusakti andmisest keeldumisega. Kuna vastustaja on kohtumenetluse käigus halduskohtus väitnud, et advokaadibüroo vastust ei saa käsitleda kohaliku omavalitsuse poolse 24.07.2009 taotluse lahendamisena ega haldusaktina, millega vastati kaebajatele, ei ole vald järelikult temale esitatud taotlust sisuliselt menetlenud ega sellele ka vastanud. 2) Kaebuse esitajad ei nõustu Advokaadibüroo Laus & Partnerid Rae valla nimel 12.08.2009 esitatud vastuses toodud seisukohtadega ega taotluse rahuldamata jätmise otsusega. 3) Vallavalitsus on jätnud tähelepanuta, et Andrekse elurajoonis valitseb kriitiline, elanike tervisele ja keskkonnale ohtlik olukord. Elanikke ähvardab veevarustuse katkestamine valla veeettevõtja poolt ning puudub täielikult reovee ärajuhtimine. KOKS § 6 lg 3 p 1,

§ 13ja Vee

S § 241 lg 4 kohustavad kohalikke omavalitsusi tagama detailplaneeringujärgse infrastruktuuri rajamist kas ise või kokkuleppel detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku või ehitusloa taotlejaga vastavalt KOKS § 35 lg-le 5 ja

§-le 13. Kui arendaja ei täida või ei suuda maksejõuetuse tõttu täita oma lepingulisi kohustusi infrastruktuuri väljaehitamisel valla või linna ees, on kohalik omavalitsus ehitus- ja kasutusload saanud kinnistute omanike ees ikkagi 8

(29)3-09-1814 kohustatud oma tagamiskohustuse täitma, leides selleks vajalikud vahendid eelarvest ja korraldades avalikuks kasutuseks ettenähtud infrastruktuuri väljaehitamise lõpuleviimise. Seda enam, et antud juhul on Rae Vallavalitsus nõustunud maksejõulise detailplaneeringu taotleja OÜ Torm Projekt kui esialgse arendaja

§-st 13 tulenevate infrastruktuuri väljaehitamise kohustuste lõppemisega ja sõlminud arenduslepingu makseraskustes OÜ-ga PG Haldus, kes oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täida. Samas ei ole kaebuse esitajatel võimalik kasutada kohaliku omavalitsusega samaväärseid efektiivseid õiguskaitsevahendeid. Kõik kaebuse esitajad on ostnud kinnistud edasimüüjatelt, mitte arendajalt OÜ PG Haldus, mistõttu puuduvad neil võimalused kasutada arendaja kohustamiseks efektiivseid tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid (eelkõige kohustuse täitmise nõue) kinnistute ostu-müügilepingutele tuginedes. 4) Kaebuse esitajad jäid seisukohale, et veetrassid on välja ehitatud ja faktiliselt vee-ettevõtja ning kinnistute omanike poolt kasutusse võetud, mistõttu puuduvad alused nende vastuvõtmisest, kasutusloa väljastamisest ja ÜVVKS alusel ühisveevärgi teenuse osutamisest keeldumiseks. AS Elveso on kinnitanud, et veetrassidel ilmnenud puudused on täielikult kõrvaldatud ja elanikele veeteenuse osutamiseks puuduvad faktilised takistused. Reovesi suubub kohalikesse kogumismahutitesse, mille tühjendamist ei toimu, vaatamata asjaolule, et OÜ PG Haldus poolt on Andrekse elurajooni ühiskanalisatsiooni ja Jüri aleviku ühiskanalisatsiooni vaheline trass välja ehitatud ja liitumine faktiliselt toimunud. Kaebuse esitajad on tasunud kinnistute ostmisel müüjatele ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise tasud. AS-le Elveso tasuti liitumistasu algse arendaja OÜ Torm Projekt poolt 08.06.2006 118 000 krooni, OÜ PG Haldus ei ole Rae vallaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustatud tasuma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasusid. Eeltoodut arvestades on Andrekse elurajooni haldava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni näol tegemist avalikus kasutuses oleva süsteemiga, millega on kaebuse esitajad liitunud. Järelikult on AS Elveso ÜVKS § 7 lg-st 2 ja 3 ning § 8 lg-st 2 ja 3 tulenevalt kohustatud piirkonna vee- ettevõtjana osutama ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenust. 5) Vallavalitsus on kaebuse esitajatele ehitus- ja kasutuslubade väljastamisega loonud õiguspärase ootuse, et Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid ning muu avalikult kasutatav infrastruktuur on välja ehitatud ja kasutuskõlblik. Seetõttu on vallavalitsus kohustatud tagama vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ka avaliku infrastruktuuri väljaehitamise kestel ja pärast seda. 6) Alusetu ja vastuolus seaduse mõtte ning Riigikohtu seisukohtadega on vallavalitsuse 12.08.2009 vastuses toodud järeldus, mille kohaselt juhul, kui valla poolt on piirkonna arendajaga kokku lepitud detailplaneeringukohase infrastruktuuri väljaehitamine, vastutab infrastruktuuri väljaehitamise eest üksnes arendaja, mitte vald. Olenemata sellest, et

§ 13

annab kohalikule omavalitsusele võimaluse detailplaneeringu koostamise taotlejaga või ehitusloa taotlejaga leppida kokku planeeringujärgsete tehnovõrkude väljaehitamises, säilib tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise tagamise üldine kohustus ehitus- ja kasutusload saanud kruntide omanike ees ikkagi kohalikul omavalitsusel. Kui arendaja jätab vallaga sõlmitud kokkuleppe nõuetekohaselt täitmata, teavitab valda täitmisest keeldumisest või annab seda mõista oma käitumisega, ei ole valla avaliku infrastruktuuri rajamise tagamiskohustus kohaliku kogukonna ees täidetud ning vald on kohustatud selle ise täitma, seda enam olukorras, kus vald on avaliku infrastruktuuri väljaehitamise kohustuste ülevõtmise ja täiendavate kohustuste täitmise kokkuleppe sõlminud maksejõuetuks osutunud OÜ PG Haldus, mille tulemusena detailplaneeringu taotleja OÜ Torm Projekt lepingust tulenevad finantseerimise ja väljaehitamise kohustused on lõppenud. Vallavalitsus on jätnud korraldamata detailplaneeringukohase infrastruktuuri väljaehitamise finantseerimise maksejõuliste arendajatega kokkulepete sõlmimise kaudu kui tagamiskohustuse ühe aluse. Seetõttu on vallavalitsus kohustatud tulenevalt

§-st 13, KOKS § 6 lg-st 1 ja VeeS § 241 lg-st 4 tagama Andrekse elurajooni kinnistuid teenindava ühisveevärgi 9

(29)3-09-1814 ja -kanalisatsiooni puuduste kõrvaldamise, trassid üle vaatama ja väljastama trassidele kasutusload, samuti viima lõpuni muude infrastruktuuri rajatiste ehitamise. 7) 21.12.2009 menetlusdokumendis (I kd tl 131-136) väitsid kaebuse esitajad, et nende subjektiivsete avalike õiguste rikkumine seisneb lõpuni ehitatud Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni puudumises ning selle süsteemi kaudu avalike teenuste mittesaamises. Vallavalitsuse lepingupartner OÜ PG Haldus ei ole ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning selle liitumist Jüri aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga lõpuni ehitanud. Kaebajatel on takistatud elamute ja kinnistute kasutamine ja neil pole võimalik saada ühisveevärgi kaudu vett ja juhtida reovett ühiskanalisatsiooni. Tsiviilkohtusse vee-ettevõtja vastu vee- ja kanalisatsiooniteenuse lepingute sõlmimiseks esitatav nõue jääks rahuldamata, kuna eeldused selleks, s.o lõpuni ehitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trassid puuduvad või on nende seaduspärane kasutamine kasutusloa puudumisel takistatud. 8) 15.12.2010 seisukohtades (I kd tl 272-275) märgivad kaebuse esitajad, et kaebus on esitatud Rae valla kui omavalitsusüksuse vastu tervikuna, mistõttu ei oma tähtsust valla omavalitsusorganite vaheline pädevuse piiritlemine. Kohustamistaotlus korraldama ja tagama detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuniehitamine ei ole seotud üksnes ehitus- ja kasutuslubade väljastamisega vaid kõikide haldusaktide vastuvõtmise ja toimingute sooritamisega, mis on vajalikud detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuni ehitamiseks. Käesolevaks ajaks on selgunud, et vaidlusalused Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid on omandanud AS Elveso ja muud pooleliehitatud infrastruktuuri rajatised on endiselt OÜ PG Haldus omandis. See ei muuda Rae valla seadusest tulenevat kohustust detailplaneeringukohaste infrastruktuuri rajatiste väljaehitamisel. Ehitusluba ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasside ja muu infrastruktuuri väljaehitamiseks on valla poolt arendajale juba antud. Valla poolt on trasside lõpuniehitamine ja seaduspärane kasutusele võtmine võimalik korraldada ning tagada kokkuleppel trasside omanikuga või omaniku keeldumisel näiteks trasside sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise kaudu, milleks on ÜVVKS § 12 andnud omavalitsusele õiguse. Kohustamistaotluse osas korraldama ja tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimise Jüri aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga leiavad kaebajad, et vald on kohustatud korraldama kaebajate kinnistuid teenindavate Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja kanalisatsiooni trasside väljaehitamise, sh selle finantseerimise ja trasside ühendamise Jüri aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, kuna seda ei ole teinud lepinguline arendaja OÜ PG Haldus. Seoses kaebajate poolt liitumistasude maksmisega arendajale OÜ Torm Projekt ja viimase poolt liitumistasu maksmisega AS-le Elveso rõhutavad kaebajad, et nende kinnistud on ÜVKS § 6 alusel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga juba liitunud. Nii enne 01.11.2010 kehtinud ÜVVKS § 5 lg 6 ja § 6 lg 4 kui ka pärast seda kehtima hakanud ÜVVKS § 6 lg-te 10 ja 11 kohaselt on omaniku muutumisel korduva liitumistasu küsimine ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitunud kinnistute omanikelt, sh kaebuse esitajatelt, keelatud. Sellega pidi AS Elveso arvestama Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trasside omandamisel OÜ-lt PG Haldus, mistõttu on alusetud vastustaja väited kaebajate poolt liitumistasude tasumata jätmisest arendajatele. Kohustamistaotluse osas kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse lõpuleviimise kestel kui ka pärast seda Jüri aleviku ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise või kaebajate kinnistuid teenindavate kogumismahutite tühjendamise kaudu jääb selgusetuks vastustaja seisukoht, mille kohaselt on teenuste osutamine kaebajatele sõltuvuses kaebajate poolt 10
(29)3-09-1814 liitumistasude tasumisest AS-le Elveso, olukorras, kus trassid on lõpuni ehitamata ja kasutusluba neile väljastamata. Alles pärast kaebajate kinnistuid teenindavate trasside ehituse lõpetamist ja kasutuslubade väljastamist on kaebajatel võimalik esitada ÜVVKS alusel taotlused piirkonna vee-ettevõtjale teenuselepingute sõlmimiseks. 5. Rae Vallavalitsus palus jätta kaebused rahuldamata. 1) Kaebuse esitajate õiguste rikkumine ei sõltu sellest, kas vastustaja vastas nende taotlusele haldusakti või kirjaga. Vastuse sisu sellest ei muutu. Kui isiku nõuded tulenevad võlaõiguslikust lepingust müüja vastu, siis puudub tal õigus, mida oleks võimalik halduskohtus kaitsta. Vastuse haldusaktina vormistamisest ei sõltu kaebajate poolt nende eesmärgi saavutamine. Samas oli taotlusele vastamine kirjaga õiguspärane. Haldusaktiga tuleb taotluse esitajale vastata üksnes siis, kui eesmärgiks on õigussuhete kujundamine. Vastustaja ei saanud asuda lahendama arendaja ja kaebajate vahelist tsiviilõiguslikku vaidlust haldusaktiga. Kaebajate taotlus oli sisult selgitustaotlus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lg 3 mõttes. Vastustaja täitis MSVS §-st 6 tuleneva kohustuse ja vastata selgitustaotlusele 30 kalendripäeva jooksul, arvates selle registreerimisest. Rae valla põhimääruse § 36 lg 1 p 2 kohaselt võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama Rae valda temale antud pädevuse piires, mistõttu ei pidanud vastustaja vastama selgitustaotlusele isiklikult, vaid võis seda teha ka advokaadibüroo kui volitatud esindaja vahendusel. Kuna vastustaja on selgitustaotlusele vastanud, puudub õiguslik alus veelkord kohustada teda vastama kaebajate taotlusele. Ka seetõttu, et vastustajal on kaalutlusõigus küsimuses, kuidas lahendada Andrekse elurajooni probleeme, ei saa teda kohustada konkreetse haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks ega haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest haldusaktiga keelduma. 2) Kaebajate viidatud KOKS § 6 lg-st 1,

§-st 13 ning VeeS § 241 lg-st 4 tuleneb KOKS § 22 lg 2 kohaselt kohustusi üksnes Rae vallale, mitte mõnele valla organile, ning seaduse kohaselt on nende küsimuste otsustamiseks pädev vallavolikogu, mitte vallavalitsus. Seega vastustajal ei saa olla kohustust detailplaneeringu realiseerimise korraldamiseks ja tagamiseks. 3) Valla KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamise kohustust sisustavad täpsemalt ÜVVKS § 4 lg-s 1, § 5 lg-s 21, § 7 lg-tes 2, 21 ja 3 ning § 8 lg-s 4 toodud kohustused. Valla korraldamis- ja tagamiskohustus ei ulatu eelviidatud ÜVVKS sätetest kaugemale. Kaebajad ei ole väitnud, et Rae vald oleks neid kohustusi rikkunud. ÜVVKS ei pane kohalikule omavalitsusele kohustust korraldada ja tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimist ega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse katkematut olemasolu, vastav kohustus on ÜVVKS §-dest 5 ja 8 tulenevalt hoopis vee-ettevõtjal. Seega KOKS § 6 lg-st 1 ega ÜVVKS-st ei tulene Rae vallale kohustust korraldada ja tagada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimist ega ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu. Sama kehtib ka VeeS § 241 lg 4 kohta, mis puudutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolu tagamist, mille alaseid kohaliku omavalitsuse, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku, vee-ettevõtja ja veeteenuse tarbijate õigusi ja kohustusi reguleerib detailselt ÜVVKS. Kuna kaebajad ei ole osundanud ÜVVKS sättele, mida Rae vald oleks rikkunud, on alusetu väita, et Rae vald on rikkunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tagamisega seotud kohustusi. 4)

§ 13ei käsitle ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud kohustusi.

Juhul, kui vald ei oleks vastavat kohustust andnud üle detailplaneeringu koostamise ja ehitusloa taotlejale, siis oleks tal tõepoolest kohustus tagada vastava taristu väljaehitamine.

§ 13

kohaselt ei ole tal sellist kohustust aga juhul, kui ta on selle andnud üle detailplaneeringu koostamise ja ehitusloa taotlejale. Kuna Rae vald on kohustuse andnud üle kolmandale isikule, siis puudub tal kohustus korraldada ja tagada detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuniehitamine. 11

(29)3-09-1814 5) Sõltumata õigusnormides omavalitsusüksuse konkreetsete kohustuste kohta sätestatust, on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus astuda teatud samme oma elanike ja avalike huvide kaitseks, kui need on kahjustatud kolmandate isikute poolt oma kohustuste täitmata jätmise tõttu ning seadus võimaldab kohalikul omavalitsusel probleemi lahendamisse sekkuda. Olukorras, kus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik ja

§ 13

sätestatud kohustused üle võtnud isik (arendaja) oma kohustusi ei täida ning kõik arendaja kohustuste täitmisega seotud vara kuulub arendajale, on kohalikul omavalitsusel eelkõige järgmised võimalused oma elanike huvide kaitseks: suhtlemine arendajaga, talle meeldetuletuste saatmine ja veenmine kohustuste täitmiseks; arendaja kohustuste täitmiseks täiendavate tagatiste nõudmine ja seadmine; kohustuste täitmisele sundivate sanktsioonide ja õiguskaitsevahendite kasutamine; arendaja kohustuste täitmisega seotud vara omandamine tsiviilõigusliku lepingu alusel või läbi sundvõõrandamise; arendaja eest kohustuste täitmine. Vald on arendajaga aktiivselt suhelnud, talle saatnud meeldetuletusi ja veennud kohustusi täitma alates

  1. a. maikuust, mil ilmnesid probleemid detailplaneeringu realiseerimisega. Paraku ei ole see soovitud tulemusi andud. Kaebajad ei ole tõendanud väidet, et OÜ Torm Projekt oli maksejõuline äriühing, OÜ PG Haldus aga juba 23.08.2006 kokkuleppe sõlmimise ajal maksejõuetu. Tänaseks on pankrotis OÜ Torm Projekt, mitte OÜ PG Haldus. Olulisem on, et 23.08.2006 kokkulepet tuleb vaadelda ühes kontekstis 11.09.2006 notariaalse leppega Rae Vallavalitsuse, OÜ PG Haldus, OÜ Torm Projekt ja OÜ Sinco Arendus vahel, millega toimus detailplaneeringu realiseerimise tagamiseks oluliste lisatagatiste seadmine. Kui varasema lepingu kohaselt vastutas detailplaneeringu realiseerimise eest vaid OÜ Torm Projekt ja tagatised puudusid, siis alates 11.09.2006 vastutasid kolm äriühingut (OÜ PG Haldus ja OÜ Torm Projekt ja OÜ Sinco Arendus) ning lisaks oli kohustuste täitmine tagatud neljale kinnistule seatud hüpoteegiga. Seega kohe pärast seda, kui ilmnesid esimesed tõsised probleemid detailplaneeringu realiseerimisega (23.05.2006 toimus esmakordselt uputus Andrekse elurajoonis), asus vald jõuliselt rakendama meetmeid, et tulevikus oleks siiski tagatud detailplaneeringu nõuetekohane realiseerimine, pannes detailplaneeringu realiseerimise eest vastutama ka teised algse arendajaga seotud äriühingud ning seades hüpoteegid neile kuuluvatele veel koormamata kinnistutele. Paraku ei osanud keegi ette näha, kui palju nö põlluarenduste maa väärtus pärast kinnisvarabuumi lõppemist langeb. Praegu on kunagi ligi 1 000 000 eurot maksvaks hinnatud tagatiseks olnud kinnistute (millest enamus kuulub OÜ Torm Projekt pankrotivara hulka) väärtus 20 000 euro ringis, millest piisaks vaid murdosa detailplaneeringust tulenevate täitmata kohustuste täitmiseks.
  2. a fikseeriti korduvalt detailplaneeringu realiseerimisega seotud probleeme, saadeti arendajale meeldetuletusi ja esitati nõuded. Paraku keeldus arendaja oma tegematajätmisi isegi tunnistamast, süüdistades valda alusetult hoopis valla kohustuste täitmata jätmises. Arendaja keeldus ka igasuguste täiendavate kokkulepete sõlmimisest, täpsustamaks poolte kohustusi. Seetõttu otsustas Rae vald kasutada arendaja suhtes sanktsioone ja õiguskaitsevahendeid. 26.11.2007 otsusega väärteoasjas karistati OÜ-d PG Haldus Andrekse elurajoonis kanalisatsioonisüsteemist heitvee tühjendamata jätmise eest rahatrahviga 20 000 krooni. 22.01.2008 esitas Rae vald OÜ PG Haldus vastu hagi arenduslepingust tuleneva teede ja välisvalgustuse väljaehitamise kohustuse täitmiseks. Harju Maakohtu 27.04.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-082249 nimetatud hagi rahuldati ning OÜ-d PG Haldus kohustati valmis ehitama Andrekse elurajooni teed ja välisvalgustuse. OÜ PG Haldus vaidlustas nimetatud otsuse ringkonnakohtus ning see jõustus alles apellatsioonkaebusest loobumisega OÜ PG Haldus poolt Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-
  3. 12

(29)3-09-1814 Seega on vald kasutanud arendaja suhtes nii karistusõiguslikke sanktsioone kui tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid selleks, et sundida viimast oma kohustusi täitma, paraku ei ole ka need meetmed aidanud saavutada tulemust. Ka arendaja kasutas õiguskaitsevahendeid selleks, et otsida põhjendusi tema poolt kohustuste täitmata jätmisele. 28.05.2009 esitas OÜ PG Haldus Tallinna Halduskohtule kaebuse haldusasjas nr 3-09-1170, milles palus kohustada Rae Vallavalitsust trasside ülevaatamiseks ja kasutuslubade väljastamiseks, olles seejuures teadlik asjaolust, et kasutuslubade väljastamine on ehituslike puuduste tõttu välistatud. Ka nimetatud kohtuvaidlus lõppes OÜ PG Haldus poolt kaebusest loobumisega. Rääkides arendaja kohustuste täitmisega seotud varast, peab vastustaja silmas eelkõige kinnistuid, millele on detailplaneeringuga ette nähtud teede, tänavavalgustuse ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamine, samuti neil kinnistutel asuvaid rajatisi. Olukorras, kus sellise taristu väljaehitamise kohustus on kasvõi osaliselt täitmata, on selliste kinnistute väärtus negatiivne, s.t. omanik ei saa nendest tulu, kuid peab samas tegema suuri kulutusi. Seetõttu on kohaliku omavalitsuse poolt sellise vara isegi tasuta omandamine viimane ja äärmuslik meede. Kohaliku omavalitsuse poolt sellise vara tasuta ülevõtmine on problemaatiline järgmistel põhjustel: 1) tavaliselt tooks see kaasa äärmiselt suured kulud, mille katmiseks kohaliku omavalitsuse eelarves ei pruugi olla piisavalt vahendeid; 2) isegi kui ühe või mitme aastaeelarve raames selliseid vahendeid suudetaks leida, puudub alus arendajalt kohustuste ülevõtmiseks olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid selle isiku maksejõuetuse kohta. Vastasel juhul oleks tegemist eraõiguslikule isikule kohaliku omavalitsuse maksumaksjate arvelt tehtud põhjendamatu kingitusega, mis rikuks jämedalt võrdse kohtlemise põhimõtet (enamikele arendajatele sellist kingitust ei tehta ning rahalistel põhjustel ei oleks ka võimalik teha). Andrekse elurajooni detailplaneeringuga seoses arendaja poolt täitmata jäetud kohustuste hind on ca 700 000-1 000 000 eurot. Sellist summat valla eelarves nö erakorraliste kulude katmiseks ei ole. Põhimõtteliselt oleks võimalik vastava eraldise ettenägemine vallaeelarve vastuvõtmisel, kuid ka sellisel juhul tuleks kulu planeerida mitme aasta peale, et vallaeelarve tasakaalust välja ei läheks. Lisaks puudusid vallal kuni
  1. a sügiseni tõendid, et detailplaneeringu realiseerimiseks kohustatud isikud on maksejõuetud. OÜ Sinco Arendus viimane äriregistrist nähtuv majandusaasta aruanne pärines a-st 2007, mille kohaselt nimetatud äriühingu omakapital oli positiivne, kuid majandustegevust enam ei toimunud. OÜ Torm Projekt ja OÜ PG Haldus esitasid veel
  2. a suvel äriregistrile
  3. majandusaasta aruanded, mille kohaselt mõlemad olid tegutsevad ning positiivse omakapitaliga äriühingud. Vald oli varem kuulnud, et nimetatud äriühingud võivad olla maksejõuetud, kuid rahaliste kohustuste võtmine ei saa põhineda kuulujuttudel ega kellegi suusõnalistel väidetel. Veel
  4. a sügisel teostas OÜ PG Haldus detailplaneeringu realiseerimisega seotud töid, ehitades osaliselt valmis sadeveekanalisatsiooni. Ka kaebajate poolt kohtule esitatud maksehäireregistri raportist nähtub, et 18.08.2009 OÜ-l PG Haldus maksuvõlad puudusid, muid maksehäireid küll esines, ent mitte suuruses, mis põhistaks arenduslepingu täitmise võimatust. Seetõttu puudus nii vallal kui AS-l Elveso kuni
  5. a sügiseni mistahes võimalus arendaja vara tasuta ülevõtmiseks. Sundvõõrandamise välistas kuni
  6. a sügiseni ka see, et arendaja keeldus tunnistamast oma kohustuste rikkumist. Kui vald oleks algatanud sundvõõrandamismenetluse, oleks see tõenäoliselt peatatud kuni lahendi saabumiseni tsiviilasjas nr 2-08-2249, kus oli vaidluse all detailplaneeringust tulenevate kohustuste rikkumine. Et saaks asuda lahendama kõige põletavamaid probleeme seoses detailplaneeringu realiseerimisega – kanalisatsioonitorustiku lõpuniehitamine ja kanalisatsiooniga liitumine, veetarbimislepingute sõlmimine – pidasid valla esindajad läbirääkimisi arendajate esindajatega. Läbirääkimiste käigus veendi arendajaid loobuma vaidlustest Rae vallaga, aluse olemasolul esitama pankrotiavalduse ja andma vee- ja kanalisatsioonitrassid AS-le Elveso üle tingimusega, et arendajad jäävad jätkuvalt vastutama detailplaneeringust tulenevate kohustuste täitmise eest. Läbirääkimised andsid tulemusi
  7. a sügisel. OÜ PG Haldus loobus kohtuvaidlustest Rae vallaga ja 13
(29)3-09-1814 04.11.2010 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-10-46190 välja OÜ Torm Projekt pankroti. 11.11.2010 sõlmisid OÜ PG Haldus ja AS Elveso lepingu, millega OÜ-le PG Haldus kuuluvad Andrekse elurajooni veetrass ja pooleliolev kanalisatsioonitrass võõrandati tasuta AS-le Elveso ning seati isiklik kasutusõigus AS Elveso kasuks nende omamiseks ja kasutamiseks OÜ-le PG Haldus kuuluvatel kinnistutel. OÜ PG Haldus kohustus kanalisatsioonitorustiku puudused kõrvaldama 6 kuu jooksul lepingu allkirjastamisest. OÜ PG Haldus loovutas AS-le Elveso nõuded, mis tulenevad Andrekse elurajooni veetarbimisest. AS Elveso asus kohe pärast trasside omandamist aktiivselt tegusema, et tagada Andrekse elanikele ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenuse osutamine. Tänaseks on toimunud mitmed koosolekud ja saadetud välja kirjad, milles selgitatakse tingimusi veeteenuslepingu sõlmimiseks ning ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. 17.01.2010 seisuga on Andrekse elurajoonist AS-le Elveso laekunud juba 70 taotlust liitumiseks ühiskanalisatsiooniga. Seega on käesoleval juhul kasutatud ka arendaja kohustuste täitmisega seotud vara omandamise võimalust. Asjaolul, et vara omandajaks on AS Elveso, mitte Rae vald, ei ole piirkonna elanike seisukohast tähtsust, kuna vara ülevõtmise eesmärgiks oli muuta selle omanikuks mistahes isik, kes tegelikult tahab ja suudab varaga seotud kohustusi täita. Kaebajad leiavad, et hiljemalt pärast OÜ Ehitusekspert 21.04.2008 eksperthinnangut, millega tuvastati tõsised probleemid vee- ja kanalisatsioonitrasside ning sadevee magistraalvälistehnovõrkude seisukorras, oleks vald pidanud astuma sobivaid ja asjakohaseid samme olukorra lahendamiseks, jättes paraku selgitamata, mis sammud need pidanuks olema. Vastustaja juhib tähelepanu, et nimetatud ekspertiisiakti kohaselt ei saa piirkonnas reoveekanalisatsiooni enne lõplikult välja ehitada, kui pole valminud elurajooni sadeveekanalisatsiooni võrk. Sellest lähtuvalt asuski vald koheselt pärast eksperthinnangu saamist OÜ-d PG Haldus survestama sadeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks. Selle tulemusel alustaski OÜ PG Haldus
  1. a sügisel sadevee drenaaži ehitustöödega, ehitades valmis kuni 370 jm drenaažitorustikku ja kaeve. Kahjuks jättis ta need detsembris 2008 pooleli, jättes projektikohaselt välja ehitamata 450 jm torustikke ja sadevee eelvoolu Andrekse kraavini. Kuna uus surve tulemusi ei andnud, korraldas vald
  2. a sügisel riigihanke Andrekse elurajooni sadeveesüsteemide lõpuniehitamiseks, kandes selleks 349 500 krooni kulusid ning saades töödega lõpule 18.12.
  3. Nimetatu oli õiguslikult põhjendatud seoses erakorralise olukorraga (sadeveesüsteemide puudumisest tingitud korduvad uputused ning oht keskkonnale ja piirkonna elanike tervisele) ning majanduslikult võimalik tänu asjaolule, et summa jäi reservfondis kasutada olevate vahendite piiresse. Eeltoodust nähtub, et vald on rakendanud ka kõige äärmuslikumat vahendit detailplaneeringu probleemide lahendamiseks – valla maksumaksjate kulul arendaja eest kohustuste täitmine. 6) Tõele ei vasta kaebajate väide, et Andrekse elurajooni ühiskanalisatsioon on välja ehitatud ning sellega liitumine on faktiliselt toimunud. Tegelikult kulub ühiskanalisatsiooni lõpuniehitamiseks veel ligi 150 000 eurot. Kaebajad ei ole selgitanud, mida tähendab „faktiline liitumine“ ühiskanalisatsiooniga olukorras, kus ühiskanalisatsioon on lõpuni välja ehitamata, liitumislepingut ei ole sõlmitud ning liitumistasu ei ole makstud. Samuti ei vasta tõele, et detailplaneeringu kohaselt pidid ühisveevärk ja –kanalisatsioon ning muud tehnovõrgud ja -rajatised olema valmis ehitatud enne ehituslubade ja kasutuslubade väljastamist kruntide omanikele. Õige pole väide, et Andrekse elurajooni ühisveevärki ja -kanalisatsiooni „ei ole põhjendatud pidada“ arendaja omandisse kuuluvaks tehnorajatiseks. Omand ei sõltu kellegi subjektiivsetest hinnangutest. Veeja kanalisatsioonitrassid kuulusid OÜ-le PG Haldus kuni nende omandamiseni AS Elveso poolt
  4. a novembris. Ehitus- ja kasutuslubade väljastamisega pole loodud õiguspärast ootust, et elurajooni taristu väljaehitamine on valla poolt tagatud. Vastavalt

§ 13

on käesoleval juhul tagamiskohustus arendajal ning ebaselgeks jääb, miks peaks kõnealuste lubade väljastamine selle kohustuse arendajalt vallale lükkama. Õige pole väide, et ühisveevärk ja –kanalisatsioon 14

(29)3-09-1814 on vallavalitsuse nõusolekul elanike kasutusse antud ning teenuse osutamist korraldab piirkonna vee-ettevõtja AS Elveso. Vastustaja ei ole kõnealuste trasside kasutamiseks kunagi ühtegi nõusolekut andnud, ka ei ole AS Elveso enne torustike omandamist
  1. a novembris korraldanud vee andmist ega reovee ärajuhtimist elanikelt. Ebaõige on väide, et Andrekse elurajooni ühiskanalisatsioon on faktiliselt liidetud Jüri aleviku ühiskanalisatsiooniga. Asjaolu, et pooleliolevat ühiskanalisatsiooni saab tulevikus ühendada aleviku ühiskanalisatsiooniga, ei saa võrdsustada „faktilise liitumisega“ . 7) Kokkuvõtteks märgib vastustaja, et vald ei ole ühelgi hetkel püüdnud ennast detailplaneeringu realiseerimisega seotud probleemidest distantseerida, vaid on pidevalt tegutsenud selle nimel, et detailplaneeringu realiseerimisele kaasa aidata. Selleks on viimase 4 aasta jooksul kasutatud meetmeid, mida seadus sellises olukorras kohalikule omavalitsusele võimaldab. Kaebajad oma kaebuses on kõnealused meetmed kas maha vaikinud või jätnud põhistamata selle, miks neid ei saa pidada asjakohasteks ja sobivateks. Kaebajate poolt õigeks peetav käitumisviis – et Rae vald oleks asunud ise valmis ehitama detailplaneeringus ette nähtud valmimata või puudustega taristut ja korraldama veeteenuse osutamise – ei ole võimalik, arvestades seaduses ette nähtud piiranguid ning Rae valla rahalisi võimalusi. Samuti jääb arusaamatuks, millal siis oleks vald pidanud vastavaid samme astuma – kas peaks vald koheselt üle võtma iga arendaja kohustused, kes on nende täitmisega viivituses, kes teatab oma kohustuste täitmisest keeldumisest või kelle kohta nähtub avalikest andmebaasidest võlgnevuste olemasolu? Selline käitumine õhutaks arendajaid oma kohustusi täitmata jätma ning viiks valla kiirelt pankrotiseisu. Vastustaja kinnitab, et jätkab Andrekse elurajooni detailplaneeringu realiseerimisega seotud probleemidega tegelemist ka käesoleva kohtumenetluse ajal ning selle lõppedes, sõltumata kohtulahendi sisust.
  2. Tallinna Halduskohtu 23.05.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele esitatud 12.08.2009 vastuses on põhjendatud, miks taotluse rahuldamine Rae Vallavalitsuse poolt ei ole võimalik. Vastustaja Rae Vallavalitsus on vastuses kohtule esitatud kaebustele märkinud, et vastustaja on kõikidele kaebajate poolt esitatud taotlustele vastanud oma volitatud esindaja Advokaadibüroo Laus & Partnerid vahendusel 12.08.
  3. Seega on vastustaja vastupidiselt kaebajate 15.12.2010 seisukohtades väidetule käsitlenud advokaadibüroo 12.08.2009 vastust Rae Vallavalitsuse vastusena kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele. Kaebuse esitajad ei ole väitnud, et mõnele 24.07.2009 pöördumises esitatud taotlusele oleks jäetud 12.08.2009 kirjaga vastamata. Kuna kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele on Rae Vallavalitsus esindaja vahendusel 12.08.2009 vastanud, puudub alus vallavalitsuse kohustamiseks kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele uuesti vastamiseks; 2) Kohus ei nõustu vastustajaga, nagu ei kuuluks toimingud ja haldusaktid, mille sooritamist kaebuses taotletakse, vastustaja pädevusse. KOKS §-s 6 sätestatud ülesannet täidavad vastavalt pädevusele (KOKS §-d 22 ja 30) nii kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kui valitsus. KOKS § 30 lg 1 p-dest 1-4 ja lg-st 2 tulenevalt on vallavalitsuse pädevuses korraldada ja lahendada kohaliku elu küsimusi ise või valmistada neid ette volikogus arutamiseks; 3)

§ 13

ei sätesta kohalikule omavalitsusele detailplaneeringuala ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamise tagamise kohustust. Riigikohus on 28.10.2010 otsuses nr 3-3-137-10 leidnud (p 12 ap 5), et

§-s 13 sätestatud tööde teostamiseks ja rahastamiseks kokkuleppe puudumisel tuleb planeerimismenetluses eeldada, et vastavate tööde tegemise ja tasumise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel. Kohalik omavalitsus on

§-s 13 toodud detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise tagamise ja planeeringualale kavandatud tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse pannud 19.07.2004 sõlmitud kokkuleppega OÜ-le Torm Projekt ning 15

(29)3-09-1814 23.08.2006 sõlmitud kokkuleppega OÜ-le PG Haldus. Nende kokkulepete kohaselt on OÜ PG Haldus muu hulgas kohustatud oma kulul välja ehitama ka detailplaneeringujärgsed vee- ja kanalisatsioonitrassid ja pumplad ning kindlustama planeeringuala elamukruntide ühinemise tulevikus rajatava ühiskanalisatsiooniga ning korraldama detailplaneeringuga ettenähtud avalikult kasutatavate teede tolmuvaba kattega katmise ja välisvalgustuse paigaldamise (19.07.2004 lepingu p 2.1.2; 23.08.2006 kokkuleppe p 3.3; 3.4 ja 3.6). Seega ei lasunud vastavate tööde tegemise ja nende tööde eest tasumise kohustus kohalikul omavalitsusel. Sealjuures kaebuse esitaja Tõnis Hintsovi ja OÜ Torm Projekt vahel 28.12.2004 sõlmitud notariaalse lepingu (II kd lk 61-73) p-s 6.1 on kokku lepitud, et kinnistu Seedri tee 9 ostuhind sisaldab vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise kuni kinnistu piirini hiljemalt
  1. maiks 2005 ja vee- ja kanalisatsioonitrasside kasutuselevõtu võimalust hiljemalt
  2. oktoobriks
  3. Seega pidid lepingulised kohustused olema OÜ Torm Projekt poolt täidetud enne Rae Vallavalitsuse, OÜ PG Haldus ja OÜ Torm Projekt poolt 23.08.2006 lepingu lisa sõlmimist; 3) Kaebajate väited, et 23.08.2006 oli OÜ Torm Projekt maksejõuline, OÜ PG Haldus aga maksejõuetu, on paljasõnalised. Kaebajate esitatud 18.08.2009 maksehäireregistri raport (I kd tl 74 pöördel) kaebajate väidet ei tõenda. Raportist nähtub, et 18.08.2009 OÜ-l PG Haldus maksuvõlad puudusid, maksehäireid on esinenud
  4. a augustis ja oktoobris, seega kaks aastat pärast lepingu lisa sõlmimist, samuti
  5. a; 4) Jõustunud Harju Maakohtu 27.04.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-2249 Rae valla hagis OÜ PG Haldus vastu kohustuse täitmise nõudes (I kd tl 114; II kd tl 29 pöördel-31) on kohustatud OÜ-d PG Haldus hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist valmis ehitama teed vastavalt Rae Vallavalitsuse 05.04.2005 korraldusega nr 435 väljastatud ehitusloale nr 1218E ja välisvalgustuse vastavalt Rae Vallavalitsuse 08.02.2005 korraldusega nr 140 väljastatud ehitusloale nr 1152E. Otsuse põhjendustest nähtuvalt puudub vaidlus, et kostja võttis 23.08.2006 lisaga nr 1 üle OÜ Torm Projekt kohustused, mis tulenesid 19.07.2004 sõlmitud

§-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingust ning mille kohaselt kohustus kostja korraldama Andrkese elamurajoonis vastavalt kinnistu detailplaneeringule avalikult kasutatavate teede katmise tolmuvaba kattega ja paigaldama teede juurde detailplaneeringujärgse välisvalgustuse. Kohus on otsuses leidnud, et pooltevaheline leping on kehtiv ning lepingulisi kohustusi tuleb VÕS § 76 lg 1 kohaselt täita ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel selle täitmist. Tallinna Ringkonnakohus 09.12.2010 kohtumäärusega lõpetas selles tsiviilasjas apellatsioonimenetluse seoses OÜ PG Haldus apellatsioonkaebusest loobumisega (I kd lk 115; II kd lk 51). Seega on jõustunud kohtuotsuse kohaselt detailplaneeringujärgse avalikult kasutatava tee ja välisvalgustuse väljaehitamise kohustus 23.08.2006 lepingu lisast tulenevalt OÜ-l PG Haldus, mitte Rae vallal; 5) Tallinna Halduskohtu 20.12.2010 määrusega haldusasjas nr 3-09-1170 (II kd lk 51 pöördel52) on võetud vastu OÜ PG Haldus loobumine kaebusest Rae Vallavalitsuse kohustamiseks Andrekse kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrassi kasutuslubade taotluse lahendamiseks 23.08.2006 lepingu lisast tulenevalt ja lõpetatud haldusasja menetlus. Eeltoodust nähtuvalt on OÜ PG Haldus tsiviilasjas nr 2-08-2249 ja haldusasjas nr 3-09-1170 veel 2010. a detsembris pidanud 23.08.2006 lepingu lisa kehtivaks ja pooltele siduvaks ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus seega lepingulisi kohustusi täitma. Kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus juhinduma asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel (Riigikohtu lahend nr 3-3-156-08). Eeltoodust tulenevalt puudub alus vastustaja kohustamiseks OÜ PG Haldus lepingulisi kohustusi täitma, s.o detailplaneeringujärgsed ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassid ning muud detailplaneeringus ettenähtud infrastruktuuriobjektid lõpuni ehitama; 16

(29)3-09-1814 6) Kuna kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahelise kokkuleppe kohaselt lasub detailplaneeringuga kavandatavate teede ja tehnovõrkude rajamise ning finantseerimise kohustus arendajal OÜ PG Haldus, ei pidanud kohalik omavalitsus valla arengukavas ega ka järgnevate aastate eelarvetes ette nägema raha eelnimetatud kohustuse täitmiseks; 7) Haldusasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja võtnud ette samme Andrekse elurajooni tehnovõrkude väljaehitamiseks: 02.10.2009 on vallavalitsus saatnud kuuele ehitusettevõtjale pakkumise kutse Andrekse elurajooni drenaažitorustiku ehitamise hinna pakkumiseks (II kd lk 34 pöördel-36 pöördel); 05.10.2009 on antud vallavanema käskkiri Andrekse elurajooni drenaažitorustiku ehitamise hinnapakkumise hanke läbiviimiseks ja pakkumuste hindamiseks komisjoni moodustamiseks (II kd lk 37); 03.11.2009 on antud vallavalitsuse korraldus reservfondi 385 000 krooni eraldamiseks Andrekse elurajooni sadeveesüsteemide ehitamiseks (II kd lk 37 pöördel-38); 23.11.2009 on sõlmitud Rae valla ja AS Lavateir vahel töövõtuleping Andrekse elurajooni sadeveesüsteemide ehitustööde teostamiseks maksumusega 349 500 krooni (II kd lk 38 pöördel-43); 18.12.2009 on ehitise ülevaatuse aktiga tuvastatud Andrekse elurajooni sadeveekanalisatsiooni valmimine (II kd lk 43 pöördel-44) ning 23.12.2009 on Rae Vallavalitsus tasunud AS-le Lavateir sadeveekanalisatsiooni ehitamise eest 349 500 krooni (II kd lk 44). Seega on vastustaja täitnud OÜ PG Haldus lepingulisi kohustusi valla reservfondi kasutades. Läbi oma erinevate organite ja ametnike on vastustaja alates 2006. a maist korduvalt koostanud Andrekse arendusala ülevaatusprotokolle ja saatnud arendajale sellekohaseid meeldetuletusi (II kd lk 16, 17 pöördel, 18, 20 pöördel-22). 26.11.2007 otsusega väärteoasjas nr 07/077 (II kd lk 23 pöördel) karistati OÜ-d PG Haldus Andrekse elurajoonis kanalisatsioonisüsteemi heitveest tühjendamata jätmise eest rahatrahviga 20 000 krooni. Rae Vallavalitsus saatis OÜ-le PG Haldus 28.12.2007 pretensiooni seoses lepinguliste kohustuste mittetäitmisega (II kd lk 24) ning 22.01.2008 esitas OÜ PG Haldus vastu hagi arenduslepingust tuleneva teede ja välisvalgustuse väljaehitamise kohustuse täitmiseks (II kd lk 25-26). Seega on vastustaja aktiivselt kasutanud suhtlemist arendajaga, talle meeldetuletuste saatmist ja veenmist kohustuste täitmiseks, karistusõiguslikke sanktsioone ja tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid, et sundida arendajat oma kohustusi täitma. Alusetud on kaebuste väited vastustaja tegevusetusest; 8) Kaebajate 24.07.2009 taotluse alusel ei tekkinud vastustajal kohustust OÜ-lt PG Haldus trasside vastuvõtmiseks, sest OÜ-ga PG Haldus 23.08.2006 sõlmitud kokkuleppe p-de 2.1, 2.3 ja 3.3 kohaselt on trasside ülevõtmise eelduseks trassidele kasutuslubade väljastamine, aga vaidlust ei ole selles, et trassidel puudus 24.07.2009 ja ka kohtule kaebuse esitamise ajal kasutusluba; 9) Vaidlust pole selles, et detailplaneeringujärgsed vee- ja kanalisatsioonitrassid olid OÜ PG Haldus 08.07.2009 taotluse, kaebajate 24.07.2009 taotluse ja kohtule kaebuse esitamise ajal OÜ PG Haldus omandis. ÜVVKS § 7 lg 21 alusel saab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik taotleda enda vee-ettevõtjaks määramist (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-14-11), mistõttu ei olnud vastustajal võimalik rahuldada OÜ PG Haldus 08.07.2009 taotlust. OÜ PG Haldus ei taotlenud 08.07.2009 vee- ja kanalisatsioonitrasside vastuvõtmist vallavalitsuse poolt; 10) Ka ei tekkinud kaebajate 24.07.2009 taotluse alusel vastustajal kohustust läbi viia kasutuslubade väljastamise haldusmenetlust. Kuna detailplaneeringujärgsed vee- ja kanalisatsioonitrassid olid kaebajate 24.07.2009 taotluse esitamise ajal OÜ PG Haldus omandis, ei olnud kaebuse esitajad tulenevalt

§ 33lg-st 8 isikuteks, kes said esitada trasside kasutusloa väljastamise taotlust; 17

(29)3-09-1814 11) KOKS § 6 lg-st 1 ega VeeS § 241 lg-st 4 ei tulene vastustajale kohustust korraldada ja tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimist ega ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse katkematut olemasolu. KOKS § 6 lg-s 1 nimetatakse omavalitsusüksuse ülesannetena muu hulgas ka veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamist. VeeS § 241 lg 4 kohaselt peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse. Kohus nõustub vastustajaga, et VeeS § 241 lg-s 4 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustused ühiskanalisatsiooni tagamisel on sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses. ÜVVKS § 1 lg 1 kohaselt reguleerib nimetatud seadus kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnaseja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. ÜVVKS paneb kohalikule omavalitsusele järgmised kohustused: kinnitada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava (§ 4 lg 1); kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (§ 5 lg 21); määrata vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse omandis olevale ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile (§ 7 lg 2); eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooni puhul määrata selle omanik vee-ettevõtjaks viimase taotluse alusel (§ 7 lg 21); kehtestada vee-ettevõtja tegevuspiirkond (§ 7 lg 3); kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (§ 8 lg 4). Kaebajad ei ole väitnud, et vastustaja on eelnimetatud kohustusi rikkunud. Andrekse elurajooni detailplaneeringu kohaselt (vt detailplaneeringu seletuskirja p 4.2 I kd lk 38 pöördel) on planeeringualal kanalisatsiooni tagamine lahendatud selliselt, et reoveed kogutakse tsentraalsetesse kogumismahutitesse, mis on paigutatud arvestusega, et pärast Jüri aleviku arengukavajärgse ühiskanalisatsiooni väljaehitamist oleks võimalik sellega hõlpsasti liituda. VeeS § 241 lg 7 sätestab, et reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Seega on kogumismahuti tühjendamise korraldamine reovee tekitaja kohustus. ÜVVKS § 5 lg 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei ole kaebajate kinnistute veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja ega ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja, mistõttu puudub õiguslik alus Rae Vallavalitsuse kohustamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimiseks. ÜVVKS § 7 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja sama seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist. Sama seaduse § 8 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja klient ÜVVKS tähenduses kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. ÜVVKS § 8 lg-te 2 ja 3 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, kusjuures ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub veeettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Vastavalt ÜVVKS §-le 13, müüakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. Seega, kuna ÜVVKS tagab õiguse saada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahendusel vett ja juhtida ära 18
(29)3-09-1814 reovett üksnes isikule, kes on sõlminud teenuse osutamiseks lepingu vee-ettevõtjaga, puudub õiguslik alus vallavalitsuse kohustamiseks korraldada ja tagada kaebajatele ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse katkematut olemasolu. 12) Vastustaja täiendavatest selgitustest (II kd lk 3-10) nähtuvalt on 11.11.2010 sõlmitud OÜ PG Haldus ja AS Elveso vahel leping, millega OÜ-le PG Haldus kuuluvad Andrekse elurajooni veetrass ja pooleliolev kanalisatsioonitrass võõrandatakse tasuta AS-le Elveso ning seatakse isiklik kasutusõigus AS Elveso kasuks nende omamiseks ja kasutamiseks OÜ-le PG Haldus kuuluvatel kinnistutel ja millega OÜ PG Haldus kohustub kanalisatsioonitorustiku puudused kõrvaldama 6 kuu jooksul lepingu allkirjastamisest. 08.12.2010 on AS Elveso saatnud Andrekse elurajooni elanikele kirja, milles esitab tegevuskava tarbimislepingute sõlmimiseks, sh tingimused veeteenuse lepingu sõlmimiseks ning ühiskanalisatsiooniga liitumiseks, samuti ettepanekud veeteenuse lepingu sõlmimise taotluse esitamiseks ja ühiskanalisatsiooniga liitumise lepingu sõlmimise taotluse esitamiseks piirkonna elanike poolt (II kd lk 50). Seega on kaebuse esitajatel võimalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse saamiseks sõlmida leping vee-ettevõtjaga AS Elveso. Kui kaebuse esitajad ei nõustu liitumislepingu või teenuse kasutamise lepingu tingimustega, saavad nad pöörduda tsiviilõigusliku vaidluse lahendamiseks maakohtusse (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-164-09). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Elvis Pukk ja Janika Zubri esitasid apellatsioonkaebused, milles taotlesid halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega: 1) kohustatakse vastustajat menetlema seaduses sätestatud korras apellantide 24.07.2009 taotlust Rae Vallavalitsusele ja võtma vastu otsus, mida on apellantidel võimalik kohtus vaidlustada; 2) kohustatakse vastustajat korraldama ja tagama detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuni ehitamine, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimine Jüri aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse lõpuleviimise kestel kui ka pärast seda Jüri aleviku ühisveevärgist ja –kanalisatsioonist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise või kaebajate kinnistuid teenindavate kogumismahutite tühjendamise kaudu. 1) Taotluse kohustada vastustajat vastama kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele paluvad kaebuse esitajad rahuldada Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2011 otsusele nr 3-09-1796 tuginedes. 2) Kohustamistaotluse tagama detailplaneeringu järgse infrastruktuuri (s.o. ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid, teed- ja välisvalgustus, haljastus jne) lõpuni ehitamine on halduskohus jätnud rahuldamata, leides ebaõigesti, et nimetatud kohustus lasus kokkuleppe kohaselt OÜ-l PG Haldus. Samuti ei nõustu apellandid kohtu seisukohaga, et vastustajale ei olnud kaebuste esitamise hetkeks teada, et arendaja ei täida temal kokkuleppega lasuvaid kohustusi.

§ 13

kohaselt lasub detailplaneeringu järgse infrastruktuuri väljaehitamise kohustus kohalikul omavalitsusel ka juhul, kui arendaja ei täida temal lasuvat väljaehitamiskohustust. Sellisele seisukohale on asunud nii Riigikohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus oma 01.06.2011 otsuses nr 3-09-1796.

§-st 13 tuleneva tagamiskohustuse täitmise eelduseks ei ole arendaja püsiv maksejõuetus. Väljaehitamiskohustuse tekkimiseks kohalikul omavalitsusel piisab, et objektiivsed asjaolud viitavad maksevõime puudumisele või muudele põhjustele, millest saab järeldada, et arendaja ei 19

(29)3-09-1814 täida kokkuleppest tulenevalt kohustust. Vaatamata asjaolule, et OÜ PG Haldus maksejõuetus ilmnes lõplikult alles
  1. a novembris, on vastustaja ka oma 21.01.2011 vastuses märkinud, et kohalikul omavalitsusel oli varem olemas teave arendaja OÜ Torm Projekt ja tema tütarettevõtte OÜ PG Haldus makseraskustest ja maksevõime puudumisest. Seda kinnitavad täiendavalt ka halduskohtule esitatud 18.08.2009 maksehäire raport ja OÜ PHG Haldus taotlus (vt kaebuse lisa 11), milles viidatakse rahaliste vahendite puudumisele. Lisaks on ka vastustaja ise 21.01.2011 vastuses märkinud, et juba alates
  2. maist 2006 ei täitnud arendaja temal lasuvaid kohustusi ning avalikud kogumismahutid uputasid. Arendaja poolt teostati viimased ehitustööd objektil detsembris 2008 seoses sadevee eelvoolu osalise väljaehitamisega Andrekse kraavini. Pärast nimetatud kuupäeva ei ole arendaja teostanud Andrekse elurajoonis ühtegi infrastruktuuri väljaehitamisega seotud tööd ega taganud avalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste kättesaadavust. Seega oli vastustajal sisuliselt juba
  3. a detsembris teada, et arendaja ei täida oma kohustusi vaatamata meeldetuletustele, kohtuvaidlustele, tagatiste nõudmisele jne. Seda kinnitas täiendavalt ka hilisem arendaja käitumine, mistõttu on kohatu väita, et alles novembris 2010 oli vastustajale lõplikult selge, et arendaja ei suuda oma kohustusi täita. Apellatsioonkaebuse koostamise hetkeks ei ole arendajate püsiva maksejõuetuse “lõplik” selgumine muutnud Andrekse elurajooni olukorda ja vastustaja ei ole asunud tagamiskohustusi detailplaneeringujärgse infrastruktuuri väljaehitamisel täitma. Vastustaja poolt esiletoodud ja kohtuotsuses märgitud toimingud ei olnud asjakohased ja piisavad kohalikul omavalitsuse kohustuste täitmiseks. Vastustaja ei ole alates
  4. a maist teinud ühtegi reaalset sammu kriitilise olukorra parandamiseks. Sadeveekanalisatsiooni ehitustööde lõpuleviimine ei ole lahendanud probleemi teede- ja tänavavalgustuse puudumisest, ühiskanalisatsiooni trasside lekkimisest ja kogumismahutite uputustest. Asjakohased on Riigikohtu 09.03.2009 lahendis nr 3-3-1-94-09 avaldatud seisukohad, et HMS § 5 lg 2, mis seondub hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust ja kirjadele vastamine ei ole müraprobleemi lahendamisel sobiv (asjakohane) tegevus. Elanikele ja keskkonnale ohtliku olukorra likvideerimiseks vajalikud toimingud saavad antud juhul seisneda üksnes reaalses trasside väljaehitamise lõpuleviimises ja ehitustegevuse kestel elurajooni ühiskanalisatsiooni teenindavate kogumismahutite tühjendamises. Halduskohtu otsuses viidatud vastustaja sammud – pidevad meeldetuletused, pikale veninud kohtumenetlused, kirjade edastamine, tagatiste nõudmine – ei ole olnud asjakohased, seda enam, et selliseid toiminguid on vastustaja 17.01.2011 vastusest nähtuvalt teostanud juba alates
  5. maist 2006, ilma, et need oleksid andnud oodatud tulemusi. Asjakohased toimingud oleksid nt rahade eraldamine kohaliku omavalitsuse eelarvest, ehitushanke korraldamine ja tehtud kulutuste sissenõudmine arendajalt. OÜ-ga PG Haldus kirjavahetuse pidamine ja kohtule lepingust tulenevate kohustuste täitmise nõuete esitamine oleks olnud sobivad ja asjakohased toimingud enne ehitus- ja kasutuslubade väljastamist kinnistute omanikele. 3) Halduskohtu otsusest jääb arusaamatuks, millist seost taotlusega kohustada vastustajat korraldama ja tagama detailplaneeringukohase ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trassi lõpuni ehitamine, ühendamise lõpuleviimine Jüri aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu tagamine omavad otsuses käsitletud trasside ülevõtmine OÜ-lt PG Haldus ja kasutulubade väljastamise haldusmenetluse läbiviimise küsimus. Neid taotlusi ei ole kaebajad halduskohtule esitanud. Apellandid ei nõustu halduskohtuga, nagu ei sätestaks KOKS § 6 lg 1, VeeS § 24¹ lg 4 ega

§ 13

kohalikule omavalitsusele kohustust korraldada ja tagada detailplaneeringu järgse infrastruktuuri s.h. ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni lõpuni ehitamist ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuste katkematut olemasolu. Riigikohtu 04.03.2010 otsuse nr 3-2-1-164-09 pst 32 tuleneb, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse kättesaadavuse tagamine on kohaliku 20

(29)3-09-1814 omavalitsuse avalik ülesanne. Ilma nimetatud tagamiskohustuste täitmiseta ei ole kaebajatel võimalik sõlmida ka kohtuotsuses viidatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse lepinguid, kuna puudub avalik trass, mis oleks kasutamiseks valmis ja teenindaks elurajooni. Apellandid on korduvalt märkinud (s.h. 20.12.2010 kohtuistungil), et nende kohustamistaotluse sisuks on Andrekse elurajooni detailplaneeringu järgsed avalikud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni trassid, mitte apellantide kinnistute sisesed trassid. Kuna käesoleva ajani ei ole neid trasse lõpuni ehitatud (kasutusload puuduvad) ja elurajooni avalikke trasse ei ole Jüri aleviku kanalisatsiooniga ühendatud, vaid reoveed kogutakse kahte kogumismahutisse, mis lekivad ja uputavad, ei ole KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud korraldamis- ja tagamiskohustus täidetud. Asjakohatud on kohtu viited vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu regulatsioonile ÜVVKS-s. Apellandid rõhutavad, et nende kinnistud on juba vaidlusaluse lõpuni ehitamata Andrekse elurajooni detailplaneeringu järgse avaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassiga liidetud ja selle eest on arendajale OÜ PG Haldus juba tasutud. Vaidluse all on, kas Andrekse elurajooni elanikud s.h. kaebuse esitajad, peavad tasuma täiendavalt ka vaidlusaluse avaliku trassi ühendamise eest Jüri aleviku trassiga. Selles osas on vastustaja hinnangul arendaja tasunud ASle Elveso elurajooni avaliku veetrassi liitmise eest Jüri aleviku veetrassiga, kuid tasumata on kanalisatsiooniga liitumise eest. Apellandid leiavad, et lisaks arendajale konkreetse kinnistu veeja kanalisatsioonitrassi liitumise eest tasumisele ei ole nad kohustatud tasuma Andrekse elurajooni avalike trasside liitmise eest Jüri aleviku trassidega. Tegemist on ühe avaliku trassi liitumisega teise avaliku trassiga, mitte ÜVVKS mõistes kinnistusisese trassi liitumisega avaliku trassiga. Andrekse elurajooni avaliku trassi liitumine Jüri aleviku trassiga on arendaja, veeettevõtja ja Rae valla vaheline lepinguline suhe, mis ei mõjuta apellantide õigusi ja kohustusi liitumisel elurajooni avaliku trassiga. Kusjuures 23.08.2006 lepiti kokku, et OÜ PG Haldus ei kanna selle lepingu alusel välja ehitatud kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrasside ning pumplate ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ühendamise ega liitumise kulusid. Eeltoodud kaebajate seisukohad ja asjaolud on halduskohus jätnud tähelepanuta, andes ebaõigesti hinnangu ÜVVKS regulatsioonile kaebajate kinnistute siseste vee- ja kanalisatsioonitrasside liitumise võimaluste kohta Andrekse elurajooni trassidega. Kuigi elurajooni avalikud kanalisatsioonitrassid teenindavad ca 400 elanikku ja 90 kinnistut, ei ole isikut, kelle kohustuseks oleks kahe avaliku kogumismahuti tühjendamine. Sellise olukorra vältimiseks ongi seaduses loodud vee-ettevõtja instituut. Samas on nimetatud kohustuse täitmise korraldamine ja tagamine KOKS § 6 lg 1 kohaselt vastustaja ülesandeks. Seetõttu on asjakohatu halduskohtu seisukoht, et kogumismahuti tühjendamise korraldamine on reovee tekitaja kohustus. Halduskohus ei arvestanud asjaoluga, et ka vastustaja hinnangul ei suutnud Andrekse elurajooni avalik kanalisatsioonitrass ja neid teenindavad kaks kogumismahutit tagada elurajooni kinnistute reoveekogumise vajadust juba alates maist 2006, kuid vaatamata sellele jätkas vastustaja elurajooni kinnistute omanikele ehituslubade väljastamist kohustusega juhtida kinnistusisene reovesi elurajooni ühiskanalisatsiooni ja väljastas apellantide kinnistutele ka kasutusload. Ebaõige on ka halduskohtu järeldus, et trassidele omandiõiguse puudumise tõttu pole alust kohustada vallavalitsust trasside ühendamise lõpuleviimiseks. Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside ühendamise lõpuleviimine on üks kaebuse esitajate väljatoodud probleem, mille lahendamist vastutajalt oodatakse. Ühendamise lõpuleviimine on oma sisult liitumispunkti väljaehitamine ja vajalike torustike ühendamine Jüri aleviku ÜVK trassidega, mille korraldamine ja tagamine on KoKS § 6 lg 1 kohaselt vastustaja ülesandeks ja mille elluviimine on võimalik saavutada kokkuleppel vee-ettevõtjaga AS Elveso vm toimingutega. 21
(29)3-09-1814 8. Rae Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Apellandid ei ole põhjendanud oma õiguste rikkumist ega põhjendatud huvi vastamiseks kohustamise nõude suhtes. Vallavalitsuse 18.08.2009 vastuse näol ei ole tegemist haldusaktiga sõltumata asjaolust, kas selle on allakirjastanud mõni vallaametnik või advokaat. Kui apellantide 24.07.2009 taotlus oleks tulnud lahendada haldusaktiga, oleks vallavalitsus seda kohustust igal juhul rikkunud. Kui vallavalitsusel oli õigus vastata selgitava kirjaga, jääb selle kirja informatiivne tähendus täpselt samasuguseks sõltumata asjaolust, kes on selle allkirjastanud. Apellantide õigusi oleks rikutud vaid juhul, kui taotlus oleks tulnud lahendada haldusaktiga. Ei käesolevas asjas ega haldusasjas nr 3-09-1796 ei ole tuvastatud, et kõnealune taotlus oleks tulnud lahendada haldusaktiga. Seega on ka tuvastamata, kuidas rikub apellantide õigusi, et vastuse allkirjastas vallavalitsuse ametniku asemel advokaat. HMS ei keelanud volitamast advokaadibürood vastama apellantide 24.07.2009 taotlusele. Haldusorgani nimel tegutsemist reguleeriva HMS § 8 lg 2 eesmärk ei ole välistada haldusorgani esindamine muu kui haldusorganisisese isiku poolt. Otsustamine, millisel füüsilisel isikul on haldusorgani nimel õigus tegutseda, on reeglina haldusorgani sisepädevuse küsimus (Riigikohtu 09.02.1011 lahend nr 3-3-1-88-10). HMS § 8 lg 2 ei reguleeri haldusorgani esindamist haldusorgani välise isiku poolt. HMS § 13 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat ning esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. HMS § 11 lg 1 p 4 järgi on haldusmenetluses menetlusosaliseks ka haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Seega lubab HMS menetlusosaliseks oleval haldusorganil esindaja kasutamist. Analoogia korras tuleks asuda seisukohale, et esindaja kasutamine on lubatud ka menetleva haldusorgani poolt, kuna puudub põhjendus, miks menetlusosaliseks olev haldusorgan võib esindajat kasutada, ent menetlev haldusorgan mitte. 2) Taotlust detailplaneeringu realiseerimise korraldamiseks ja tagamiseks ei ole õiguslikult võimalik rahuldada, sest apellandid taotlevad vastustaja kohustamist tagama ja korraldama tegevusi, millega seonduvate otsuste tegemine väljub vastustaja pädevusest või millega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Apellantide viidatud normidest tuleneb kohustusi üksnes Rae vallale, mitte mõnele valla organile, ning seaduse kohaselt on nende küsimuste otsustamiseks pädev Rae Vallavolikogu, mitte Rae Vallavalitsus. Vastustaja kohustused detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuni ehitamise küsimuses on seotud ehitus- ja kasutuslubade väljastamisega, apellantide väitel ka infrastruktuuri väljaehitamise kui sellisega. Ehitus- ja kasutuslubade väljastamine otsustatakse asjaomases menetluses kinnisasja või ehitise omaniku taotlusel ning vaidluste korral lahendatakse kohtuvaidluses, mille pooleks on tingimata ka ehitise või kinnisasja omanik. Vastustaja ei ole ühegi Andrekse elurajooni kinnisasja omanik, millel asuvad või peaksid asuma kõnealused infrastruktuuriobjektid, ning selliseid omanikke ei ole kaasatud ka käesolevasse kohtumenetlusse. Seega ei ole käesolevas kohtumenetluses mõeldav mingisuguste kohustuste asetamine seoses kasutus- või ehituslubade väljastamisega. Kui eeldada, nii nagu väidavad apellandid, et vallal lasub lisaks eelnimetatud lubade väljastamise kohustusele ka kohustus kõnealused infrastruktuurid ise välja ehitada ja/või nende väljaehitamist finantseerida, siis on nende kohustuste täitmiseks vajalikud vallavolikogu otsused valla eelarves vahendite ettenägemise ja infrastruktuuriobjektide omandamise kohta (tegemist ei ole summadega, mida oleks võimalik katta reservfondi arvelt). 22
(29)3-09-1814 Kuna apellantide kinnistud on ühendatud ühisveevärgiga, on taotlus kohustada vallavalitsust korraldama ja tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimine Jüri aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühisveevärgi osas ainetu. Ühiskanalisatsiooniga liitumine eeldab liitumislepingute sõlmimist. Ühiskanalisatsiooni omanikuks on AS Elveso, mistõttu mõlemad apellandid on esitanud avalduse liitumiseks ühiskanalisatsiooniga AS-le Elveso. Juhul, kui apellantidel on liitumisega seotud toimingute osas pretensioone, tuleks need pretensioonid esitada AS-le Elveso ning kokkuleppele mittejõudmise korral on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamise pädevus on üldkohtul. Taotluse osas kohustada vallavalitsust korraldama ja tagama ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu märgib vastustaja, et vee andmine Andrekse elurajooni kinnistutele on olnud pidevalt tagatud hoolimata sellest, et trassidel puudub kasutusluba. Enamike veetarbijatega on AS Elveso tänaseks sõlminud lepingud. Kanalisatsiooniteenuse osutamise võimalikkus sõltub elanike ja AS Elveso vahel liitumislepingute sõlmimisest, mille üle samuti peetakse läbirääkimisi ja milles kokkuleppele mittejõudmise korral lahendab tekkinud tsiviilõigusliku vaidluse vajadusel maakohus. Õiguslikult absurdne on apellantide nõue, et vastustaja peaks tagama trasside lõpuniehitamise ja kogumismahutite tühjendamise olukorras, kus trassid kuuluvad vee-ettevõtjale, kellele aga apellantide poolt sellist nõuet esitatud pole. 3) Taotlus detailplaneeringu realiseerimise korraldamiseks ja tagamiseks oleks põhjendamatu ka juhul, kui selle rahuldamine oleks õiguslikult võimalik. Vastustaja esitas 17.01.2011 halduskohtule esitatud vastuse p-s 3 detailse kronoloogia Rae valla ja tema erinevate haldusorganite (sh vastustaja), samuti AS Elveso ning muude asjaga seotud isikute (arendajad, Andrekse elurajooni elanikud) olulisematest tegevustes seoses detailplaneeringu realiseerimisega. Vastustaja kordab halduskohtule esitatud väiteid selle kohta, mis on kohaliku omavalitsuse võimalused olukorras, kus detailplaneeringu koostamise ja ehitusloa taotleja ei ole täitnud oma kohustusi

§-s 13 sätestatud taristu väljaehitamiseks, ja milliseid nendest võimalustest on vald rakendanud (vt käesoleva otsuse p 5 alap 5). Vastustaja märgib täiendavalt, et tänaseks on vee osas kõik kinnistud kontrollitud, tehniliselt korras, plommitud ja tarbitud vee arvutused tehtud. Lepingud on sõlmitud 56 kinnistuga, 5 lepingut ootavad kliendi poolset allkirjastamist, kahe kinnistuga on maksegraafik sõlmimisel, veel 8 lepingut on koostamisel. Kanalisatsiooni osas on enamik kinnistuomanikke, sh apellandid, esitanud liitumistaotluse. Liitumistaotluse edasine menetlemine sõltub AS-st Elveso, vastustajal puudub nii vajadus kui õiguslik võimalus nimetatud protsessi sekkuda. Möödunud on 6-kuuline tähtaeg, mille jooksul OÜ PG Haldus kohustus kanalisatsioonitorustiku puudused kõrvaldama, ning nimetatud kohustus on jätkuvalt täitmata. Ka nimetatud küsimuses sõltuvad edasised tegevused AS-st Elveso kui vee-ettevõtjast, kelle kohustused kinnistuomanikega ees on detailselt reguleeritud ÜVVKS-ga. KOKS § 6 lg-st 1 tulenevalt on Rae vallal kahtlemata teatud laadi kohustused veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamisel, kuid sellest ei tulene kohustust korraldada ja tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse lõpuleviimise kestel kui ka pärast seda Jüri aleviku ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise või kaebajate kinnistuid teenindavate kogumismahutite tühjendamise kaudu. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse KOKS § 6 lg-s 1 ja VeeS § 241 lg 4 tulenevad kohustused sisustab ÜVVKS. Ka Riigikohus ei ütle apellantide viidatud lahendis nr 3-2-1-164-09, et kohaliku omavalitsuse kohustused veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamisel ja tagamisel ulatuksid kaugemale kui ÜVKKS-s sätestatu. Isegi kui nimetatud korraldamis- ja tagamiskohustus hõlmaks selle, et kohalik omavalitsus vastutab vee-ettevõtja tegematajätmiste eest, oleks selline laiem käsitlus käesoleval 23

(29)3-09-1814 juhul asjassepuutumatu, kuna apellandid ei ole selgitanud, millised on need kohustused, mida vee-ettevõtja AS Elveso on jätnud täitmata. Kui apellandid osutaksid mingisuguste kohustuste täitmatajätmisele AS Elveso poolt, oleks see osundus asjakohane vaid juhul, kui apellandid ei saaks nõuda nende kohustuste täitmist AS-lt Elveso. Apellatsioonkaebus sisaldab tõendamata ja tõele mittevastavaid väiteid, et apellantide kinnistute ümbrus on kaetud pidevalt reoveega ning reovesi ohustab Tallinna linna puhtavee varusid. Tõele vastab üksnes väide, et minevikus on kõnealuses piirkonnas kanalisatsioonitorustikud üle ajanud. Kui need probleemid jätkuvad, siis peaksid apellandid pöörduma vee-ettevõtja AS Elveso poole. Asjassepuutumatu on apellantide arutlus nende kohustusest tasuda AS-le Elveso liitumise eest Jüri aleviku trassidega. Kui AS Elveso nõuab apellantidelt liitumise eest tasu, mille maksmisega apellandid ei nõustu, on tegemist apellantide ning AS Elveso vahelise vaidlusega, mis kuulub lahendamisele üldkohtus. Vastustaja kordab ka seisukohta, et

§ 13

ei käsitle ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud kohustusi ja sättes nimetatud taristu väljaehitamise kohutustust ei ole vallal juhul, kui ta on selle andnud üle detailplaneeringu koostamise või ehitusloa taotlejale. 4) 27.12.2011 esitatud täiendavates seisukohtades märgib vastustaja järgmist. Perioodil detsember 2010 kuni aprill 2011 on vallavalitsus korraldanud Andrekse eluraajooni teede lumetõrjetöid ja teehooldust, kandes sellega seoses kulutusi 964 eurot ja 80 senti. Rae Vallavolikogu 14.06.2011 määrusega nr 61 kinnitati Rae valla arengukava 2025 ja Rae valla tegevuskava aastateks 2011-

  1. Arengukava punktis 7 olevas tegevuskavas sisalduva tabeli 6 kohaselt on perioodil 2013-2015 igaks aastaks planeeritud Andrekse teedealusteks ja pindamiseks investeerida 127 823 eurot, kokku 383 469 eurot kolme aasta jooksul. 28.10.2011 saatis Rae Vallavalitsus kirja OÜ PG Haldus ainuomaniku esindajale, OÜ Torm Projekt pankrotihaldurile Rein Vaiksaarele. Kirjas juhtis Rae Vallavalitsus tähelepanu OÜ PG Haldus poolt täitmata kohustustele Andrekse detailplaneeringualal, nõudis sellega seonduvaid selgitusi ning palus kinnitust selle kohta, et juhul, kui OÜ PG Haldus ei ole suuteline viivitamatult asuma kõnealuseid kohustusi täitma, oleks OÜ PG Haldus ainuomaniku esindaja nõus Andrekse elurajooni teemaa kinnistute tasuta võõrandamisega Rae Vallale. Torm Projekt pankrotihaldur R. Vaiksaar vastas eelnimetatud kirjale 22.11.2011, keeldudes teemaa tasuta üleandmisest. 19.12.2011 saatis Rae Vallavalitsus kirja OÜ PG Haldus juhataja Argo Tindile, juhtides taas tähelepanu OÜ PG Haldus poolt täitmata kohustustele Andrekse detailplaneeringualal ning tehes ettepaneku Andrekse elurajooni teemaa kinnistute tasuta võõrandamiseks Rae vallale. Samas palus Rae Vallavalitsus OÜ-l PG Haldus esitada omapoolsed ettepanekud seoses kõnealuste teemaa kinnistute võõrandamise ja/või nende avaliku kasutamise tagamisega. Rae Vallavalitsus väljastas Andrekse elurajooni ühisveetrassidele 05.04.2011 kasutusloa ning AS Elveso osutab Andrekse elurajooni kinnistutele igapäevaselt ühisveevärgi teenust. Pärast Andrekse elurajooni veetrassi ja poolelioleva kanalisatsioonitrassi omandamist 11.11.2010 teostas piirkonna veeettevõtja AS Elveso kanalisatsioonitorustike videouuringu, mille alusel selgitati välja vajalikud tööd torustiku rekonstrueerimiseks ja lõpuni väljaehitamiseks.
  2. a suvel kuulutas AS Elveso välja sellekohase riigihanke. Hange ebaõnnestus, kuna ükski dokumendid välja võtnud neljast ettevõtjast ei esitanud pakkumist. Seepeale kuulutas AS Elveso välja uue hanke, parimaks pakkujaks osutus AS Lavateir, kelle pakkumise maksumuseks on 298 384 eurot. 22.11.2011 sõlmis AS Elveso AS-ga Lavateir hankelepingu, mille kohaselt on tööde lõpetamise tähtajaks 30.05.
  3. Kuni Andrekse kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise lõpetamiseni ja liitumislepingute sõlmimiseni tühjendab elurajooni ühiskanalisatsiooni kogumismahuteid ning 24

(29)3-09-1814 tagab kanalisatsiooniteenuse osutamise MTÜ Andrekse Tulevik, kelle info kohaselt raskendab teenuse osutamist asjaolu, et mitmed piirkonna elanikud on teenuse eest pikaajaliselt võlgu. Seega on vastustaja nii enne kohtumenetlust kui kohtumenetluse ajal pidevalt astunud sobivaid ja asjakohaseid samme, et tagada elurajooni detailplaneeringu realiseerimine, ja tegeleb probleemiga sõltumata sellest, kas tal lasub seadusest tulenev tagamiskohustus ning mis on selle kohustuse täpne sisu. Veevarustuse osas on probleemid lahendatud ning kanalisatsiooni osas saavad lahendatud hankelepingu täitmisega 30.05.2012. Enim probleeme on teede osas, ent ka siin kasutab vald kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid lõpliku lahenduseni jõudmiseks:
  1. a)tagab teede jooksva hoolduse ja lumekoristuse;
  2. b)on valla arengukavas näinud ette raha teedesse investeeringute tegemiseks;
  3. c)peab läbirääkimisi, tagamaks detailplaneeringus ette nähtud teede avaliku kasutuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I Kaebuse esitajatele vastamiseks kohustamise taotlus 9. Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2011 otsusega haldusasjas nr 3-09-1796 (jõustunud) rahuldati Taivo Sau, kes oli üks Rae Vallavalitsusele 27.04.2009 taotluse esitanud Andrekse elurajooni elanikest, kaebus ja kohustati Rae Vallavalitsust vastama sellele Taivo Sau taotlusele. Haldusasi nr 3-09-1796 erineb käesolevast asjast selle poolest, et haldusasjas nr 3-09-1796 kohtu poolt menetletud kaebus selle rahuldatud taotlusega piirduski. Haldusasjas nr 3-09-1796 ei käsitlenud ringkonnakohus küsimust, kas 27.04.2009 taotlus oleks vallavalitsusel tulnud rahuldada. Käesolevas asjas aga on kohtule esitatud ka kohustamistaotlused, mis sisult vastavad Rae Vallavalitsusele 27.04.2009 esitatud taotlustele. 10. Käesolevas asjas esitatud kaebuste alusel on kohtul võimalik otsustada, kas samasisulised vallavalitsusele 27.04.2009 esitatud taotlused on põhjendatud. Pooled ei vaidle selle üle, et 27.04.2009 taotlusele esitatud 12.08.2009 vastuskirja näol ei ole tegemist haldusaktiga. Teistsugusel seisukohal ei ole ka ringkonnakohus. Järelikult ei takista asjas esitatud teiste kohustamistaotluste rahuldamist ka see, et kohtu menetlusse ei ole võetud taotlust selle 12.08.2009 vastuse tühistamiseks. Samast aspektist ei ole oluline ka see, kas 12.08.2009 vastuskiri on omistatav vallavalitsusele. Kohustamiskaebus on lubatav nii haldusorgani keeldumise korral vastavasisulist taotlust rahuldamast kui ka tegevusetuse korral selle taotluse lahendamisel. Seetõttu ei pea paika apellatsioonkaebuse taotlusest ilmnev seisukoht, nagu oleks apellantidel vaja saada Rae Vallavalitsuselt otsust, mida kohtus vaidlustada. 11. Sellises olukorras on kaebuse eraldi taotlus kohustada vallavalitsust 27.04.2009 taotlusele vastama kaebuse esitajate õiguste kaitse seisukohalt tarbetu. Taotlus tuleb lugeda hõlmatuks teiste asjas esitatud kohustamistaotlustega. Ringkonnakohus keskendub vaidlusele, millest käesolev haldusasi võrsus. II Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lõpuniehitamise, Jüri aleviku ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga ühendamise lõpuleviimise, ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse lõpuleviimise kestel kui ka pärast seda Jüri aleviku ühisveevärgist ja –kanalisatsioonist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise või kaebajate kinnistuid teenindavate kogumismahutite tühjendamise kaudu tagamiseks kohustamine 25
(29)3-09-1814 12. Kaebajate viidatud

§ 13ei reguleeri maaüksuse varustamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

KOKS § 6 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas mh elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni. VeeS § 241 lg 4 sätestab, et kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning sama paragrahvi lg-s 5 nimetatud juhul. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kohaliku omavalitsuse poolt eelnimetatud KOKS § 6 lg-s 1 ja VeeS § 241 lg-s 4 sätestatud ülesannete täitmist reguleerib ÜVVKS.

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et Rae vald ei ole kohalikule omavalitsusele ÜVVKS-s sätestatud kohustusi rikkunud. ÜVVKS ei sätesta kohaliku omavalitsuse kohustust konkreetsel alal ühisveevärk ja – kanalisatsioon tagada, ammugi mitte omal kulul välja ehitada. ÜVVKS § 4 lg 1 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel; kui selline puudub, võib seda rajada detailplaneeringu alusel. Puuduvad andmed, et kaebuse esitajate kinnistuteni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamist näeks ette Rae Vallavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. Andrekse elamurajooni detailplaneeringus nähti küll ette ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitamine, kuid seda kohustust ei ole pandud kohalikule omavalitsusele, vaid detailplaneeringu koostamise taotlejale OÜ Torm Projekt (vt 19.07.2004 leping p 2.1.2) ja hiljem anti see üle OÜle PG Haldus (23.08.2006 leping), kes kohustus katma sellega seotud kulud, v.a. planeeringualal välja ehitatud Andrekse I maatüki vee- ja kanalisatsioonitrasside ning pumplate ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga ühendamise ja liitumise kulud. Selline kohustuste panemine arendajale on kooskõlas ÜVVKS-s sätestatud põhimõtetega, mille kohaselt toimub ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamine konkreetses arenduspiirkonnas liitumistasude eest (vt ÜVVKS § 6 lg 6 p 1). Samast põhimõttest, et kohalik omavalitsus või tema määratud vee-ettevõtja ei pea kandma ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamise kulusid, lähtub ka ÜVVKS § 6 lg 7, mille kohaselt juhul, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava väliselt liituja või kolmanda isiku taotluse alusel ja kokkuleppel vee-ettevõtjaga ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanikuga, katab sellise arendamise ja ühendamise kulutused täies ulatuses taotleja.
  2. Rae valla kohustused Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamisel on määratud 23.08.2006 lepinguga. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et vald oleks 23.08.2006 lepingus sätestatud kohustused täitmata jätnud. Lepingu kohaselt oli planeeringuala ning planeeringuala ja Jüri aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni vaheliste vee- ja kanalisatsioonitrasside ja pumplate valla poolt ülevaatamise ja neile rajatistele kasutusloa väljastamise eelduseks nende nõuetekohane valmisehitamine. Kaebuse esitajate algse kaebuse p-s 2.6 väidetuga, et OÜ PG Haldus oli lepingulise kohustuse veetrasside väljaehitamisel täitnud juba
  3. a jaanuaris ning väheolulised puudused on kõrvaldatud, on vastuolus nende 21.12.2009 kaebuse täienduses (I kd tl 131-136) märgitu, mille kohaselt seisneb kaebajate subjektiivsete avalike õiguste rikkumine lõpuni ehitatud Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni puudumises. Et OÜ PG Haldus ei olnud oma lepingulisi kohustusi veetrasside väljaehitamisel täitnud, kinnitab ka OÜ Ehitusekspert 21.04.2008 ekspertarvamus (I kd tl 83-91). 26

(29)3-09-1814
  1. ÜVVKS § 5 lg 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. ÜVVKS § 8 lg 3 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni veeettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Seepärast ei saa kaebuse esitajad nõuda valla kohustamist ühendama kaebuse esitajate kinnistud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ja kohustada valda neile tagama ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu. Asjakohane on halduskohtu viide Riigikohtu 04.03.2010 lahendile nr 3-2-1-164-09, millest nähtuvalt on ühisveevärgist vett võtva ja ühiskanalisatsiooni reovett juhtida soovival isikul võimalik esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ühisveevärgi või kanalisatsiooni omaniku vastu hagi teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks kohustamiseks.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et tulenevalt VeeS § 241 lg-st 7 ei ole alust valla kohustamiseks Andrekse elamurajooni reovee kogumismahutite purgimiseks.
  3. Jääb arusaamatuks, kuidas seondub Rae valla vastu esitatud nõuetega apellatsioonkaebustes toodud arutlus sellest, nagu oleks kaebuse esitajad juba Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitunud. Arutlus seondub halduskohtu poolt tagastatud nõudega kohustada AS-i Elveso kui piirkonna vee-ettevõtjat osutama kaebuse esitajatele ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenust (vt esialgse kaebuse p 2.1.3). Kui käsitada Andrekse elamurajooni sisest veevärki ja –kanalisatsiooni ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina ÜVVKS § 2 tähenduses, siis oli OÜ PG Haldus, kelle omandis nimetatud süsteem kaebuse esitamise ajal oli ja kellele kaebuse esitajad on apellatsioonkaebuse väitel liitumise eest tasunud, käsitatav vee-ettevõtjana sama seaduse § 7 lg-te 1, 4 ja 5 tähenduses, kelle vastu said kaebuse esitajad suunata liitumislepingute ja vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise nõuded. Samas märgivad kaebuse esitajad ise, et OÜ PG Haldus ei pidanudki detailplaneeringu ja Rae Vallavalitsusega 23.08.2006 sõlmitud lepingu kohaselt vee- ja kanalisatsiooniteenust Andrekse elurajoonis osutama.
  4. Arvestades kohaliku omavalitsuse KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud ülesannet korraldada vallas või linnas elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust, kanalisatsiooni ja heakorda, ei saa kohalik omavalitsus ignoreerida olukorda, kus arendaja võetud kohustuste täitmata jätmise tõttu on mingi elurajoon vajaliku infrastruktuurita. Ringkonnakohus peab õigeks vastustaja seisukohta, et kohalikul omavalitsusel on õigus ja kohustus astuda samme oma elanike ja avalike huvide kaitseks, kui need on kahjustatud kolmandate isikute poolt oma kohustuste täitmata jätmise tõttu ning seadus võimaldab kohalikul omavalitsusel probleemi lahendamisse sekkuda. Probleemi lahendamisel on kohalikul omavalitsusel väga ulatuslik kaalutlusõigus, mille teostamisel tuleb arvestada mh ka valla eelarvelisi võimalusi, majanduslikke kaalutlusi, arengukavast tulenevaid prioriteete jms. Vastustaja toodud kaalutlused probleemi erinevate lahendusvariantide vahel valiku tegemisel (vt kaebusele esitatud vastuse refereeringu p 5) on asjakohased ja lubatavad. Ebaõige on seisukoht, nagu oleks kohalik omavalitsus koheselt, kui ilmneb piisav teave arendaja suutmatusest või soovimatusest võetud kohustusi täita, kohustatud arendaja täitmata kohustused üle võtma. Käesoleval juhul ei ole Rae vald olnud tegevusetu, nagu nähtub halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud seisukohtadest. Halduskohtu otsuses (vt käesoleva otsuse p 6 alap 7) on tuvastatud, et vald on täitnud arendaja OÜ PG Haldus kohustusi oma eelarvevahenditest ning aktiivselt kasutanud suhtlemist arendajaga, talle meeldetuletuste saatmist ja veenmist kohustuste täitmiseks, karistusõiguslikke sanktsioone ja tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Ka seetõttu ei ole põhjendatud valla vastu esitatud kohustamisnõuete rahuldamine mingis ulatuses. 27
(29)3-09-1814 III Muu detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuniehitamise korraldamiseks ja tagamiseks kohustamine
  1. Muu „detailplaneeringukohase infrastruktuuri“ (vallavalitsusele 27.04.2009 esitatud taotlus ei hõlmanud muud infrastruktuuri kui ühisveevärk ja –kanalisatsioon) all peavad kaebuse esitajad viitest (vt esialgse kaebuse p 1.2) detailplaneeringu seletuskirja p-dele 3.3 „Teed ja liiklus“, 3.4 „Haljastus ja heakord“ ja
  2. „Tehnovõrgud“ nähtuvalt silmas ilmselt tolmuvaba kattega teid ja välisvalgustust, haljastust ja sadevee ärajuhtimise süsteemi. Muu infrastruktuuri (alajaamad, elektri- ja sideliinid, tuletõrjevee süsteem), millest räägitakse OÜ-ga Torm Projekt 19.07.2004 sõlmitud lepingus, puudumisele ei ole kaebuse esitajad otsesõnu viidanud ja selles osas probleemide puudumisele viitab ka see, et seda ei käsitleta 23.08.2006 lepingus.
  3. Taotluses vallavalitsuse kohustamiseks selle infrastruktuuri lõpuniehitamise korraldamiseks ja tagamiseks tuginevad kaebuse esitajad

§-le 13, mis sätestab: „Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.“

§-st 13 koostoimes KOKS § 6 lg-ga 1 võib tõepoolest järeldada, et kohaliku omavalitsuse kohustuseks on tagada, et elamumaad oleks varustatud juurdepääsuga avalikult kasutatavale teele, ning vajalikus ulatuses haljastuse, välisvalgustuse ja vihmakanalisatsiooni väljaehitamine elurajoonides. Niisiis piiravad uute maa-alade elamuehituseks kasutusele võtmiseks detailplaneeringute algatamist ja ehituslubade väljastamist kohaliku omavalitsuse üksuse rahalised võimalused.

§ 13

eesmärgiks on võimaldada detailplaneeringu algatamist ja ehitusloa väljaandmist ka sellises olukorras, kus kohalik omavalitsus ei soovi kanda sellega kaasnevaid kulutusi selles sättes nimetatud infrastruktuuri tagamisele, kui selle kohustuse võtab endale detailplaneeringu koostamise või ehitusloa taotleja.

nimetatud eesmärgist tulenevalt ei saa sätet tõlgendada selliselt, et detailplaneeringu või ehitusloaga hõlmatud maaüksuse omanikul säiliks sõltumata selle sätte alusel detailplaneeringu koostaja või ehitusloa taotlejaga sõlmitud kokkuleppest õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt, et viimane tagaks oma kulul sättes nimetatud infrastruktuuri väljaehitamise maaüksuseni. Maaüksuse igakordne omanik peab endale selgeks tegema, kuidas on selle maatüki suhtes korraldatud

§-s 13 nimetatud infrastruktuuri tagamine. Kohalik omavalitsus ei vastuta tema ees detailplaneeringu koostaja või ehitusloa taotleja kohustuste täitmise eest. Seetõttu nõustub ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtuga, et

§ 13

kohaselt tagab kohalik omavalitsus detailplaneeringukohase infrastruktuuri väljaehitamise juhul, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Ebaõige on apellantide seisukoht, nagu oleks Tallinna Ringkonnakohus 01.06.2011 otsuses nr 3-09-1796 või Riigikohus asunud seisukohale, et

§ 13

kohaselt lasub detailplaneeringu järgse infrastruktuuri väljaehitamise kohustus kohalikul omavalitsusel juhul, kui arendaja ei täida temal lasuvat väljaehitamiskohustust. Apellandid ei selgita, kuidas nad eelnimetatud ringkonnakohtu lahendist või millisest Riigikohtu lahendist sellise seisukoha tuletavad. Kui apellandid peavad silmas 27.04.2009 taotluses viidatud Riigikohtu lahendeid nr 33-1-35-04 ja 3-3-1-66-08, siis kumbki ei käsitle olukorda, kus oleks sõlmitud

§-s 13 või enne

jõustumist kehtinud analoogilise sisuga PES §-s 47 nimetatud kokkulepe. 21. Asjas puudub vaidlus, et kohalik omavalitsus on detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise tagamise ja planeeringualale kavandatud tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse 28

(29)3-09-1814 pannud 19.07.2004 sõlmitud kokkuleppega OÜ-le Torm Projekt ning 23.08.2006 sõlmitud kokkuleppega OÜ-le PG Haldus. 22. Ka juhul, kui

§-s 13 sätestatud infrastruktuuri tagamise kohustus on pandud arendajale, kes seda kohustust rikub, on kohalik omavalitsus kohustatud KOKS § 6 lg-st 1 tulenevalt astuma samme selleks, et elamumaad saaks varustatud planeeringukohase infrastruktuuriga. Ka selles osas jääb ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 18 võetud seisukohale kohalikul omavalitsusel ulatusliku kaalutlusõiguse kohta probleemi lahendamiseks meetmete võtmisel. Rae vald ei ole ka muu infrastruktuuri kui ühisveevärk ja –kanalisatsioon osas olnud tegevusetu (vt Harju Maakohtu 27.04.2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-2249).

  1. Eeltoodud põhjendustel pole alust rahuldada kaebust ka muu infrastruktuuri lõpuniehitamise korraldamiseks ja tagastamiseks kohustamise nõudes. IV Ringkonnakohtu otsus ja menetluskulud 24 Eeltoodud põhjendustel jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu apelleeritud otsus muutmata.
  2. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks. Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 29

(29)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.