Obsah (8)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2011.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1814 Haldusasi T.H.i, E.P. ja J.Z. kaebused R

) § 8 lg-st 2 detailplaneeringujärgse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamise tagamiseks; OÜ-lt PG Haldus ühisveetrasside vastuvõtmiseks ja neile kasutusloa väljastamiseks; ühiskanalisatsiooni puuduste kõrvaldamise tagamiseks ja ühiskanalisatsioonile kasutusloa väljastamiseks; vee-ettevõtja AS Elveso kohustamiseks Andrekse elurajooni kinnistutele ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuse katkematuks osutamiseks.

Advokaadibüroo Laus & Partnerid Rae Vallavalitsuse volitusel ja nimel 12.08.2009 koostatud vastuses (tl 71-73) teatati, et Rae Vallavalitsusel ei ole võimalik Karla küla Andrekse elurajooni elanike 24.07.2009 taotlust rahuldada.
20.08.2009 esitasid T.H. (haldusasi nr 3-09-1814), E.P. (haldusasi nr 3-09-1818) ja J.Z. (haldusasi nr 3-09-1835) Tallinna Halduskohtule kaebused järgmiste taotlustega: 1) tühistada Rae Vallavalitsuse esindaja Advokaadibüroo Laus & Partnerid poolt 18.08.2009 vastusega edastatud Rae Vallavalitsuse otsus jätta Andrekse elurajooni elanike 24.07.2009 taotlus rahuldamata; 2) kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama mõistliku aja jooksul asjakohaste ning sobivate haldusaktide vastuvõtmise ja toimingute sooritamisega detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuni ehitamine Andrekse elurajoonis (s.o. ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassid, teed ja välisvalgustus, haljastus jne); 3) kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama mõistliku aja jooksul, asjakohaste ning sobivate haldusaktide vastuvõtmise ja toimingute sooritamisega Karla külas Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimise Jüri aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; 4) kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama Karla küla Andrekse elurajooni ehitus- ja kasutusload saanud kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse lõpuleviimise kestel kui ka peale seda, Jüri aleviku ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise või kogumismahutite tühjendamise kaudu. 5) kohustada Rae Vallavolikogu 09.12.2008 otsusega nr 475 Jüri aleviku vee-ettevõtjaks määratud AS-i Elveso täitma vee-ettevõtja kohustusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse lepingute sõlmimisel ja teenuse osutamisel kaebuse esitajatele.
17.12.2009 määrusega (tl 122-126) tagastas kohus kaebuse AS-i Elveso kohustamiseks esitatud taotluste osas HKMS § 11 lg 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebuse esitajad kohtu määrust kaebuste tagastamise osas ei vaidlustanud.
11.03.2010 määrustega võttis kohus kaebused menetlusse taotluse osas kohustada Rae Vallavalitsust kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele vastama, tagastades kaebused ülejäänud taotluste osas puuduste kõrvaldamata jätmise (taotluste ebaselguse) tõttu. 25.03.2010 esitasid T.H., E.P. ja J.Z. haldusasjades nr 3-09-1814; 3-09-1818; 3-09-1835 määruskaebused, milles palusid Tallinna Halduskohtu 11.03.2010 määruse tühistada osas, millega kaebused osaliselt tagastati. 21.09.2010 määrusega Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebused leides, et kaebuse esitajate halduskohtu poolt tagastatud taotlused on piisavalt selged menetlusse võtmiseks. Kohtu 08.11.2010 määrusega võttis kohus kaebused haldusasjades nr 3-09-1814; 3-09-1818; 3-091835 menetlusse järgmise taotluse osas: kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama 3 detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuni ehitamise, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimise Jüri aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse lõpuleviimise kestel kui ka pärast seda Jüri aleviku ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise või kaebajate kinnistuid teenindavate kogumismahutite tühjendamise kaudu. Sama määrusega tunnistas kohus vastustajaks Rae Vallavalitsuse.
24.08.2009 esitasid kaebajad kohtule taotluse käesolevates haldusasjades esitatud kaebuste liitmiseks. Kohus liitis 17.02.2011 kohtumäärusega haldusasjad nr 3-09-1814; 3-09-1818; 3-091835 ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasjade ühiseks numbriks 3-09-
KAEBUSE ESITAJATE SEISUKOHT
Kaebuse esitajad taotlevad Rae Vallavalitsuse kohustamist kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele vastama ning korraldama ja tagama detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuni ehitamise, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimise Jüri aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse lõpuleviimise kestel kui ka pärast seda Jüri aleviku ühisveevärgist ja kanalisatsioonist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise või kaebajate kinnistuid teenindavate kogumismahutite tühjendamise kaudu. Kohtule esitatud kaebustes ja kaebuste täiendustes enne kaebuste 11.03.2010 määrusega menetlusse võtmist leidsid kaebajad, et nende 24.07.2009 Rae Vallavalitsusele esitatud taotlus tuli lahendada haldusakti andmisega või haldusakti andmisest keeldumisega. Kaebajate 15.12.2010 seisukohtades (I kd lk 272-275) märgivad kaebajad, et kaebajate taotlus halduskohtule kohustada Rae valda menetlema kaebajate 24.07.2009 taotlust ja vastata sellele tulenes asjaolust, et kaebajate vallale esitatud taotlusele vastas Advokaadibüroo Laus & Partnerid 12.08.2009 kirjaga. Hilisemalt on vastustaja kogu kohtumenetluse kestel halduskohtus väitnud, et nimetatud advokaadibüroo vastust ei saa käsitleda kohaliku omavalitsuse poolse 24.07.2009 taotluse lahendamisena ega haldusaktina, millega vastati kaebajatele. Järelikult ei ole Rae vald temale esitatud taotlust sisuliselt menetlenud ega sellele ka vastanud. Seega ei taotle kaebajad nimetatud nõude raames halduskohtult vastustaja kohustamist konkreetse sisuga haldusakti andmisele vaid kaebajate 24.07.2009 taotluse lahendamisele ja sellele vastamisele kohustamist.
Kaebuste kohaselt nägi kohalik omavalitsus Andrekse maaüksuse I detailplaneeringuga ette Andrekse elurajooni kinnistute veega varustamise ja reovee ärajuhtimise Jüri aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu, mida teenindab piirkonna vee-ettevõtja AS Elveso. Andrekse kinnistu maatüki I detailplaneeringu seletuskirja tehnovõrke puudutava peatüki punkt 4.
(veevarustus) sätestas, et veevarustus saadakse Jüri aleviku ühisveevärgist. Punkt 4.2 (kanalisatsioon) sätestas, et antud piirkonnas puudub tsentraalne kanalisatsioonitorustik. Seetõttu kogutakse reoveed tsentraalsetesse kogumismahutitesse, mis on paigutatud arvestusega, et tulevikus, peale Jüri aleviku arengujärgse ühiskanalisatsiooni väljaehitamist oleks võimalik hõlpsasti sellega liituda.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Seega oli detailplaneeringuga nähtud ette, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning muud tehnovõrgud ja rajatised peavad olema valmis ehitatud maatüki kruntideks jaotamisel s.o. enne kohaliku omavalitsuse poolt ehituslubade ja kasutuslubade väljastamist kruntide omanikele. Nimetatud Rae Vallavolikogu poolt detailplaneeringu kehtestamisel seatud nõudeid vallavalitsus ei ole järginud vaid Andrekse elurajooni kruntide omanikele väljastati ehitusload ja paljudel kinnistutel asuvatele elamutele kasutusload enne infrastruktuuri väljaehitamist, mis ongi põhjustanud olukorra, kus elamud on kasutusele võetud, kuid lõpuni ehitatud infrastruktuur puudub. Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamisega seadustatud ehitustegevuse tulemusena on suuremal osal Andrekse 4 elurajooni kruntidel elamud välja ehitatud ja paljud neist kasutusele võetud, seetõttu teenindab detailplaneeringujärgne ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteem igapäevaselt ca 400 elanikku.
Rae Vallavalitsuse, OÜ Torm Projekt ja OÜ PG Haldus vahel sõlmitud 23.08.2006 Rae Vallavalitsuse ja OÜ Torm projekt vahelise 19.07.2004 lepingu lisa 1 punkti 2.1 kohaselt kohustus vallavalitsus üle vaatama OÜ PG Haldus poolt välja ehitatud kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad, tegema kindlaks trasside ja pumplate nõuetele vastavuse ning väljastama hiljemalt 15.09.2006 OÜ-le PG Haldus kinnistut teenindavate detailplaneeringujärgsete vee- ja kanalisatsioonitrasside kasutusload, võttes aluseks 13.02.2006 vallavalitsusele esitatud veetrassi kasutusloa taotluse ning 04.08.2006 esitatud kanalisatsioonitrasside ja pumplate kasutusloa taotluse. Lepingu punkti 2.3 kohaselt kohustus vallavalitsus üle vaatama OÜ PG Haldus poolt välja ehitatud kinnistu ja Jüri ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni vahelised vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad, tegema kindlaks trasside ja pumplate nõuetele vastavuse ning väljastama vee- ja kanalisatsioonitrasside ja pumplate kasutusloa hiljemalt 20 päeva jooksul, arvates OÜ-lt PG Haldus kasutusloa taotluse saamisest ning sama tähtaja jooksul võtma eelnimetatud vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad koos kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrassidega ning pumplatega kirjaliku üleandmisaktiga OÜ-lt PG Haldus vastu. Lepingu punkti 3.
kohaselt kohustus OÜ PG Haldus ehitama hiljemalt 01.07.2007 välja kinnistu (elurajooni ühisveevärgi ja kanalisatsiooni) ja Jüri ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahelised vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad ning esitama vallavalitsusele dokumentatsiooni väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassidele ja pumplatele kasutusloa väljastamiseks ning kirjaliku üleandmisakti nende vallavalitsuse poolt vastuvõtmiseks.
Vaidlusalused ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni trassid on alates ehituslubade väljastamisest ca 3,5 aastat olnud valla nõusolekul ja teadmisel faktiliselt kasutusel. Olenemata sellest, et Rae vald ei ole nõustunud trassidele kasutusluba väljastama, on OÜ PG Haldus ehitajana väitnud, et avalikult kasutatavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid on valmis ehitatud. Samuti on välja ehitatud liitumised Jüri aleviku ühisveevärgi ning -kanalisatsiooniga.
07.05.2009 teavitas OÜ PG Haldus Rae Vallavalitsust ja Andrekse elurajooni elanikke, et lõpetab elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise, mida viimane on ka teinud. 08.07.2009 edastas OÜ PG Haldus Rae Vallavalitsusele taotluse/ettepaneku

§ 7

lg 2¹ alusel veeettevõtja määramiseks, kelleks vaidlusaluses piirkonnas on Rae Vallavolikogu otsusega määratud AS Elveso. Taotluses teavitas OÜ PG Haldus, et on Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni trassid valmis ehitanud ja need on elanike poolt kasutusse võetud. Samuti asjaolust, et OÜ-l PG Haldus puuduvad vajalikud rahalised ja muud vahendid olemaks elurajoonis vee-ettevõtjaks ja tagamaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusekohast hooldamist ja häireteta toimimist. Rae Vallavalitsus OÜ PG Haldus taotlust ei rahuldanud.

Tulenevalt asjaolust, et piirkonna vee-ettevõtja AS Elveso teavitas Andrekse elurajooni elanikke veeteenuse lõpetamisest, esitasid kaebuse esitajad 24.07.2009 Rae Vallavalitsusele taotluse, milles kaebuse esitajad taotlesid vallavalitsuselt tagada sobivate ja asjakohaste toimingutega detailplaneeringujärgse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamine ning kohustada piirkonna vee-ettevõtjat AS-i Elveso osutama Karla küla Andrekse elurajooni kinnistutele ühisveevärgi teenust. Samuti taotleti vallavalitsuselt tagada Karla küla Andrekse elurajooni kinnistutele ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse kestel kui ka peale seda, Jüri aleviku ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist veega varustamise ning reovee ärajuhtimise (või kogumismahutite purgimise) kaudu. 12.08.2009 edastas Advokaadibüroo Laus & Partnerid Rae Vallavalitsuse vastuse, millega jäeti elanike taotlus täielikult rahuldamata. Samuti teavitati kaebuse esitajaid OÜ PG Haldus 08.07.2009 taotluse/ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks rahuldamata jätmisest. 5
Kaebuse esitajad ei nõustu Advokaadibüroo Laus & Partnerid Rae valla nimel 12.08.2009 esitatud vastuses toodud seisukohtadega ega taotluse rahuldamata jätmise otsusega. Rae Vallavalitsus on jätnud elanike taotluse rahuldamata jätmisel tähelepanuta, et Andrekse elurajoonis valitseb kriitiline, elanike tervisele ja keskkonnale ohtlik olukord. Elanikke ähvardab veevarustuse katkestamine valla vee-ettevõtja poolt ning puudub täielikult reovee ärajuhtimine.
KOKS § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse avalik- õiguslikuks ülesandeks korraldada antud vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Koostoimes KOKS § 6 lg 3 p 1 ja EhS § 13 ning VeeS § 241 lg 4 on kohalik omavalitsus kohustatud tagama reovee ärajuhtimise ja muude infrastruktuuri elementide (teede ja tehnovõrkude ning - rajatiste) väljaehitamise. Kaebuse esitajad leiavad, et nimetatud sätted kohustavad kohalikke omavalitsusi tagama detailplaneeringujärgse infrastruktuuri rajamist kas ise või kokkuleppel detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku või ehitusloa taotlejaga vastavalt KOKS § 35 lg-le 5 ja EhS §-le
Olukorras, kus arendaja ei täida või ei suuda maksejõuetuse tõttu täita oma lepingulisi kohustusi infrastruktuuri väljaehitamisel valla või linna ees, on kohalik omavalitsus ehitus- ja kasutusload saanud kinnistute omanike ees ikkagi kohustatud oma tagamiskohustuse täitma, leides selleks vajalikud finantseerimise vahendid eelarvest ja korraldades avalikuks kasutuseks ettenähtud infrastruktuuri väljaehitamise lõpuleviimise. Seda enam, et antud juhul on Rae Vallavalitsus nõustunud maksejõulise detailplaneeringu taotleja OÜ Torm Projekt kui esialgse arendaja EhS §-st 13 tulenevate infrastruktuuri väljaehitamise kohustuste lõppemisega ja sõlminud arenduslepingu makseraskustes OÜ-ga PG Haldus, kes oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täida. Samas ei ole avalikku infrastruktuuri kasutavatel kinnistute omanikel (antud juhul kaebuse esitajatel) võimalik kasutada kohaliku omavalitsusega samaväärseid efektiivseid kaitsevahendeid nii avalike hüvede (nt. keskkonnakaitse, elanike ohutus jne) kui ka subjektiivsete avalike õiguste (nt. õigus kasutada avalikku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenust) kaitseks. Seda enam, et kõik kaebuse esitajad on ostnud kinnistud kinnisvara edasimüüjatelt, mitte arendajalt OÜ PG Haldus, mistõttu puuduvad neil võimalused kasutada arendaja kohustamiseks ka efektiivseid tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid (eelkõige kohustuse täitmise nõue) kinnistute ostu-müügilepingutele tuginedes.
Käesolevaks hetkeks on kujunenud olukord, kus kaebuse esitajatest Andrekse elurajooni elanikele ei ole tagatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni võrgu olemasolu ja vastavate teenuste osutamine. Rae Valla Jüri aleviku vee-ettevõtja AS Elveso on teavitanud elanikke veeteenuse osutamise lõpetamisest ja on seda juba korduvalt ka teinud. Samas on AS Elveso kinnitanud, et veetrassidel ilmnenud puudused on viimase poolt täielikult kõrvaldatud ja elanikele veeteenuse osutamiseks puuduvad faktilised takistused.
Samuti ei ole tagatud ehitus- ja kasutusload saanud kinnistute omanikele reovee ärajuhtimine, kuna reovesi suubub kohalikesse kogumismahutitesse, mille tühjendamist käesoleval ajal ei toimu. Seda vaatamata asjaolule, et OÜ PG Haldus poolt on Andrekse elurajooni ühiskanalisatsiooni ja Jüri aleviku ühiskanalisatsiooni vaheline trass välja ehitatud ja liitumine faktiliselt toimunud.
Kaebajad leiavad, et kaebajatel on õigus

§ 8

lg 2 alusel saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett.

§ 8

lg 3 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Rae Vald ei ole sõlminud OÜga PG Haldus halduslepingut Andrekse elurajoonis vee-ettevõtjaks olekuks. Samuti puuduvad äriühingul vastava kogemusega töötajad, vajalikud seadmed, rahalised vahendid, lepingust- või seadusest tulenev kohustus jne olemaks elurajoonis vee-ettevõtjaks ja tagamaks ühisveevärgi jakanalisatsiooni seadusekohast hooldamist ning häireteta toimimist. Samas ei pidanudki OÜ PG Haldus detailplaneeringu ja Rae Vallavalitsusega 23.08.2006 sõlmitud lepingu lisa 1 kohaselt veeja kanalisatsiooniteenust Andrekse elurajoonis osutama. Lepingu lisa 1 punkti 3.3 kohaselt 6 kohustus OÜ PG Haldus andma kasutuskõlbliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni üle Rae vallale, kes määrab süsteemile valla halduslepingujärgse vee-ettevõtja. Kaebuse esitajad on tasunud kinnistute ostmisel müüjatele ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise tasud. AS-le Elveso tasuti liitumistasu algse arendaja OÜ Torm Projekt poolt 08.06.2006 summas 118 000 krooni. OÜ PG Haldus ei ole Rae vallaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustatud tasuma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasusid. Eeltoodut arvestades on Andrekse elurajooni haldava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni näol tegemist avalikus kasutuses oleva süsteemiga, millega on kaebuse esitajad liitunud. Järelikult on AS Elveso ÜVKS § 7 lg-st 2 ja 3 ning § 8 lg-st 2 ja 3 tulenevalt kohustatud piirkonna vee- ettevõtjana osutama ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenust.

Rae Vallavalitsus on kaebuse esitajatele ehitus- ja kasutuslubade väljastamisega loonud õiguspärase ootuse, et Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid ning muu avalikult kasutatav infrastruktuur on välja ehitatud ja kasutuskõlblik Seetõttu on vallavalitsus kohustatud tagama vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ka avaliku infrastruktuuri väljaehitamise kestel ja peale seda.
Kaebuse esitajad leiavad, et alusetu ja vastuolus seaduse mõtte ning Riigikohtu seisukohtadega on vallavalitsuse 12.08.2009 vastuses toodud järeldus, mille kohaselt juhul, kui valla poolt on piirkonna arendajaga kokku lepitud detailplaneeringukohase infrastruktuuri väljaehitamine, vastutab Andrekse elamurajooni infrastruktuuri väljaehitamise eest üksnes arendaja, mitte vald. Olenemata sellest, et EhS § 13 annab kohalikule omavalitsusele võimaluse detailplaneeringu koostamise taotlejaga või ehitusloa taotlejaga leppida kokku planeeringujärgsete tehnovõrkude väljaehitamises, säilib tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise tagamise üldine kohustus ehitus- ja kasutusload saanud kruntide omanike ees ikkagi kohalikul omavalitsusel. Olukorras, kus arendaja jätab vallaga sõlmitud kokkuleppe nõuetekohaselt täitmata, teavitab valda täitmisest keeldumisest või annab seda mõista oma käitumisega, ei ole valla avaliku infrastruktuuri rajamise tagamiskohustus kohaliku kogukonna ees täidetud ning vald on kohustatud selle ise täitma. Seda enam olukorras, kus vald on avaliku infrastruktuuri väljaehitamise kohustuste ülevõtmise ja täiendavate kohustuste täitmise kokkuleppe sõlminud kolmanda (maksejõuetuks osutunud) isikuga s.o OÜ-ga PG Haldus, mille tulemusena detailplaneeringu taotleja s.o OÜ Torm Projekt lepingust tulenevad finantseerimise ja väljaehitamise kohustused on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt on Rae Vallavalitsus jätnud korraldamata detailplaneeringukohase infrastruktuuri väljaehitamise finantseerimise maksejõuliste arendajatega kokkulepete sõlmimise kaudu, kui tagamiskohustuse ühe aluse. Seetõttu on Rae Vallavalitsus kohustatud tulenevalt EhS §-st 13, KOKS § 6 lg-st 1 ja VeeS § 241 lg-st 4 tagama Andrekse elurajooni kinnistuid teenindava ühisveevärgi jakanalisatsiooni puuduste kõrvaldamise, trassid üle vaatama ja väljastama trassidele kasutusload. Samuti viima lõpuni muude infrastruktuuri rajatiste ehitamise.
Kaebuse esitajad ei nõustu Rae Vallavalitsuse 12.08.2009 vastuses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole võimalik kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlust rahuldada, kuna veetrassid ei ole kasutuskõlblikud. Vallavalitsus ei ole üle vaadanud ja edastanud OÜ-le PG Haldus ühtegi põhjendatud pretensiooni veetrasside mittevastavuse kohta ega andnud tähtaega kasutusloa taotluse ülevaatamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajad leiavad, et veetrassid on välja ehitatud ja faktiliselt vee-ettevõtja ning kinnistute poolt kasutusse võetud, mistõttu puuduvad alused nende vastuvõtmisest, kasutusloa väljastamisest ja

alusel ühisveevärgi teenuse osutamisest keeldumiseks.

Lisaks on õigusvastane Rae Vallavalitsuse tegevusetus Andrekse elurajooni ühiskanalisatsiooni väljaehitamise ja reovee ärajuhtimise kohustuste tagamisel. Olukorras, kus OÜ PG Haldus teavitas vallavalitsust 07.05.2009 kirjaga vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lõpetamisest Andrekse elurajoonis, ei ole vallavalistus võtnud käesoleva ajani tarvitusele meetmeid kinnistutele 7 veeteenuse tagamiseks ja reovee ärajuhtimiseks. Rae Vallavalitsus ei ole taganud Andrekse elurajooni reovee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni kaudu ega korraldanud kogumismahutite tühjendamist, mis KOKS § 6 lg 1 kohaselt kuulub vallavalitsuse ülesannete hulka. Tegevusetuse tulemusena on korduvalt tekkinud elurajooni kogumismahutite reovee üleujutus ja pinnase ning põhjavee oluline reostus. Olukorra tõsidusele on tähelepanu juhitud ka Rae Vallavalitsuse poolt tellitud 21.04.2008 OÜ Ehitusekspert ekspertiisiaktis, millest selgub, et elurajoonis on äärmiselt ohtlik elukeskkond ja probleemi ei lahenda ka veevõrgu sulgemine. Selleks tuleb korraldada järjepidevalt kogumismahutite tühjendamist või juhtida reoveed ühiskanalisatsiooni. Juhul, kui olukord nõuab kohaliku omavalitsuse poolt elanikele ja keskkonnale ohtliku olukorra likvideerimiseks vajalike toimingute sooritamist, s.o ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sadeveetrasside väljaehitamise tagamist, ei piisa kaebuse esitajate taotluse rahuldamata jätmisest, arendajate kirjadele vastamisest ega kohtusse nõuete esitamisest. Kohalik omavalitsus on kohustatud tarvitusele võtma olukorda arvestades sobivad toimingud, mis antud juhul saavad seisneda üksnes reaalses trasside väljaehitamise lõpuleviimises ja ehitustegevuse kestel Andrekse elurajooni ühiskanalisatsiooni teenindavate kogumismahutite tühjendamises.
Vastuses kohtu 17.12.2009 kaebuste käiguta jätmise määrustele (tl 122-126) on kaebuse esitajad märkinud (I kd lk 132 pöördel-133), et kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi on Rae Vallavalitsuse poolt rikutud tegevusetusega oma seadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse kohustuste täitmisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning avalike teenuste osutamise korraldamisel. Kaebajatel puudub käesoleva ajani võimalus nimetatud avalike teenuste saamiseks. Rae Vallavalitsuse lepingupartner OÜ PG Haldus ei ole ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ning selle liitumist Jüri aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga lõpuni ehitanud. Seetõttu puudub kaebajatel ka vallavalitsuse ja vee-ettevõtja selgituste kohaselt õigus ning võimalus nõuda vee-ja kanalisatsiooniteenuse lepingute sõlmimist. Olukorras, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon on välja ehitamata, on kaebajatel takistatud elamute ja kinnistute kasutamine. Seega puudub kaebajatel võimalus saada ühisveevärgi kaudu vett ja juhtida reovett ühiskanalisatsiooni ning esitada kasvõi tsiviilkohtusse nõuet vee-ettevõtja vastu vee- ja kanalisatsiooniteenuse lepingute sõlmimiseks. Nimetatud nõuded jäetaks tsiviilkohtus rahuldamata, kuna eeldused selleks s.o lõpuni ehitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trassid puuduvad või on nende seaduspärane kasutamine kasutusloa puudumisel takistatud.
15.12.2010 seisukohtades (tl 272-275) leiavad kaebajad, et kohustamistaotlus kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuni ehitamist ei ole seotud üksnes ehitus- ja kasutuslubade väljastamisega vaid kõikide haldusaktide vastuvõtmise ja toimingute sooritamisega, mis on vajalikud detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuni ehitamiseks. Käesolevaks hetkeks on selgunud, et vaidlusalused Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid on omandanud AS Elveso ja muud pooleliehitatud infrastruktuuri rajatised on endiselt OÜ PG Haldus omandis. See asjaolu ei muuda Rae valla seadusest tulenevat kohustust detailplaneeringukohaste infrastruktuuri rajatiste väljaehitamisel. Ehitusluba ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasside ja muu infrastruktuuri väljaehitamiseks on valla poolt arendajale juba antud. Rae valla poolt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasside lõpuni ehitamine ja seaduspärane kasutusele võtmine võimalik korraldada ning tagada kohaliku omavalitsuse poolt kokkuleppel trasside omanikuga või omaniku keeldumisel näiteks trasside sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise kaudu. Selleks on

§ 12andnud omavalitsusele seadusest tuleneva võimaluse.

Kohustamistaotluse osas kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimise Jüri aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga leiavad kaebajad, et Rae vald on kohustatud korraldama kaebajate kinnistuid teenindavate Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasside väljaehitamise s.h. selle finantseerimise ja trasside ühendamise Jüri aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, kuna seda ei ole teinud 8 lepinguline arendaja OÜ PG Haldus. Kaebuse esitajad nõustuvad, et nende kinnistud on ühendatud ühisveevärgiga.
Kaebuse esitajad nõustuvad, et teenuse osutamise lepingute ja liitumislepingute sõlmimine on tsiviilõiguslik küsimus. Samas on liitumistasude tasumisega seotud küsimused olulised käesoleval juhul kohaliku omavalitsuse vastu esitatud kaebuse lahendamisel, kuna liitumistasude kaudu ehitavad arendajad välja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kaebajate kinnistud on

§ 6

alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga juba liitunud ja liitumise eest on algsele arendajale OÜ-le Torm Projekt ka tasutud. OÜ Torm Projekt tasus Andrekse elurajooni liitumise eest Jüri aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumistasu AS-le Elveso 09.05.2005 sõlmitud liitumislepingu alusel summas 118 000 krooni. Samuti on Rae vallavalitsuse OÜ PG Haldus ja OÜ Torm projekt vahel 23.08.2006 sõlmitud lepingu lisa p-s 3.6. sätestatud, et arendajal puudub kohustus tasuda liitumistasu Andrekse elurajooni ÜVK liitmisel Jüri aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Nii enne 01.11.2010 kehtinud

§ 5

lg 6 ja § 6 lg 4 kui ka peale seda kuupäeva kehtima hakanud

§ 6

lg 10 ja lg 11 kohaselt on omaniku muutumisel korduva liitumistasu küsimine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitunud kinnistute omanikelt s.h. kaebuse esitajatelt, seadusega keelatud. Seega pidi AS Elveso arvestama nimetatud asjaoludega Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trasside omandamisel OÜ-lt PG Haldus, mistõttu on alusetud kõik vastustaja väited kaebajate poolt liitumistasude tasumata jätmisest arendajatele. 34. Kohustamistaotluse osas kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse lõpuleviimise kestel kui ka pärast seda Jüri aleviku ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise või kaebajate kinnistuid teenindavate kogumismahutite tühjendamise kaudu on märgitud, et teenuste osutamine kaebajatele on sõltuvuses kaebajate poolt liitumistasude tasumisest AS-le Elveso. Kaebajatele jääb arusaamatuks, millest tulenevalt on veeteenuse osutamine kaebajatele sõltuvuses liitumistasude tasumisest AS-le Elveso olukorras, kus ÜVK trassid on lõpuni ehitamata ja kasutusluba neile väljastamata. Vastustaja tuginemine infrastruktuuri väljaehitamise kohustuse täitmise võimatusel kaebajate poolt liitumistasude tasumata jätmisele on vastuolus tõendite, seaduse ja Rae valla seadusest tulenevate kohustustega. Alles peale kaebajate kinnistuid teenindavate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trasside ehitustegevuse lõpetamist ja kasutuslubade väljastamist on võimalus kaebajatel esitada

alusel taotlused piirkonna vee-ettevõtjale teenuselepingute sõlmimiseks, milline küsimus kuulub tsiviilõigussuhte raamidesse. VASTUSTAJA SEISUKOHT

Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata.
Kaebajad taotlevad kohtult vastustaja kohustamist vastama kaebajate 24.07.2009 taotlusele. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebajad ei ole kaebustes välja toonud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas on vastustaja rikkunud taotlusele kirjaga vastates nende subjektiivseid õigusi ning millised tagajärjed on see kaasa toonud nende õigustes. Kuna tekkinud vaidlus puudutab arendaja ja kaebajate vahelist tsiviilõiguslikku (müügilepingust tulenevat) küsimust, siis ei saa vastustaja poolt kaebajate taotlusele saadetud vastus kuidagi rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine saab tulla arendajaga sõlmitud müügilepingust, mitte vastustaja poolt saadetud kirjast. Kui isiku nõuded tulenevad võlaõiguslikust lepingust müüja vastu, siis puudub tal õigus, mida oleks võimalik halduskohtus kaitsta.
Käesoleva vaidluse puhul ei oma tähtsust ka asjaolu, kas vastustaja oleks pidanud kaebajate taotlusele vastama haldusaktiga, sest vastuse formaalsetest asjaoludest (kas tegemist on haldusakti 9 või –toiminguga) ei sõltu subjektiivsete õiguste rikkumine. Subjektiivsete õiguste rikkumine ja rikkumise intensiivsus saab tuleneda üksnes haldusakti või –toimingu sisust. Vastuse sisu aga ei muutu sellest, kas see on vormistatud haldusaktina või –toiminguna (kirjana). Kaebajad ei ole ka ise toonud välja ühtegi põhjust selle kohta, et kui samasugune vastus oleks vormistatud haldusaktina ja neile saadetud, siis oleksid subjektiivsed õigused enam kaitstud. Riigikohus on leidnud 06.02.2008 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-91-07, et kohus peab hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust. Vastustaja arvates ei sõltu kaebajate poolt soovitud eesmärgi saavutamine sellest, kas vastustaja poolt saadetud vastus taotlusele on oma sisult haldusakt või –toiming. Järelikult ei saa kaebajad esitada kohustamiskaebust üksnes põhjusel, et neile pole saadetud vastust haldusaktina vormistatult, sest selline nõue ei paranda kuidagi kaebajate positsiooni.
Isegi siis, kui kaebajatel oleks kaebeõigus ning vastustaja vastus saaks rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi, on taotlusele vastamine kirjaga toimunud kooskõlas kehtiva õigusega. On ilmselge, et seadusandja mõte pole olnud selline, et igale taotlusele tuleb vastata haldusaktiga. Seda enam, et praktikas ei ole haldusorganite tegutsemine läbi haldusaktide kõige levinumaks haldusülesannete täitmise viisiks. Haldusaktiga tuleb taotluse esitajale vastata üksnes siis, kui selle eesmärgiks on õigussuhete kujundamine. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kuna tekkinud vaidlus puudutab arendaja ja kaebajate vahelist tsiviilõiguslikku küsimust, siis ei saanud vastustaja hakata meelevaldselt sekkuma tsiviilõiguslikku vaidlusesse ja lahendama seda haldusaktiga. Kaebajad pole ka ise viidanud ühelegi sättele, mille alusel oleks vastustaja saanud arendaja poolt müügilepingu täitmata jätmisega tekkinud probleemi lahendada haldusaktiga.
Vastustaja on seisukohal, et kaebajate taotlusele saadetud vastuse puhul oli tegemist haldustoiminguga HMS § 106 lg 1 mõistes. See, kas konkreetsele taotlusele vastamine eeldab haldusakti vastuvõtmist, selgub taotluse sisust. Seega ei tähenda taotluse esitamine kohalikule omavalitsusele automaatselt seda, et sellele peab järgnema haldusakti vastuvõtmine. Kaebajate taotlusest järeldub, et nad soovisid vastuseid oma probleemidele ja nendele vastuse andmine eeldas ühtlasi lühidat õigusalast selgitust. Järelikult oli kaebajate taotlus oma sisult selgitustaotlus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lg 3 mõistes. Selgitustaotlusega on tegemist siis, kui taotleja soovib teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine ja/või õigusalase selgituse andmine. Kõikidele kaebajate poolt esitatud taotlustele on vastustaja vastanud oma volitatud esindaja Advokaadibüroo Laus ja Partnerid vahendusel 12.08.
MSVS § 6 sätestab, et selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Seega on vastustaja täitnud seadusest tuleneva kohustuse vastata selgitustaotlusele 30 kalendripäeva jooksul arvates selle registreerimisest. Oluline on siinkohal juhtida kaebajate tähelepanu asjaolule, et Rae valla põhimääruse § 36 lg 1 p 2 kohaselt võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama Rae valda temale antud pädevuse piires. Järelikult ei pidanud vastustaja vastama selgitustaotlusele isiklikult, vaid võis seda teha ka advokaadibüroo kui volitatud esindaja vahendusel.
Kuna kaebajate taotlusele vastamine saab toimuda üksnes haldustoiminguga (vastus selgitustaotlusele), siis ei saa kaebajad kohtult taotleda, et vastustaja peab seda tegema haldusaktiga. Oluline on aga siinkohal rõhutada, et toimingu sooritamiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks on, et avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ning see puudutab isiku õigusi. Seega eeldab käesoleva vaidluse puhul kohustamiskaebuse rahuldamine vastustajapoolse toimingu sooritamata jätmist. Kuna vastustaja on kaebajate poolt esitatud selgitustaotlusele vastanud oma volitatud esindaja kaudu, s.t toimingu sooritanud ja oma seisukohti piisavalt motiveerinud, siis puudub õiguslik alus veelkord kohustada vastustajat vastama kaebajate taotlusele. Sellise praktika juurutamine oleks vastuolus HMS § 5 lg 10 2, mis sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Kaebajatel on küll õiguskaitsevahendi valiku vabadus, kuid selle vabaduse kasutamisel on oluline, et valitud vahendi kaudu oleks võimalik isiku rikutud õiguste kaitse. Isegi siis, kui vastustaja peaks vastama kaebajate taotlusele uuesti, siis ei saaks selle tõttu kaebajate õigused ja huvid rohkem kaitstud kui käesoleval ajal.
Vastustaja 10.12.2010 täiendavates seisukohtades (tl 267-269) ) juhib vastustaja tähelepanu sellele, et Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2010 määrused haldusasjades nr 3-09-1814, 3-09-1818 ja 3-09-1835 kinnitavad vastustaja positsiooni. Käesolevate haldusasjade vaidlusküsimuseks on see, kas vastustaja pidi kaebajate 24.07.2009 taotlusele vastama haldusaktiga või piisas motiveeritud kirjast, mis ei olnud vormistatud haldusaktina. Tallinna Ringkonnakohus leidis eelnimetatud kohtumäärustes järgmist: „Kui avalikul võimul on oma kohustuste täitmiseks võimalik kasutada erinevaid lahendusi ning kaebaja jaoks ei ole oluline nõuda kohustuse täitmiseks konkreetset haldusakti või toimingut, on piisav kui kaebusega kohustatakse avalikku võimu oma kohustusi täitma.“ Tsiteeritud ringkonnakohtu seisukoht lähtus tõsiasjast, et kaebajate jaoks haldusasjades 3-09-1814, 3-09-1818 ja 3-09-1835 ei olnud oluline konkreetse haldusakti andmine või toimingu sooritamine. Eeltoodust tulenevalt on vastustajal kaalutlusõigus küsimuses, kuidas lahendada Andrekse elurajooni detailplaneeringuga seotud probleeme ning vastustajat ei saa kohustada konkreetse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Samal põhjusel ei saa vastustajat kohustada ka konkreetse haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest haldusaktiga keelduma. Seega on ilmselgelt alusetu käesolevates haldusasjades esitatud nõue, et kaebajate poolt 24.07.2009 vastustajale esitatud taotlus tuleks lahendada haldusaktiga. 42.Vastustaja 17.01.2011 täiendavas seletuses kaebuse kohta (II kd lk 3-10) esitab vastustaja kronoloogia Rae valla ning tema erinevate haldusorganite (sh vastustaja), samuti AS Elveso ning muude asjaga seotud isikute (arendajad, Andrekse elurajooni elanikud) olulisematest tegevustest seoses Andrekse detailplaneeringu realiseerimisega alates 14.10.2003 Andrekse elurajooni detailplaneeringu algatamisest kuni Tallinna Halduskohtu 30.12.2010 menetluse lõpetamise määruseni seoses OÜ PG Haldus kaebusest loobumisega haldusasjas nr 3-09-1170, milles OÜ PG Haldus oli nõudnud Rae Vallavalitsuse kohustamist vee- ja kanalisatsioonitrassidele kasutuslubade väljastamiseks. Vastustaja leiab, et kaebajate poolt esitatud taotlus detailplaneeringu realiseerimise korraldamiseks ja tagamiseks on sedavõrd lai ja ebamääraste piiridega, et puudub võimalus selgelt eristada sündmusi, millised nimetatud taotluse lahendamist võiksid mõjutada, sündmustest, mis seda ei mõjuta. Kronoloogia baasil on võimalik hinnata järgmisi küsimusi, mis vastustaja hinnangul on olulised käesolevate kaebuste lahendamiseks: kas vastustajal on kohustus detailplaneeringu realiseerimise korraldamiseks ja tagamiseks ja milline on selle kohustuse sisu? Kui vastustajal või Rae vallal on kohustus detailplaneeringu realiseerimise korraldamiseks ja tagamiseks või muud sarnased kohustused, siis kas ta on neid kohustusi täitnud?
Kaebajad on oma taotluse alusena viidanud KOKS § 6 lg-le 1, EhS §-le 13 ning VeeS § 241 lgle
KOKS § 22 lg 2 sätestab, et seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Seega tuleneb kaebajate poolt viidatud normidest kohustusi üksnes Rae vallale, mitte mõnele valla organile, ning seaduse kohaselt on nende küsimuste otsustamiseks pädev Rae Vallavolikogu, mitte Rae Vallavalitsus. Seega vastustajal ei saa olla kohustust detailplaneeringu realiseerimise korraldamiseks ja tagamiseks.
Kaebus ei oleks põhjendatud ka juhul, kui vastustajaks oleks Rae vald, mitte Rae Vallavalitsus. 44.1 KOKS § 6 lg-st 1 tulenevalt on Rae vallal kahtlemata teatud laadi kohustused veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamisel. Kohaliku omavalitsuse veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud kohustused on täpsemalt reguleeritud

-s.

paneb kohalikule omavalitsusele 11 järgmised kohustused: kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (

§ 4

lg 1); kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (

§ 5

lg 21); määrata veeettevõtja kohaliku omavalitsuse omandis olevale ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile (

§ 7

lg 2); eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni puhul määrata selle omanik vee-ettevõtjaks viimase taotluse alusel (

§ 7

lg 21); kehtestada vee-ettevõtja tegevuspiirkond (

§ 7

lg 3); kinnitada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (

§ 8lg 4).

Nimetatud kohustused sisustavad KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamise kohustust. Kaebajad ei ole väitnud seda, et Rae vald oleks neid kohustusi rikkunud.

ei pane kohalikule omavalitsusele kohustust korraldada ja tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimist ega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu, vastav kohustus on

§-dest 5 ja 8 tulenevalt hoopis vee-ettevõtjal. Seega KOKS § 6 lg-st 1 ega

-st ei tulene Rae vallale kohustust korraldada ja tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimist ega ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu. Samas isegi juhul, kui ülaltoodud

-ga kohalikule omavalitsusele asetatud kohustusi nimetada korraldamis- ja tagamiskohustuseks, siis sellise kohustuse sisu tulenebki

-s sätestatust ega saa ulatuda sellest kaugemale. 44.2 Sama kehtib ka VeeS § 241 lg-s 4 sätestatu kohta. Nimetatud säte puudutab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni olemasolu tagamist, mistõttu selle tõlgendamisel ei saa ignoreerida

, mis reguleerib detailselt kohaliku omavalitsuse, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku, vee-ettevõtja ja veeteenuse tarbijate õigusi ja kohustusi. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole kaebajad osundanud mitte ühelegi konkreetsele

sättele, mida Rae vald oleks rikkunud. Seega on alusetu väita, et Rae vald oleks rikkunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolu tagamisega seotud kohustusi. 44.3 EhS § 13 kohaselt on Rae vallal samuti teatud laadi kohustused seoses detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamisega. Nimetatud paragrahv ei käsitle ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga seotud kohustusi. Juhul, kui ta ei oleks vastavat kohustust andnud üle detailplaneeringu koostamise ja ehitusloa taotlejale, siis oleks tal tõepoolest kohustus tagada vastava taristu väljaehitamine. EhS § 13 kohaselt ei ole tal sellist kohustust aga juhul, kui ta on selle andnud üle detailplaneeringu koostamise ja ehitusloa taotlejale. Kuna Rae vald on EhS-st tuleneva kohustuse andnud üle kolmandale isikule, siis puudub tal ka kohustus korraldada ja tagada detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuni ehitamist. 44.4 Eeltoodust nähtub, et nii vastustajal kui Rae vallal puudub kohustus korraldada ja tagada detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuni ehitamine, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimine Jüri aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse katkematu olemasolu.

Vastustaja leiab, et sõltumata õigusnormides omavalitsusüksuse konkreetsete kohustuste kohta sätestatust on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus astuda teatud samme oma elanike ja avalike huvide kaitseks, kui need on kahjustatud kolmandate isikute poolt oma kohustuste täitmata jätmise tõttu ning seadus võimaldab kohalikul omavalitsusel probleemi lahendamisse sekkuda. Vastustaja hinnangul on olukorras, kus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik ja EhS § 13 sätestatud kohustused üle võtnud isik (edaspidi: arendaja) oma kohustusi ei täida ning kõik arendaja kohustuste täitmisega seotud vara kuulub arendajale, kohalikul omavalitsusel eelkõige järgmised võimalused oma elanike huvide kaitseks: suhtlemine arendajaga, talle meeldetuletuste saatmine ja veenmine kohustuste täitmiseks; arendaja kohustuste täitmiseks täiendavate tagatiste nõudmine ja seadmine; kohustuste täitmisele sundivate sanktsioonide ja õiguskaitsevahendite kasutamine; arendaja kohustuste täitmisega seotud vara omandamine vabatahtliku tsiviilõigusliku lepingu alusel või läbi sundvõõrandamise; arendaja eest kohustuste täitmine. 12 46.Rae vald on aktiivselt kasutanud suhtlemist arendajaga, talle meeldetuletuste saatmist ja veenmist kohustuste täitmiseks alates hetkest, mil ilmnesid probleemid Andrekse elurajooni DP realiseerimisega. Rae vald on läbi oma erinevate organite ja ametnike alates
a. maikuust korduvalt protokollinud detailplaneeringu realiseerimisega seotud probleeme, saatnud arendajale sellekohaseid meeldetuletusi, korraldanud viimasega kohtumisi ja teostanud läbirääkimisi, veenmaks teda oma kohustusi täitma. Paraku ei ole see soovitud tulemusi andud. 46.1 Kaebajad väidavad, et OÜ Torm Projekt oli maksejõuline äriühing, OÜ PG Haldus aga juba 23.08.2006 kokkuleppe sõlmimise ajal maksejõuetu, mistõttu vastustaja tegevus kahjustas Andrekse elurajooni elanike huve. Kaebajad ei ole nimetatud väidet tõendanud ning ka vastustajal puuduvad andmed selle kohta, et see väide võiks tõele vastata. Esitatud tõenditest nähtuvalt on tänaseks pankrotis hoopis OÜ Torm Projekt, mitte OÜ PG Haldus. Olulisem on aga asjaolu, et 23.08.2006 kokkulepet tuleb vaadelda ühes kontekstis 11.09.2006 notariaalse leppega Rae Vallavalitsuse, OÜ PG Haldus ja OÜ Torm Projekt ja OÜ Sinco Arendus vahel. Nimetatud lepinguga andsid kõik kolm nimetatud äriühingut garantii DP infrastruktuuride väljaehitamiseks, lisaks seati kolmele OÜ-le Torm Projekt kuuluvale kinnistule, samuti ühele OÜ Sinco Arendus kuuluvale kinnistule ühishüpoteek Rae valla kasuks suuruses 15 000 000 krooni. Seega tegelikult toimus 2006.a. sügisel Andrekse detailplaneeringu realiseerimise tagamiseks oluliste lisatagatiste seadmine – kui varasema lepingu kohaselt vastutas detailplaneeringu realiseerimise eest vaid üks äriühing (OÜ Torm Projekt) ning tagatised puudusid, siis alates 11.09.2006 vastutasid detailplaneeringu realiseerimise eest kolm äriühingut (OÜ PG Haldus ja OÜ Torm Projekt ja OÜ Sinco Arendus) ning lisaks oli kohustuste täitmine tagatud neljale kinnistule seatud hüpoteegiga. Seega koheselt pärast seda, kui ilmnesid esimesed tõsised probleemid Andrekse detailplaneeringu realiseerimisega (23.05.2006 toimus esmakordselt uputus Andrekse elurajoonis) asus Rae vald jõuliselt rakendama meetmeid selleks, et tulevikus oleks siiski tagatud detailplaneeringu nõuetekohane realiseerimine, pannes detailplaneeringu realiseerimise eest vastutama ka teised algse arendajaga seotud äriühingud ning seades hüpoteegid neile kuuluvatele veel koormamata kinnistutele. Paraku ei osanud mitte keegi ette näha, millised ulatuses nö põlluarenduste maa väärtus pärast kinnisvarabuumi lõppemist langeb. Tänasel hetkel on kunagi ligi 1 000 000 eurot maksvaks hinnatud tagatiseks olnud kinnistute (millest enamus kuulub OÜ Torm Projekt pankrotivara hulka) väärtus 20 000 euro ringis, millest nende võõrandamise korral piisaks vaid murdosa Andrekse detailplaneeringust tulenevate seni täitmata kohustuste täitmiseks. Eeltoodust nähtub, et Rae vald on ka kõnealust meedet kasutanud ning püüdnud tagada Andrekse elurajooni detailplaneeringu realiseerimist parimal võimalikul viisil, arvestades tolleaegset kinnisvara hinda ja ning arendajal või temaga seotud isikutel olemasolevat koormamata vara. 46.
2007.aasta jooksul fikseeriti korduvalt detailplaneeringu realiseerimisega seotud probleeme, saadeti arendajale meeldetuletusi ja esitati nõuded. Paraku keeldus arendaja omapoolseid tegematajätmisi isegi tunnistamast, süüdistades Rae valda alusetult hoopis vallapoolsete kohustuste täitmata jätmises. Arendaja keeldus ka igasuguste täiendavate kokkulepete sõlmimisest, millega oleks täpsustatud pooltevahelisi kohustusi. Seetõttu otsustas Rae vald kasutada arendaja suhtes erinevaid sanktsioone ja õiguskaitsevahendeid: 26.11.2007 otsusega väärteoasjas karistati OÜ-d PG Haldus Andrekse elurajoonis kanalisatsioonisüsteemist heitvee tühjendamata jätmise eest rahatrahviga 20 000 krooni; 22.01.2008 esitas Rae vald OÜ PG Haldus vastu hagi arenduslepingust tuleneva teede ja välisvalguste väljaehitamise kohustuse täitmiseks. Harju Maakohtu 27.04.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-2249 nimetatud hagi rahuldati ning OÜ-d PG Haldus kohustati valmis ehitama Andrekse elurajooni teed ja välisvalgustuse. OÜ PG Haldus vaidlustas nimetatud otsuse ringkonnakohtus ning see jõustus alles seoses apellatsioonkaebusest loobumisega OÜ PG Haldus poolt Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-
13 46.3 Eeltoodust nähtuvalt on Rae vald kasutanud arendaja suhtes nii karistusõiguslikke sanktsioone kui tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid selleks, et sundida arendajate oma kohustusi täitma, paraku ei ole ka nimetatud meetmed aidanud saavutada tulemust – saavutada Andrekse elurajooni detailplaneeringus sätestatud kohustuste täitmist arendaja poolt.
Paraku kasutas ka arendaja omapoolseid õiguskaitsevahendeid selleks, et otsida põhjendusi tema poolt kohustuste täitmata jätmisele. 28.05.2009 esitas OÜ PG Haldus Tallinna Halduskohtule kaebuse haldusasjas nr 3-09-1170, milles palus kohustada Rae Vallavalitsust trasside ülevaatamiseks ja kasutuslubade väljastamiseks, olles seejuures teadlik asjaolust, et kasutuslubade väljastamine on ehituslike puuduste tõttu välistatud. Ka nimetatud kohtuvaidlus lõppes OÜ PG Haldus poolt kaebusest loobumisega.
Rääkides arendaja kohustuste täitmisega seotud varast, peab vastustaja siinkohal silmas eelkõige kinnistuid, millele on detailplaneeringuga ette nähtud teede, tänavavalgustuse ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamine, samuti neil kinnistutel asuvad rajatisi. Olukorras, kus sellise taristu väljaehitamise kohustus on kasvõi osaliselt täitmata, on selliste kinnistute väärtus negatiivne, s.t. omanik ei saa nendest tulu, kuid peab samas tegema suuri kulutusi. Eeltoodust tulenevalt peaks olema üheselt selge, miks kohaliku omavalitsuse poolt sellise vara isegi tasuta omandamine peaks olema viimaseks ja äärmuslikuks meetmeks olukorras, kus muud meetmed olukorra lahendamiseks enam ei aita. Kohaliku omavalitsuse poolt sellise vara tasuta ülevõtmine on problemaatiline järgmistel põhjustel: 1) tavaliselt tooks see kaasa äärmiselt suured kulud, mille katmiseks kohaliku omavalitsuse eelarves ei pruugi olla piisavalt vahendeid. 2) isegi kui kohalikus eelarves kas ühe või mitme aastaeelarve raames selliseid vahendeid suudetaks leida, puudub mistahes alus arendajalt kohustuste ülevõtmiseks olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid selle isiku maksejõuetuse kohta. Vastasel juhul oleks tegemist eraõiguslikule isikule kohaliku omavalitsuse maksumaksjate arvelt tehtud põhjendamatu kingitusega, mis rikuks jämedalt võrdse kohtlemise põhimõtet (enamikele arendajatele sellist kingitust ju ei tehta ning rahalistel põhjustel ei oleks ka võimalik teha). Käesoleval juhul on Andrekse elurajooni detailplaneeringuga seoses arendaja poolt täitmata jäetud kohustuste hinnaks ca 700 000 kuni 1 000 000 eurot. Sellist summat Rae valla eelarves nö erakorraliste kulude katmiseks ei ole. Põhimõtteliselt oleks võimalik vastava eraldise ettenägemine vallaeelarve vastuvõtmisel, kuid ka sellisel juhul tuleks kulu planeerida mitme aasta peale, et vallaeelarve tasakaalust välja ei läheks. Lisaks puudus Rae vallal kuni 2010.aasta sügiseni mistahes tõend selle kohta, et detailplaneeringu realiseerimiseks kohustatud isikud on maksejõuetud. OÜ Sinco viimane äriregistrist nähtuv majandusaasta aruanne pärines 2007.aastast, mille kohaselt nimetatud äriühingu omakapital oli positiivne, kuid majandustegevust enam ei toimunud. OÜ Torm Projekt ja OÜ PG Haldus esitasid veel 2010.a. suvel äriregistrile
majandusaasta aruanded, mille kohaselt mõlemad olid tegutsevad ning positiivse omakapitaliga äriühingud. Mõistagi oli Rae vald ka varem kuulnud sellest, et nimetatud äriühingud võivad olla maksejõuetud, kuid paraku ei saa rahaliste kohustuste võtmine põhineda kuulujuttudel ega kellegi suusõnalistel väidetel. Veel 2008.a. sügisele teostas OÜ PG Haldus Andrekse elurajooni DP realiseerimisega seotud töid, ehitades osaliselt valmis sadeveekanalisatsiooni. Ka kaebajate poolt kohtule esitatud maksehäireregistri raportist nähtub, et 18.08.2009 OÜ-l PG Haldus maksuvõlad puudusid, muid maksehäireid küll esines, ent mitte suuruses, mille põhjal oleks võimalik põhistada arenduslepingu täitmise võimatust. Seetõttu puudus nii Rae vallal kui AS-l Elveso kuni 2010.a. sügiseni mistahes võimalus arendajale kuuluva vara tasuta ülevõtmiseks. Sundvõõrandamise välistas kuni 2010.a. sügiseni ka asjaolu, et arendaja keeldus tunnistamast oma kohustuste rikkumist ning süüdistas hoopis Rae valda vallapoolsete kohustuste rikkumises, mida kinnitavad ülalkäsitletud kohtuvaidlused. Seetõttu juhul, kui Rae vald oleks algatanud sundvõõrandamismenetluse, oleks see suurima tõenäosusega peatatud kuni lahendi saabumiseni tsiviilasjas nr 2-08-2249, kus oli vaidluse all detailplaneeringust tulenevate kohustuste rikkumine. 14
Saavutamaks olukorda, kus saaks asuda lahendama kõige põletavamaid probleeme seoses Andrekse elurajooni detailplaneeringu realiseerimisega – kanalisatsioonitorustiku lõpuniehitamine ja kanalisatsiooniga liitumine, samuti veetarbimislepingute sõlmimine – pidasid Rae valla esindajad läbirääkimisi arendajate esindajatega. Läbirääkimiste käigus veendi arendajaid loobuma vaidlustest Rae vallaga, aluse olemasolul esitama pankrotiavalduse, samuti andma veetrassid ning kanalisatsioonitrassid AS-le Elveso üle tingimusega, et arendajad jäävad jätkuvalt vastutama detailplaneeringust tulenevate kohustuste täitmise eest. Läbirääkimised andsid tulemusi 2010.a. sügisel. OÜ PG Haldus loobus kohtuvaidlustest Rae vallaga ja 04.11.2010 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-10-46190 välja OÜ Torm Projekt pankroti.
11.11.2010 sõlmisid OÜ PG Haldus ja AS Elveso lepingu, millega OÜ-le PG Haldus kuuluvad Andrekse elurajooni veetrass ja pooleliolev kanalisatsioonitrass võõrandati tasuta AS-le Elveso ning seati isiklik kasutusõigus AS Elveso kasuks nende omamiseks ja kasutamiseks OÜ-le PG Haldus kuuluvatel kinnistutel. OÜ PG Haldus kohustus kanalisatsioonitorustiku puudused kõrvaldama 6 kuu jooksul lepingu allkirjastamisest. OÜ PG Haldus loovutas AS-le Elveso nõuded, mis tulenevad Andrekse elurajooni veetarbimisest. AS Elveso asus koheselt peale trasside omandamist aktiivselt tegusema selle nimel, et tagada Andrekse elurajooni elanikele ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutamine. Tänaseks on toimunud mitmed koosolekud ja saadetud välja mitmed kirjad, milles selgitatakse tingimusi veeteenuslepingu sõlmimiseks ning ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. 17.01.2010 ehk käesoleva vastuse esitamise seisuga on Andrekse elurajoonist AS-le Elveso laekunud juba 70 taotlust liitumiseks ühiskanalisatsiooniga. Eeltoodust nähtub, et käesoleval juhul on kasutatud ka arendaja kohustuste täitmisega seotud vara omandamise võimalust. Asjaolul, et vara omandajaks on AS Elveso, mitte Rae vald, ei ole piirkonna elanike seisukohast tähtsust, kuna vara ülevõtmise eesmärgiks oli muuta selle omanikuks mistahes isik, kes tegelikult tahab ja suudab varaga seotud kohustusi täita.
Kaebajad leiavad, et hiljemalt pärast OÜ Ehitusekspert 21.04.2008 eksperthinnangut, millega tuvastati tõsised probleemid Andrekse elurajooni vee- ja kanalisatsioonitrasside ning sadevee magistraal-välistehnovõrkude seisukorras, oleks Rae vald pidanud astuma sobivaid ja asjakohaseid samme olukorra lahendamiseks, jättes küll kaebuses paraku selgitamata, millised need sammud oleksid pidanud olema. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et nimetatud ekspertiisiakti kohaselt ei saa piirkonnas reoveekanalisatsiooni enne lõplikult välja ehitada, kui pole valminud elurajooni sadeveekanalisatsiooni võrk. Sellest lähtuvalt asuski Rae vald koheselt pärast eksperthinnangu saamist OÜ-d PG Haldus survestama sadeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks. Selle tulemusel alustaski OÜ PG Haldus 2008.a. sügisel sadevee drenaaži ehitustöödega, ehitades valmis kuni 370 jm drenaažitorustikku ja –kaeve. Kahjuks jättis ta need detsembris 2008 pooleli, jättes projektikohaselt välja ehitamata 450 jm torustikke ja sadevee eelvoolu Andrekse kraavini. Kuna uus surve tulemusi ei andud, korraldas Rae vald 2009.a. sügisel riigihanke Andrekse elurajooni sadeveesüsteemide lõpuniehitamiseks, kandes selleks 349 500 krooni kulusid ning saades töödega lõpule 18.12.
Nimetatu oli õiguslikult põhjendatud seoses erakorralise olukorraga (sadeveesüsteemide puudumisest tingitud korduvad uputused ning oht keskkonnale ja piirkonna elanike tervisele) ning majanduslikult võimalik tänu asjaolule, et summa jäi reservfondis kasutada olevate vahendid piiresse. Eeltoodust nähtub, et Rae vald on rakendanud ka kõige äärmuslikumat vahendit Andrekse elurajooni detailplaneeringu probleemide lahendamiseks – valla maksumaksjate kulul arendaja eest kohustuste täitmine. Otseseks ajendiks sellise meetme kasutamisel oli valla enda poolt tellitud eksperthinnang ning asjaolu, et OÜ PG haldus, kes 2008.a. sügisel ligi poole sadeveekanalisatsioonist valmist ehitas, tööd siiski pooleli jättis.
Tõele ei vasta kaebajate järgmised väited: 1) Andrekse elurajooni ühiskanalisatsioon on välja ehitatud ning sellega liitumine on faktiliselt toimunud. Tegelikult kulub ühiskanalisatsiooni lõpuniehitamiseks veel ligi 150 000 eurot. Kaebajad ei ole selgitanud, mida tähendab „faktiline 15 liitumine“ ühiskanalisatsiooniga olukorras, kus ühiskanalisatsioon on lõpuni välja ehitamata, liitumislepingut ei ole sõlmitud ning liitumistasu ei ole makstud. 2) Andrekse elurajooni detailplaneering nägi ette, et ühisveevärk ja –kanalisatsioon ning muud tehnovõrgud ja rajatised peavad olema valmis ehitatud enne KOV-i poolt ehituslubade ja kasutuslubade väljastamist kruntide omanikele. Kaebajad ei ole selgitanud, millises detailplaneeringu osas selline nõue on sätestatud. 3) Andrekse elurajooni ühisveevärki ja –kanalisatsiooni „ei ole põhjendatud pidada“ arendaja omandisse kuuluvaks tehnorajatiseks. Omand ei sõltu kellegi subjektiivsetest hinnangutest. Vee- ja kanalisatsioonitrassid kuulusid OÜ-le PG Haldus kuni nende omandamiseni AS Elveso poolt 2010.a. novembris. 4) Ehitus- ja kasutuslubade väljastamisega on loodud õiguspärane ootus, et Andrekse elurajooni taristu väljaehitamine on tagatud KOV poolt. Vastavalt EhS § 13 on käesoleval juhul tagamiskohustus arendajal ning ebaselgeks jääb, miks peaks kõnealuste lubade väljastamine selle kohustuse arendajalt KOV-ile nihutama. 5) ühisveevärk ja – kanalisatsioon on vallavalitsuse nõusolekul elanike kasutusse antud ning teenuse osutamist korraldab piirkonna vee-ettevõtja AS Elveso. Vastustaja ei ole kõnealuste trasside kasutamiseks kunagi ühtegi nõusolekut andnud, ka ei ole AS Elveso enne torustike omandamist 2010.a. novembris korraldanud vee andmist ega reovee ärajuhtimist elanikelt. 6) Andrekse elurajooni ühiskanalisatsioon on faktiliselt liidetud Jüri aleviku ühiskanalisatsiooniga. Asjaolu, et pooleliolevat ühiskanalisatsiooni saab tulevikus ühendada Jüri aleviku ühiskanalisatsiooniga, ei saa võrdsustada „faktilise liitumisega“ .
Kokkuvõtteks märgib vastustaja, et Rae vald ei ole mitte ühelgi hetkel püüdnud ennast Andrekse elurajooni detailplaneeringu realiseerimisega seotud probleemidest distantseerida, vaid on pidevalt tegutsenud selle nimel, et detailplaneeringu realiseerimisele kaasa aidata. Selleks on viimase 4 aasta jooksul kasutatud meetmeid, mida seadus sellises olukorras kohalikule omavalitsusele võimaldab. Kaebajad oma kaebuses on kõnealuseid meetmed kas maha vaikinud või jätnud põhistamata selle, miks neid ei saa pidada asjakohasteks ja sobivateks. Kaebajate poolt õigeks peetav käitumisviis – et Rae vald oleks asunud ise valmis ehitama kõiki valmimata või puudustega detailplaneeringus ette nähtud taristuid ja korraldama veeteenuse osutamise – ei ole võimalik, arvestades seaduses ette nähtud piiranguid ning Rae valla rahalisi võimalusi. Samuti jääb arusaamatuks, millal siis ikkagi oleks Rae vald pidanud vastavaid samme astuma – kas peaks Rae vald koheselt üle võtma iga arendaja kohustused, kes on nende täitmisega viivituses, kes teatab oma kohustuste täitmisest keeldumisest või kelle kohta nähtub avalikest andmebaasidest võlgnevuste olemasolu? Vastustaja leiab, et selline käitumine oleks otseses vastuolus avalike huvidega, kuna õhutaks arendajaid oma kohustusi täitmata jätma ning viiks Rae valla kiirelt pankrotiseisu. Vastustaja kinnitab, et jätkab Andrekse elurajooni detailplaneeringu realiseerimisega seotud probleemidega tegelemist ka käesoleva kohtumenetluse ajal ning selle lõppedes sõltumata kohtulahendi sisust. KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebused tuleb kõigi taotluste osas jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised:
RVastS § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi
lõike kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kaebuste asjaoludest nähtuvalt on Karla küla Andrekse elurajooni elanikud s.h kaebuste esitajad esitanud 24.07.2009 Rae Vallavalitsusele juhindudes KOKS § 6 lg-st 1, EhS §-st 13, VeeS § 241 lg-st 4 ja

§ 8

lg-st 2 taotluse detailplaneeringujärgse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise tagamiseks; OÜ-lt PG Haldus ühisveetrasside vastuvõtmiseks ja neile kasutusloa väljastamiseks; ühiskanalisatsiooni puuduste kõrvaldamise tagamiseks ja ühiskanalisatsioonile 16 kasutusloa väljastamiseks; vee-ettevõtja AS Elveso kohustamiseks Andrekse elurajooni kinnistutele ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuse katkematuks osutamiseks. Advokaadibüroo Laus & Partnerid Rae Vallavalitsuse volitusel ja nimel tehtud 12.08.2009 vastusega teatati Andrekse elurajooni elanike taotluse rahuldamata jätmisest. 20.08.2009 esitasid T.H. (haldusasi nr 3-09-1814), E.P. (haldusasi nr 3-09-1818) ja J.Z. (haldusasi nr 3-09-1835) Tallinna Halduskohtule kaebused Advokaadibüroo Laus & Partnerid poolt edastatud Rae Vallavalitsuse 12.08.2009 otsuse tühistamiseks ja Rae Vallavalitsuse kohustamiseks võtma vastu haldusakte ja sooritama toiminguid, mis on vajalikud detailplaneeringujärgse infrastruktuuri lõpuni ehitamiseks, ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni trasside puuduste kõrvaldamiseks, neile kasutusloa väljastamiseks ja ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuse osutamiseks. Seega on kaebus halduskohtule esitatud RVastS § 6 lg 3 kohaselt Rae Vallavalitsuse peale seoses kaebajate 24.07.2009 Rae Vallavalitsusele esitatud taotluste lahendamisega ja Rae Vallavalitsus on kohtu 11.03.2010 ja 08.11.2010 määrustega tunnistatud haldusasjades nr 3-09-1814, 3-091818 ja 3-09-1835 vastustajaks.

Kaebuse esitajate 24.07.2009 taotluse (tl 62 pöördel - 70) kohaselt nägi kohalik omavalitsus 17.08.2004 otsusega nr 280 kehtestatud detailplaneeringuga ette Andrekse elurajooni kinnistute veega varustamise ja reovee ärajuhtimise Jüri aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaudu, mida teenindab piirkonna vee-ettevõtja AS Elveso. 19.07.2004 sõlmisid Rae Vallavalitsus ja arendaja OÜ Torm Projekt EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingu detailplaneeringujärgsele väljaehitamisele kuuluvate avalikult kasutatavate teede ja planeeringualale kavandatud tehnovõrkude ja rajatiste rajamisega seotud vallavalitsuse õiguste ja kohustuste OÜ-le Torm Projekt üleandmise kohta. 23.08.2006 sõlmisid Rae Vallavalitsus, OÜ PG Haldus ja OÜ Torm Projekt 19.07.2004 sõlmitud lepingu lisa, milles Rae Vallavalitsus nõustus OÜ Torm Projekt poolt lepingust tulenevate arendaja kohustuste üleandmisega OÜ-le PG Haldus. 23.08.2006 lepingu lisa sõlmimisel pidi vallavalitsusele teada olema, et OÜ PG Haldus ei ole võimeline oma kohustusi korrektselt täitma. Sõlmides EhS § 13 tulenevate lepinguliste kohustuste ülevõtmise lepingu äriühinguga, kelle osanikuks on äriühing, kes väidetavalt ei suutnud oma lepingulisi kohustusi arendamisel täita, põhjustas vallavalitsus olukorra, kus Andrekse elurajooni kinnistutele ei ole tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine. Samas on Rae Vallavalitsus väljastanud Andrekse elurajooni elanikele ehitus- ja kasutusload, milles on ette nähtud ühisveevärgi- ja –kanalisatsiooni võrgu olemasolu. Eeltoodust tulenevalt on Rae Vallavalitsus kohustatud EhS § 13 kohaselt tagama Andrekse elurajooni kinnistuid teenindava ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni puuduste kõrvaldamise, trassid üle vaatama ja väljastama trassidele kasutusload. Samuti kohustama piirkonna vee-ettevõtjat osutama ühisveevärgi- ja –kanalisatsiooni teenust nii puuduste kõrvaldamise ajal kui peale seda.
Kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele on vastanud Rae Vallavalitsuse volitusel 12.08.2009 kirjaga sama kuupäeva Rae Vallavalitsuse volikirja (I kd lk 71-74) alusel Advokaadibüroo Laus & Partnerid. Vastuse kohaselt ei ole tekkinud olukorda põhjustanud mitte Rae Vallavalitsus, vaid elanikke ja valda petnud arendaja OÜ PG Haldus/ OÜ Torm Projekt. Valla poolt piirkonna arendajaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt vastutab Andrekse elamurajooni infrastruktuuri väljaehitamise eest arendaja. Isegi kui arendaja kohustuste ülevõtmine oleks õiguslikult võimalik ja moraalselt põhjendatud, siis ei saaks vald seda teha, kuna valla arengukava ei näe sellise kohustuse võtmist ette ning valla eelarvelised võimalused lähitulevikus sellise kohustuse võtmist välja ei kannataks. Taotluses esitatud nõuete otsustamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas Andrekse elamurajoonis on elamutele ehituslubasid ja/või kasutuslubasid väljastatud või mitte. Ehitusloa aluseks olevad ehitusprojektid hõlmasid krundi sees olevaid ehitisi. Kasutusload anti selle kohta, et krundil valminud ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Seaduse kohaselt ei ole kasutusloa väljastamise eelduseks see, et krundil olev ehitis peab olema ühendatud ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga, millele on kasutusluba väljastatud. Kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud on arendaja poolt välja ehitamata, ei väljasta vallavalitsus trassidele kasutuslubasid. Kanalisatsiooni osas ei ole arendaja 17 kasutusloa taotlust esitanud. Kasutusloa puudumise tõttu ei saa pidada kõnealuseid torustikke

§ 2lg 1 mõttes ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osaks.

Sel põhjusel ei rahuldanud vallavalitsus ka OÜ PG Haldus 08.07.09 taotlust vee-ettevõtja määramiseks. AS-ga Elveso on ühisveevärgiga liitumise liitumislepingu sõlminud OÜ PG Haldus, kes ei ole aga täitnud liitumislepingu järgseid kohustusi, mistõttu ei saa AS Elveso veetorustikku vastu võtta. Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks puuduvad Andrekse elurajoonis taotlused liitumiseks ning ühtegi liitumislepingut ühiskanalisatsiooniga liitumiseks ei ole sõlmitud. Juhul kui Andrekse elamurajooni elanikud soovivad otse ilma arendajata ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemi lõpuni välja ehitamist ja teenuse tagamist, on neil võimalus pöörduda liitumistaotlusega AS-i Elveso poole. Siis saaks AS Elveso hakata arendajaga läbirääkimisi pidama arendaja poolt ehitatu ülevõtmiseks ja seejärel pärast liitumistasude maksmist oleks võimalik tehnovõrkude ülevõtmine, lõpuni ehitamine, neile kasutusloa väljastamine, liitmine ühisveevärgiga ja –kanalisatsiooniga ja nende suhtes AS-i Elveso vee-ettevõtjaks määramine. Seega on 12.08.2009 vastuses põhjendatud, miks kaebuse esitajate taotluse rahuldamine Rae Vallavalitsuse poolt ei ole võimalik. Vastustaja Rae Vallavalitsus on vastuses kohtule esitatud kaebustele märkinud, et vastustaja on kõikidele kaebajate poolt esitatud taotlustele vastanud oma volitatud esindaja Advokaadibüroo Laus & Partnerid vahendusel 12.08.

Seega on vastustaja käsitlenud Advokaadibüroo Laus & Partnerid 12.08.2009 vastust Rae Vallavalitsuse vastusena kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele ning on ebaõige kaebajate 15.12.2010 seisukohtades väidetu, et vastustaja on kogu kohtumenetluse kestel halduskohtus väitnud, et nimetatud advokaadibüroo vastust ei saa käsitleda kohaliku omavalitsuse poolse 24.07.2009 taotluse lahendamisena. Kaebuse esitajad ei ole väitnud, et mõnele kaebuse esitajate 24.07.2009 pöördumises esitatud taotlusele oleks jäetud Advokaadibüroo Laus & Partnerid 12.08.2009 kirjaga vastamata. Seega, kuna kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele on Rae Vallavalitsus esindaja vahendusel 12.08.2009 vastanud, puudub alus Rae Vallavalitsuse kohustamiseks kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele uuesti vastamiseks.
Kohus ei nõustu vastustajaga, et toimingud ja haldusaktid, mille sooritamist kaebuses taotletakse, ei kuulu vastustaja pädevusse. KOKS § 6 lg 1 kohaselt omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. KOKS §-s 6 sätestatud korraldamise ülesannet lahendavad vastavalt pädevusele (KOKS §-d 22 ja 30) nii kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kui valitsus. KOKS § 30 lg 1 punktide 1-4 kohaselt vallavõi linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22
lõike alusel delegeeritud valitsusele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib valitsus taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Seega on vallavalitsuse pädevuses korraldada ja lahendada kohaliku elu küsimusi ise või valmistada neid ette volikogus arutamiseks.
Kaebuse esitajad leiavad, et vastustajale tuleb kohustus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise tagamiseks EhS §-st 13, mis sätestab, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. EhS § 13 ei sätesta kohalikule omavalitsusele detailplaneeringuala ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamise tagamise kohustust. 18 Riigikohtu halduskolleegium on 28.10.2010 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-37-10 leidnud (p 12 ap 5), et EhS §-s 13 sätestatud tööde teostamiseks ja rahastamiseks kokkuleppe puudumisel tuleb planeerimismenetluses eeldada, et vastavate tööde tegemise ja tasumise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kohalik omavalitsus on EhS §-s 13 toodud detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise tagamise ja planeeringualale kavandatud tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse pannud 19.07.2004 sõlmitud kokkuleppega OÜ-le Torm Projekt ning 23.08.2006 sõlmitud kokkuleppega OÜ-le PG Haldus (I kd lk 40, 44 pöördel-45). Nende kokkulepete kohaselt on OÜ PG Haldus muu hulgas kohustatud oma kulul välja ehitama ka detailplaneeringujärgsed vee- ja kanalisatsioonitrassid ja pumplad ning kindlustama planeeringuala elamukruntide ühinemise tulevikus rajatava ühiskanalisatsiooniga ning korraldama detailplaneeringuga ettenähtud avalikult kasutatavate teede tolmuvaba kattega katmise ja välisvalgustuse paigaldamise (19.07.2004 lepingu p 2.1.2; 23.08.2006 kokkuleppe p 3.3; 3.4 ja 3.6). Seega ei lasunud vastavate tööde tegemise ja nende tööde eest tasumise kohustus kohalikul omavalitsusel. Kohus nõustub vastustajaga, et 23.08.2006 kokkulepet tuleb vaadelda ühes kontekstis 11.09.2006 notariaalse leppega Rae Vallavalitsuse, OÜ PG Haldus ja OÜ Torm Projekt ja OÜ Sinco Arendus vahel, millega andsid kõik kolm nimetatud äriühingut garantii detailplaneeringu infrastruktuuride väljaehitamiseks. Lisaks tagati kohustuste täitmine neljale kinnistule Rae valla kasuks seatud hüpoteegiga suuruses 15 000 000 krooni. Kusjuures kaebuse esitaja T.H.i ja OÜ Torm Projekt vahel 28.12.2004 sõlmitud notariaalse lepingu (II kd lk 61-73) punktis 6.1 on T.H. ja OÜ Torm Projekt kokku leppinud, et kinnistu Seedri tee 9 ostuhind sisaldab vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise kuni kinnistu piirini hiljemalt 31.maiks 2005 ja vee- ja kanalisatsioonitrasside kasutuselevõtu võimalust hiljemalt 01.oktoobriks
Seega pidid lepingulised kohustused olema OÜ Torm Projekt poolt täidetud enne Rae Vallavalitsuse, OÜ PG Haldus ja OÜ Torm Projekt poolt 23.08.2006 lepingu lisa sõlmimist.
Kaebajate väited selle kohta, et 23.08.2006 oli OÜ Torm Projekt maksejõuline, OÜ PG Haldus aga maksejõuetu, on paljasõnalised. Kaebajad ei ole nimetatud väidet tõendanud. Kaebajate poolt kohtule esitatud 18.08.2009 maksehäireregistri raport (I kd lk 74 pöördel) kaebajate väidet ei tõenda. Raportist nähtub, et 18.08.2009 OÜ-l PG Haldus maksuvõlad puudusid, maksehäireid on esinenud 2008.aasta augustis ja oktoobris, seega kaks aastat peale lepingu lisa sõlmimist, samuti ja 2009.aastal.
Jõustunud Harju Makohtu 27.04.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-2249 Rae valla hagis OÜ PG Haldus vastu kohustuse täitmise nõudes (I kd lk 114; II kd lk 29 pöördel – 31) on kohustatud OÜ-d PG Haldus hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist valmis ehitama teed vastavalt Rae Vallavalitsuse 05.04.2005 korraldusega nr 435 väljastatud ehitusloale nr 1218E ja välisvalgustus vastavalt Rae Vallavalitsuse 08.02.2005 korraldusega nr 140 väljastatud ehitusloale nr 1152E. Otsuse põhjendustest nähtuvalt puudub vaidlus, et kostja võttis 23.08.2006 lisaga nr 1 üle OÜ Torm Projekt kohustused, mis tulenesid 19.07.2004 sõlmitud EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingust ning mille kohaselt kohustus kostja korraldama Andrkese elamurajoonis vastavalt kinnistu detailplaneeringule avalikult kasutatavate teede katmise tolmuvaba kattega ja paigaldama teede juurde detailplaneeringujärgse välisvalgustuse. Kohus on otsuses leidnud, et pooltevaheline leping on kehtiv ning lepingulisi kohustusi tuleb VÕS § 76 lg 1 kohaselt täita ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel selle täitmist. Nimetatud tsiviilasjas on Tallinna Ringkonnakohus 09.12.2010 kohtumäärusega lõpetanud apellatsioonimenetluse seoses OÜ PG Haldus apellatsioonkaebusest loobumisega (I kd lk 115; II kd lk 51). Seega on jõustunud Harju Maakohtu 27.04.2009 kohtuotsuse kohaselt detailplaneeringujärgse avalikult kasutatava tee ja välisvalgustuse väljaehitamise kohustus 23.08.2006 lepingu lisast tulenevalt OÜ-l PG Haldus, mitte Rae vallal. 19
Tallinna Halduskohtu 20.12.2010 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-09-1170 (II kd lk 51 pöördel-52) OÜ PG Haldus kaebuses Rae Vallavalitsuse kohustamiseks Andrekse kinnistu veetrassi ja kanalisatsioonitrassi kasutuslubade taotluse lahendamiseks 23.08.2006 lepingu lisast tulenevalt, on vastu võetud OÜ PG Haldus 01.12.2010 Tallinna Halduskohtule saabunud loobumine kaebusest ja lõpetatud haldusasja menetlus. Eeltoodust nähtuvalt on OÜ PG Haldus tsiviilasjas nr 2-08-2249 ja haldusasjas nr 3-09-1170 veel 2010.aasta detsembris pidanud 23.08.2006 lepingu lisa kehtivaks ja pooltele siduvaks ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus OÜ PG Haldus seega lepingulisi kohustusi täitma. Kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus juhinduma asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel (RKHKo 3-3-1-5608). Eeltoodust tulenevalt puudub alus vastustaja kohustamiseks OÜ PG Haldus lepingulisi kohustusi täitma, s.o Andrekse elurajooni detailplaneeringujärgsed ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassid ning muud detailplaneeringus ette nähtud infrastruktuuriobjektid lõpuni ehitama.
Samuti, kuna kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahelise kokkuleppe kohaselt detailplaneeringuga kavandatavate teede ja tehnovõrkude rajamise ning finantseerimise kohustus lasub arendajal OÜ-l PG Haldus, ei pidanud kohalik omavalitsus valla arengukavas ega ka järgnevate aastate eelarvetes ette nägema raha eelnimetatud kohustuse täitmiseks. Advokaadibüroo Laus & Partnerid 12.08.2009 Rae Vallavalitsuse volitusel esitatud vastuses on ka märgitud, et vald ei saa arendaja kohustusi üle võtta, kuna valla arengukava ei näe sellise kohustuse võtmist ette ning valla eelarvelised võimalused lähitulevikus sellise kohustuse võtmist välja ei kannataks (I kd lk 72).
Siiski on haldusasja materjalidest nähtuvalt vastustaja võtnud ette samme Andrekse elurajooni tehnovõrkude väljaehitamiseks: 02.10.2009 on Rae Vallavalitsus saatnud kuuele ehitusettevõtjale pakkumise kutse Andrekse elurajooni drenaažitorustiku ehitamise hinna pakkumiseks (II kd lk 34 pöördel-36 pöördel); 05.10.2009 on antud Rae vallavanema käskkiri Andrekse elurajooni drenaažitorustiku ehitamise hinnapakkumise hanke läbiviimiseks ja pakkumuste hindamiseks komisjoni moodustamiseks (II kd lk 37); 03.11.2009 on antud Rae Vallavalitsuse korraldus reservfondi 385 000 krooni eraldamiseks Karla külas asuva Andrekse elurajooni sadeveesüsteemide nõuetekohaseks ehitamiseks (II kd lk 37 pöördel-38); 23.11.2009 on sõlmitud Rae valla ja AS Lavateir vahel töövõtuleping Andrekse elurajooni sadeveesüsteemide ehitustööde teostamiseks maksumusega summas 349 500 krooni (II kd lk 38 pöördel – 43); 18.12.2009 on ehitise ülevaatuse aktiga tuvastatud Andrekse elurajooni sadeveekanalisatsiooni valmimine (II kd lk 43 pöördel - 44) ning 23.12.2009 on Rae Vallavalitsus tasunud AS-le Lavateir sadeveekanalisatsiooni ehitamise eest 349 500 krooni (II kd lk 44). Seega on vastustaja täitnud arendaja OÜ PG Haldus lepingulisis kohustusi Rae valla reservfondi kasutades. Eelnevalt on vastustaja astunud mitmeid samme OÜ PG Haldus kohustamiseks lepingulisi kohustusi täitma. On läbi oma erinevate organite ja ametnike alates
aasta maikuust korduvalt koostanud Andrekse arendusala ülevaatusprotokolle ja saatnud arendajale sellekohaseid meeldetuletusi (II kd lk 1617 pöördel-18, 20 pöördel-22). 26.11.2007 otsusega väärteoasjas nr 07/077 (II kd lk 23 pöördel) karistati OÜ-d PG Haldus Andrekse elurajoonis kanalisatsioonisüsteemist heitvee tühjendamata jätmise eest rahatrahviga 20 000 krooni. Rae Vallavalitsus saatis OÜ-le PG Haldus 28.12.2007 pretensiooni seoses OÜ PG Haldus poolt Andrekse elamurajooniga lepinguliste kohustuste mittetäitmisega (II kd lk 24) ning 22.01.2008 esitas Rae vald OÜ PG Haldus vastu hagi arenduslepingust tuleneva teede ja välisvalgustuse väljaehitamise kohustuse täitmiseks (II kd lk 25-26). Seega on vastustaja aktiivselt kasutanud suhtlemist arendajaga, talle meeldetuletuste saatmist ja veenmist kohustuste täitmiseks, samuti karistusõiguslikke sanktsioone kui ka tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid selleks, et sundida arendajat oma kohustusi täitma. Eeltoodut arvestades on alusetud kaebuste väited vastustaja tegevusetusest. 20
Kohus leiab, et kaebajate 24.07.2009 taotluse alusel ei tekkinud vastustajal kohustust OÜ-lt PG Haldus trasside vastuvõtmiseks. Kaebuse esitajad on 24.07.2009 esitanud Rae Vallavalitsusele taotluse OÜ-lt PG Haldus ühisveetrasside vastuvõtmiseks viitega OÜ-ga PG Haldus 23.08.2006 sõlmitud kokkuleppe punktile 3.3 ja OÜ PG Haldus poolt 08.07.2009

§ 7lg 21 alusel Rae Vallavalitsusele ja Rae Vallavolikogule esitatud taotlusele.

65.1 OÜ-ga PG Haldus 23.08.2006 sõlmitud kokkuleppe punkti 1 viimase lause kohaselt on vallavalitsus kohustatud PG Halduselt kõik tööd tööde lõpetamisel ja nende vastavusel seaduse ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetele viivitamatult vastu võtma. Kokkuleppe punktide 2.1, 2.3 ja 3.3 kohaselt on OÜ PG Haldus poolt välja ehitatud Andrekse kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrasside ning pumplate ning kinnistu ja Jüri ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni vaheliste vee- ja kanalisatsioonitrasside ning pumplate ülevõtmise eelduseks trasside ja pumplate nõuetele vastavuse kindlaks tegemine vallavalitsuse poolt, nõuetele vastavatele trassidele kasutuslubade väljastamine ning OÜ PG Haldus poolt kirjaliku üleandmisakti vallavalitsusele esitamine. EhS § 32 lg 2 kohaselt peab ehitise kasutamiseks olema kasutusluba. EhS § 32 lg-te 1 ja 11 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile ning seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Vaidlust ei ole selle üle, et Andrekse elurajooni veetrassidel ja kanalisatsioonitrassidel puudus Karla küla Andrekse elurajooni elanike s.h kaebajate 24.07.2009 Rae Vallavalitsusele taotluse esitamise ajal ja ka kohtule kaebuse esitamise ajal kasutusluba. 65.2 OÜ PG Haldus on 08.07.2009 esitanud Rae Vallavalitsusele ja Rae Vallavolikogule taotluse

§ 7

lg 21 alusel määrata ja kinnitada Andrekse elurajooni vee-ettevõtjana Rae valla halduslepingujärgne vee-ettevõtja, milleks on AS Elveso (I kd lk 61-62).

§ 7

lg 21 sätestab: „Kui ühisveevärk ja –kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, esitab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.“ Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et detailplaneeringujärgsed vee- ja kanalisatsioonitrassid olid OÜ PG Haldus 08.07.2009 taotluse esitamise ja Karla küla Andrekse elurajooni elanike s.h kaebajate 24.07.2009 Rae Vallavalitsusele taotluse esitamise ajal ja ka kohtule kaebuse esitamise ajal OÜ PG Haldus omandis.

§ 7

lg 21 alusel saab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik taotleda enda vee-ettevõtjaks määramist (RKHKo 3-3-1-14-11), mistõttu ei olnud vastustajal õiguslikult võimalik OÜ PG Haldus 08.07.2009 taotlust rahuldada. OÜ PG Haldus ei ole 08.07.2009 taotluses taotlenud vee- ja kanalisatsioonitrasside vastuvõtmist vallavalitsuse poolt.

Ka ei tekkinud kaebajate 24.07.2009 taotluse alusel vastustajal kohustust läbi viia kasutuslubade väljastamise haldusmenetlust. HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. EhS § 32 lg 2 punkti 1 kohaselt tuleb kasutusloa saamiseks esitada taotlus. EhS § 33 lg 8 kohaselt kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Arvestades, et detailplaneeringujärgsed vee- ja kanalisatsioonitrassid olid Karla küla Andrekse elurajooni elanike s.h kaebajate 24.07.2009 Rae Vallavalitsusele taotluse esitamise ajal OÜ PG Haldus omandis, ei ole kaebuse esitajad isikuteks, kes said esitada OÜ PG Haldus omandis olevate trasside kasutusloa väljastamise taotlust.
KOKS § 6 lg-st 1 ega VeeS § 241 lg-st 4 ei tulene vastustajale kohustust korraldada ja tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimist ega ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse katkematut olemasolu. 21 67.1 KOKS § 6 lg-s 1 nimetatakse omavalitsusüksuse ülesannetena muu hulgas ka veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamist. VeeS § 241 lg 4 kohaselt peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. Kohus nõustub vastustajaga, et VeeS § 241 lg-s 4 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustused ühiskanalisatsiooni tagamisel on sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses.

§ 1

lg 1 kohaselt reguleerib nimetatud seadus kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused.

paneb kohalikule omavalitsusele järgmised kohustused: kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (

§ 4

lg 1); kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (

§ 5

lg 21); määrata vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse omandis olevale ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile (

§ 7

lg 2); eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni puhul määrata selle omanik vee-ettevõtjaks viimase taotluse alusel (

§ 7

lg 21); kehtestada vee-ettevõtja tegevuspiirkond (

§ 7

lg 3); kinnitada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (

§ 8lg 4).

Kaebajad ei ole väitnud, et vastustaja on eelnimetatud kohustusi rikkunud. 67.2 Andrekse elurajooni detailplaneeringu kohaselt (vt detailplaneeringu seletuskirja p 4.2 I kd lk 38 pöördel) on planeeringualal kanalisatsiooni tagamine lahendatud selliselt, et reoveed kogutakse tsentraalsetesse kogumismahutitesse, mis on paigutatud arvestusega, et pärast Jüri aleviku arengukavajärgse ühiskanalisatsiooni väljaehitamist oleks võimalik sellega hõlpsasti liituda. VeeS § 241 lg 7 sätestab, et reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Seega on kogumismahuti tühjendamise korraldamine reovee tekitaja kohustus. 67.3 .

§ 5

lg 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja ei ole kaebajate kinnistute veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja ega ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja, mistõttu puudub õiguslik alus Rae Vallavalitsuse kohustamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimiseks. 67.4

§ 7

lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja sama seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist. Sama seaduse § 8 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja klient

tähenduses kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks.

§ 8

lõigete 2 ja 3 kohaselt on ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud alal kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett kusjuures ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Vastavalt

§-le 13 veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust müüakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. Seega, kuna

tagab õiguse saada ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni vahendusel vett ja juhtida ära reovett üksnes isikule, kes on sõlminud teenuse osutamiseks lepingu vee-ettevõtjaga, puudub õiguslik alus Rae Vallavalitsuse kohustamiseks korraldada ja tagada kaebajatele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse katkematut olemasolu. 22

Vastustaja täiendavatest selgitustest (II kd lk 3-10) nähtuvalt on 11.11.2010 sõlmitud OÜ PG Haldus ja AS Elveso vahel leping, millega OÜ-le PG Haldus kuuluvad Andrekse elurajooni veetrass ja pooleliolev kanalisatsioonitrass võõrandatakse tasuta AS-le Elveso ning seatakse isiklik kasutusõigus AS Elveso kasuks nende omamiseks ja kasutamiseks OÜ-le PG Haldus kuuluvatel kinnistutel ning OÜ PG Haldus kohustub kanalisatsioonitorustiku puudused kõrvaldama 6 kuu jooksul lepingu allkirjastamisest. 08.12.2010 on AS Elveso saatnud Andrekse elurajooni elanikele kirja, milles esitab tegevuskava tarbimislepingute sõlmimiseks, sealhulgas tingimused veeteenuse lepingu sõlmimiseks ning ühiskanalisatsiooniga liitumiseks, samuti ettepanekuid veeteenuse lepingu sõlmimise taotluse esitamiseks ja ühiskanalisatsiooniga liitumise lepingu sõlmimise taotluse esitamiseks piirakonna elanike poolt (II kd lk 50). Seega on kaebuse esitajatel võimalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse saamiseks sõlmida leping vee-ettevõtjaga AS Elveso. Kui kaebuse esitajad ei nõustu liitumislepingu või teenuse kasutamise lepingu tingimustega, saavad nad pöörduda tsiviilõigusliku vaidluse lahendamiseks maakohtusse (RKTsKo 3-2-1-164-09).
Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebuse esitajatelt menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Aili Maasik Kohtunik 23

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

3-09-1814/76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2011.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1814 Haldusasi T.H.i, E.P. ja J.Z. kaebused R

§ 7

§ 8

§ 8

§ 12andnud omavalitsusele seadusest tuleneva võimaluse.

§ 6

§ 5

§ 6

§ 4

§ 5

§ 7

§ 7

§ 7

§ 8lg 4).

§ 8

§ 2lg 1 mõttes ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osaks.

§ 7lg 21 alusel Rae Vallavalitsusele ja Rae Vallavolikogule esitatud taotlusele.

§ 7

§ 7

§ 7

§ 1

§ 4

§ 5

§ 7

§ 7

§ 7

§ 8lg 4).

§ 5

§ 7

§ 8